Nazarbaevtyng kitaby әleujelilerde әli guleude. Mening osyny ózi jazdy, jalpy Nazarbaev janyn qinap, kitap jazady degenge kýmәnim bar. Dey túrghanmen Nazarbaev otyz jyl biylik qúrghan shaghynda Jazushylar Odaghyndaghy jeti jýz jazushydan jedel «jazdy» әri ónimdi «jazumen» boldy desek, qatelese qoymaspyz..

Sonyng aighaghy, keshe ghana emes pe edi, kitaphanalar men kitap dýkenderinde Nazarbaevqa arnalyp, әsem bezendirilip, arnayy jabdyqtalghan sala qúlash sórelerde onyng qymbat, aqshanqan qaghazdargha qarpi qanyq, boyauy anyq basylghan, qalyndyghy әldeneshe eli kitaptarynyng qaz-qatar tizilip túrghandyghy. (Qazir alynyp tastalypty).

Birde osy kisi ne jazdy eken dep, sol kitaptardyng bir-ekeuin oqyp kórgenimde, belgili qalamger aghamyzdyng tek ózine tәn jazu mәnerin tanyp qalyp, qayran qalghanym esimde.

Oqyp bolghan song teginde kitap jazu, jalpy qalamgha ie bolu – ekining birine berile bermeytin erekshe qasiyet emes pe edi, sonda qalay, bireu jazyp bergendi kelesi bireu qalay óz atynan shygharady dep birazgha deyin tang qalyp jýrgenim de jadymda. Kezinde, Jazushylar Odaghynyng bir jiynynda, «Diqan ