AZATTYQ KÝRESKERI

Serәli Lapinning 155 jyldyghy qarsanynda

Qazaq últ-azattyq qozghalysynyng kórnekti ókili, qazaqtan shyqqan túnghysh shyghys sәulet óneri tarihyn zertteushi, oriyentalist, aghartushy, zanger, sayasatker, týrkolog, sayasy qughyn-sýrgin qúrbany Serәli Múnaytpasúly  Lapinning 155 jyldyghy kele jatyr.  Osy datagha oray myna jәit eske týsedi. Serәli Lapin kenes biyligi túsynda enbekshiler ókimetining qas-dúshpany sanalghan, últshyl sanatyndaghy esimi dәriptelmeuge tiyis túlgha-tyn. Degenmen ghylymi, sayasy enbekterde  atalatyn. 1988 jyldyng basynda, әigili Seksen altynshy jyl ornatqan «Kishi 37-din» yzghary qayta bastaghanda, men repressiyagha úshyraghan qazaq kommunisteri turaly jazudy qolgha alghan edim. Sol maqsatpen Súltanbek Qojanovtyng zayyby Gýlәndam apaymen әngimelesu barysynda, kóptegen qyzyq derekter qatarynda, ol kisining Serәli Lapinning tughan qaryndasy ekenin bildim. Bilgen boyda ol jayyndaghy zertteu maqalamdy jazugha otyrdym. Sayasattaghy qyzmetin zaman ynghayyna qaray atausyz qaldyryp, shyghystanushy esebindegi ghylymy enbegine nazar audardym, sosyn, әriyne, tuystary jayynda azdaghan aqparat berdim. Maqala «Serәli Lapin kim bolghan?» degen taqyryppen 1988 jylghy mamyrda «Órken» gazetinde jariyalandy. Sodan keyin birtindep Lapinning ómir joly kóptegen ghalymdardyn, ólketanushylardyng qalamyna arqau boldy...

Serәli Lapiyn

Kóshpendi malshylyqty qoyghan da, zamanynyng ynghayyna qaray beyimdelip, keruen tartu kәsibimen tabysty shúghyldanghan Lapy degen kisining úly Múnaytpas jasynan iskerligimen tanylypty. Ózine jeterlik dәulet qúrap, kózi ashyq adamdargha jaqyn jýruining arqasynda belgili bir dәrejede abyroy-bedelge de ie bolghan eken. On toghyz úl-qyz ósirip-tәrbiyelepti. 1869 jyly tughan ekinshi balasy Serәli oqu-bilim quugha airyqsha ynta kórsetip, әueli auylynda músylmansha sauat ashqan. Sosyn Aqmeshittegi orys-tuzem mektebin, Tashkenttegi Týrkistan múghalimder seminariyasyn,  Resey astanasynda Imperatorlyq Sankt-Peterburg uniyversiytetining (ISPU) zang fakulitetin bitirgen.  1889–1892 jyldary Týrkistan seminariyasynda orys oqushylaryn jergilikti tilderge jattyqtyratyn repetitor,  1892 jyldan Samarqan oblysy әskery gubernatory janynda audarmashy, 1901 jyldan ýzilistermen 1917 jylgha deyin advokat bolghan. Seminariya qabyrghasynda oqyp jýrgen kezinde týrkistantanushylar ýiirmesine qatysyp, shyghys tarihy men mәdeniyetin, shyghystyng sәulet óneri tarihyn zertteumen shúghyldana bastaghan. Arab, parsy, t.b. shyghys tilderin bilgen. Guri-Emiyr, Registan, Shahiy-Zinda keshenderindegi, Kókildash medresesi jәne t.b. kóne arhiytekturalyq eskertkishterdegi arabtyng kóne emlelerimen órnektelgen kórkem jazulardy (epigrafikalardy) oqyp, olardy orysshagha audardy, ghylymy ainalymgha qosty.

1895 jyly Samarqannan eki kitapsha jaryq kórip, Resey shyghystanushylaryn eleng etkizedi. Olardy Samarqan oblystyq basqarma tilmashy Serәli Lapin jazghan-tyn. Kitapshanyng biri «Samarqan qalasynyng tarihy eskertkishindegi jazulardyng audarmasy», ekinshisi «Orys-ózbek qalta sózdigi. Týrkistan ólkesindegi otyryqshy týzemdiktermen   kýndelikti   túrmystyq әngimege arnalghan 4000 sóz, ózbek tilining qysqasha  grammatikasy qosa tirkelgen» dep ataldy. Birinshi kitapshada avtor: «Búl   jazulardyng deni býginde oqyluy qiyngha týsetin kóne emlelermen (sulisy jәne zulifi) arab tilinde jazylghan... óz betimshe tәrjimelegen kezde men mýmkindiginshe týpnúsqadan  auytqymaugha   tyrystym, tek sózbe-sóz audaru orys tilinde logikalyq jәne stilistikalyq qisynsyzdyqtargha úryndyrghan  jaghdaylarda ghana erkin ketip otyrdym», – dey kele, Guri-Emiyr  («Ámirding kóri  (molasy, ziraty)» mavzoleyin,    Shahiy-Zinda («Tiri  patsha»),   Registan («Qúmdauyt jer»)   ansambliderinin   mavzoleyleri men  medreselerin bezendirgen   oy   tektes   órnekti jazulardy oryssha sóiletedi. Ekinshisin – orys-ózbek sózdigin («Karmannyi  russko-uzbekskiy   slovari   Ser-Ali  Lapina»)  V.V. Bartolid «lingvistikalyq sipattaghy týrkologiyalyq enbekterding ishindegi» eleulilerding biri dep baghalaghan (Shygharmalar jinaghy, 9-tom, 594-bet), Resey shyghystanu ghylymyndaghy jana mektepting negizin salushy, Peterburg Ghylym akademiyasynyng akademiygi V.R. Rozen «Imperatorlyq Orys arheologiya qoghamy Shyghys bólimshesining jazbalary» degen ghylymy jurnalda resenziya jariyalaghan. Samarqanda sózdikting 4-shi basylymy («Russko-uzbekskiy   slovari   S.A.  Lapina») 1915 jyly shyqty. Qazaq sovet ensiklopediyasy (QSE, 7-t., 183-b.) 1900 jyly Samarqannan Lapinning «Orys-tuzem (qazaq) sózdigi» jaryq kórgenin habarlaghan. Onyng týrkologiyadaghy orynyn bertinde, 20-gh-dyng orta túsynda A.E. Krymskiy, N.A. Baskakov, A.N. Kononov, G.N. Chabrovtar sekildi әigili ghalymdar da óz enbekterinde atap ótti.

Lapinning bizge beymәlim basqa da enbekteri bar tәrizdi, mәselen Bartolid  (Shygh., 1-tom, 143-6.) Maverannahr tarihyn zerttegen júmysynda Samarqan oblysynyng 1896 jylgha arnalghan anyqtama kitapshasyndaghy «Lapin myrza keltirgen basqa anyzdargha» da silteme jasaydy. Onyng «Samarqan eskertkishteri turaly jana mәlimetter» degen ocherkine qaraghanda – Lapin ózindegi Tuhvat әl-Hany qoljazbasyn múqiyat oqyp, ashyq jiyegine oilaryn týsirip  otyrypty. Onysyna Samarqanda qazba júmystaryn jýrgizgen arheolog, shyghystanushy, Orta Aziya tarihyn zertteushi N.I. Veselovskiyding de nazar audarghanyn aita kelip, jazulardy Bartolid (Shygh., 4-tom, 39-b.) ghylymy ainalymgha qosqan. Jalpy, Lapinde kóne qoljazbalar kóp bolghanyn aitqan. 1902 jyldyng jazynda Týrkistan ólkesine kelip qaytqan saparynan    keyin   jazghan esebinde Bartolid bylay deydi: «Men chastnyy poverennyy (Samarqan oblysy gubernatorynyng búrynghy tilmashy) Ser-Aly Lapinnin   jighandarymen   tanystym: qoljazbalardy marqúm graf N.Ya. Rostovsev (general-leytenant, Samarqan gubernatory, 1831–1897 jj., Samarqanda dýniyeden ozghan – B.Q.) satyp alghan kórinedi, Lapin myrzanyng sózine qaraghanda, graf qoljazbalardy oghan kózining tirisinde ózi beripti. Qoljazbalar jeteu eken...»  (Shygh., 8-tom, 157-b.). Qazaq ensiklopediyasy keltirgen derekterge qaraghanda, Lapin «ózine   deyin belgisiz   bolyp   kelgen   «Tuhrat әl-Haniy», «Shahnama...»    dastandary   núsqalaryn – shyghystanu iliminde túnghysh ret Orta Aziya jәne parsy tilderindegi  qoljazbalardy tapty;  Shahiy-Zinda, arab qolbasshysy ibn Kussam jayly anyzdardy   jazyp   qaldyrdy...   (QSE, 7-t.,   183-b.). «Samarqandaghy   kóne   arhiytekturalyq   eskertkishterdin... salynghan  jylyn   (arab әripterining ornalasu jýiesine baylanysty), saldyrghan adamdardy jәne túrghyzghan sauletshilerding esimin anyqtady. Mysaly, Samarqandaghy Shiyr-Dor, Tillya-Kary (Sher-dor, «arystan tanbaly ghimarat»; Tillya-Kari, «altynmen, dildәmen aptalghan». – B.Q.) medresesin Kishi jýz... Jalantós bahadýr saldyrghan» (QSE,  12-t, 242-b.).

Serәli Múnaytpasúlynyng qoghamdyq qyzmeti, Resey men qazaq elining dostyq baylanysyn kýsheyte týsuge tikeley sinirgen enbegi de óz aldyna bir tóbe. Ol Týrkistan ólkesinde qazaq balalary ýshin mektep ashu isine aralasty, әri ózi ashysqan orys-tuzem mektepterining keybirinde sabaq ta berdi. 1900–1904 jyldary «Týrkestanskie vedomostiy», «Orenburgskiy listok» gazetteri betterinde qazaq, ózbek, qyrghyz sekildi týrki halyqtarynyng ataularyn dúrys qoldanu jóninde mәseleler kóterdi. Onyng advokattyq qyzmetining paydasyn qarapayym halyq 1905 jәne 1916 jyldary aiqyn sezindi. Osy kezderdegi últ-azattyq kóterilisterge qatysqany ýshin ólim jazasyna kesilgen jergilikti halyq (qazaq, qyrghyz, ózbek) ókilderin aqtauy Lapinning zang qyzmetindegi ýlken enbegi bop tabylady. Ol Týrkistan ólkesinde túratyn músylmandardyng jinaghan qarjysyna Peterburgte 1913 jyly meshit salu isine de atsalysty (QSE, 7-t., 183-b.). Birinshi orys revolusiyasynyng alghashqy jylyndaghy petisiya nauqanynda jergilikti halyq onyng aqyl-kenesine, pikirlerine say әreket etti. Serәli olardyng atynan talapnama jazyp, patsha ýkimetine  joldaugha jәrdemdesti. «Shyqqan tegi Perovsk ýiezining Kentýp oblysynyng kirgiyzi (qazaghy – B.Q.) bop tabylatyn chastnyy poverennyy Ser-Aly Lapin ýiretken... oilar.. jazylghan petisiya Perovskide Syrdariya gubernatoryn әbigerge saldy», – dep jazdy E. Fedorov Ózbek Ortalyq Atqaru Komiyteti janyndaghy 1905 jylghy revolusiyanyng 20 jyldyghyn ótkizu jónindegi komissiya tapsyrysymen jazylyp, 1925 jyly shygharylghan «Orta Aziyadaghy últ-azattyq qozghalys ocherkteri» atty kitabynda.

Múnaytpastyng taghy bir balasy – Serәlining qaryndasy Lәtipa da tarihta ózindik qoltanbasyn qaldyrghan. Halyq qolónerining sheberi, SSRO Suretshiler odaghynyng mýshesi Lәtipa Qojyqovanyng memlekettik tapsyryspen Úly Otan soghysy jyldary F. Ruzvelitke arnap tikken qazaqtyng últtyq kiyimderi AQSh-ta, Ruzvelit muzeyinde saqtauly kórinedi. Lәtipa Múnaytpasqyzy barmaghynan bal tamghan sheber ghana emes, qazaq óner sheberlerining tútas bir әuletining basynda túrghan qadirmendi ana. Onyng balalary: Qojahmet – últtyq beyneleu ónerining negizin salushylardyng biri, keskindemeshi, karikaturashy, grafiyk; Qúlahmet – qazaqtyng túnghysh teatr jәne kino suretshisi, al Súltanahmet – әigili kinorejisser boldy. Kýieui Qonyrqoja revolusiyagha deyin bilim alyp, orys-tuzem mektepterinde orys tilinen sabaq bergen múghalim. Últ-azattyq qozghalysqa qatysushy. 37-jyly Ýlken terror repressiyasyna úshyraghangha deyin Almatyda qyzmet atqardy. Ol 1934 jyly narkom Jýrgenovting tapsyrmasymen «Shahnamany» izdestirgen. Gýlәndәm Múnaytpasqyzy Serәli qaytys bolghannan keyin әrkimning qolynda ketken búl qoljazbanyng qalay tabylghany jóninde qyzyq estelik aitatyn...

Rabigha Serәliqyzy Lapina-Asfendiarova әkesining basynda. Samarqan, Shahiy-Zinda. HH gh. 20-jj

Serәli Múnaytpasúlynyng ýlken qyzy Rabigha (Rәbiya) Sankt-Peterburgte, Smolinyidaghy  asyl  tekti   qyzdar   institutynda, úly Merәlisher Sarskoe Selodaghy aghylshyn sport mektebinde oqydy. Búl bizding ghasyrdyng 10-jyldary-tyn, sol kezde Rabighamen Sankt-Peterburg Áskeriy-medisinalyq akademiyasynyng studenti Sanjar Aspandiarov tanysqan. Olar 1913 jyly ýilendi. Serәlining búl kýieu balasy úzamay revolusioner, memleket jәne qogham qayratkeri, kórnekti ghalym bolghany tarihtan mәlim. Tarih professory, SSRO Ghylym akademiyasy Qazaq filialy prezidiumy tóraghasynyng orynbasary Sanjar Jafarúly Aspandiarov (Asfendiarov) stalindik repressiyalyq mashinanyng pyshaghyna Almatyda ilikti. Osynda «halyq jauy» belgisimen tanbalanghan belgili memleket jәne mәdeniyet qayratkeri Temirbek Jýrgenovpen qyzmettes bolghan talay azamattyng qatarynda, qaryndasy Lәtipanyng eri Qonyrqoja qamaldy. Tashkentte qaryndasy taghy bir qaryndasy Gýlәndәmning júbayy, partiya jәne memleket qayratkeri Súltanbek Qojanov tútqyngha alyndy. Olar sol beti qaytpas sapargha ketti. Al Rabigha men Gýlәndәm «halyq jaularynyn» әielderi retinde әigili ALJIYR-de kazarmalyq sosializm qúru azabyn  bastan keshti...

S. Lapin qoyylghan orynnyng qazirgi kórinisi

Qazaqtyng shúrayly jerlerin múghajyr (pereselen) múqtajdyqtary ýshin kesip alu jalghastyryla bergen kezende halyq mýddesine qyzmet etuding mýmkin bir joly retinde, Týrkistan general-gubernatorynyng rúqsatymen, Lapin qazaq arasynda sauda-ekonomikalyq seriktestik qúrdy (1910–13). 1912 jyly Sankt-Peterburg oqu oryndarynda bilim alyp jatqan týrkistandyq studentterge kómek kórsetu qoghamynyng júmysyna qatysty. Qoghamnyng jinalysynda Týrkistan halyq-aghartu isining jay-kýii turaly bayandama jasady (1913).  Sankt-Peterburgte meshit salu isine atsalysty (1913). Býkilreseylik músylmandar sezinde patsha ýkimetining aghartu jәne diny salalaryndaghy sayasatyn synady (1914). Onyng sayasy kýreske aralasu belsendiligi monarhiya qúlaghannan keyin erekshe arta týsti. 1917 jylghy nauryzda Aqmeshit halyq ókilderi kenesining tóraghasy, sәuirde Tashkentte ótken Býkiltýrkistan músylmandarynyng 1-sezi tóralqasynyng mýshesi, shildede músylman halyqtarynyng ózin-ózi diny qaghidalar negizinde biyleuin múrat etushilerdi biriktiretin  «Ulema jamiyati» («Ghúlamalar qoghamy», «Din iyelerining kenesi») úiymynyng tóraghalyghyna saylandy. Úiymnyng qyrkýiektegi sezi Týrkistannyng bolashaq sayasy qúrylysy jayynda qauly aldy. Soghan sәikes,  1917 jylghy qarashada bolghan júmysshy jәne soldat deputattarynyng ólkelik 3-shi sezinde sóz sóilep, Týrkistan ólkesindegi ókimet biyligining halyqtardyng sandyq ýlesine sәikestikpen ýilesimdi qúryluy kerektigin mәlimdedi. Alayda  jergilikti halyq ókilderining oryndy talap-tilekterin eskermey, bar biylikti  júmysshy jәne soldat deputattarynyng kenesi óz qolyna aldy. Sonday ahualgha baylanysty Qoqan qalasyna shaqyrylghan Tótenshe 4-ólkelik músylmandar sezinde Týrkistan avtonomiyasyn jariyalaugha qatysty. Týrkistan múhtariyaty Uaqytsha últtyq kenesining mýshesi bolyp saylandy.  Ol Qoqandaghy Týrkistan avtonomiyasy men Tashkenttegi Kenes ókimeti organdary arasyndaghy teketiresti beybit jolmen sheshudi kózdep, 1918 jylghy 17 qantarda ólkelik halyq komissarlary kenesine joldaghan mәlimdemesinde eki taraptyng birlesip halyq mýddesine jauap beretin ortaq biylik organyn qúruy kerektigi turaly úsynys bildirdi. Alayda bolishevikter Qoqan (Týrkistan) avtonomiyasyn qaruly kýsh qoldanyp qantógispen qúlatu  jolyn tandady.  Sonda Lapin sayasy kýresin jalghastyru maqsatymen әueli Búhar әmirligine ótti, alayda kenes yqpaly Búharagha da tegeuirindep enip kele jatqandyqtan, odan ketuge mәjbýr boldy, sóitip, Tashkent arqyly, 1-shi dýniyejýzilik soghys tútqyndaryn  qaytarumen shúghyldanyp jýrgen nemis komissiyasynyng kómegimen, Germaniyagha bardy. Onda bolishevizmmen kýresuge jәrdem súrady. Tiyisti qoldau tappay, 1919 jyly Samarqangha oraldy. Kóp úzamay, belgisiz jaghdayda qaytys boldy.  Shahiy-Zinda qabirstanyna jerlendi (QSE, 7-t., 183-b.).

H. Túrsyn, S. Qojyqova jәne Sofiya Sanjarqyzy Asfendiarova Samarqandaghy izdestiru júmystary kezinde

Serәli Lapinning ómiri men qyzmetin zerttegen  jas ghalym Elimira Áziretbergenova   ýstimizdegi ghasyrdyng basynda dissertasiya qorghady. Biylik tútqasyn ústaghandargha tynymsyz barghyshtap jýrip, Almatyda Serәli Lapinge kóshe atyn beruge múryndyq boldy. Kandidattyq dissertasiyasy negizinde tanymdylyq mәni joghary monografiya jazdy. Alayda kitabyn jaryqqa shygharudyng reti әli kýnge deyin keler emes. Alghash ret Lapinning 150 jyldyghy qarsanynda әleumettik manyzy bar әdebiyet qatarynda basyp shygharu baghdarlamasyna engizu úsynylghan edi, qabyl alynbady. Sodan beri jyl sayyn qayta-qayta úsynylyp keledi, nәtiyjesiz. Endi 155 jyldyghyna oray shygharudyng reti kele me, joq pa, әli beymәlim. Búl eki arada qazaqtan shyqqan túnghysh oriyentalist jәne qogham qayratkeri Serәli Lapindi zertteushiler (basty qozghaushy kýsh: jiyeni – qaryndasy Lәtipa men kýieubalasy Qonyrqojanyng nemeresi Sәule Qúlahmetqyzy Qojyqova (Hodjikova), tarih ghylymdarynyng doktory, professor, Sayasy qughyn-sýrgin qúrbandaryn tolyq aqtau jónindegi ónirlik komissiya mýshesi Haziretәli Túrsyn jәne «Ádilet» tarihi-aghartu qoghamy) men janashyrlardyng Samarqan memlekettik tarihy qoryq-muzeyimen birlese izdenip, ghalym jәne kýreskerding jerlengen ornyn anyqtady, basyna uaqytsha eskertkish belgi qoydy, býginde joyylyp ketken saghanany janghyrtyp salu mәselesimen shúghyldanyp keledi. Búl orayda ózbek aghayyndardyng jәne Lapinning qyzylordalyq jerlesterining qoldauyna sýiene otyryp, qayratkerding aldaghy 155 jyldyq mereyjasyna qaray beyit basyna layyqty esketkish qoy, júrtshylyqqa arnap dóngelek ýstel, ghylymy konferensiya, basqa da is-sharalaryn ótkizu sharalaryn oilastyru qajet-aq. Jәne kópten tiyisti biylik ornyna úsynylyp kele jatqan  Lapin jayyndaghy E. Áziretbergenovanyng kitaby memlekettik tapsyrys josparyna enip jaryq kóre qalsa – ýlken abyroy bolar edi.

Beybit Qoyshybaev,

Sayasy qughyn-sýrgin qúrbandaryn tolyq aqtau jónindegi memlekettik komissiya mýshesi, «Ádilet» tarihi-aghartu qoghamy tóraghasynyng orynbasary.

28 qarasha 2023 j.

Abai.kz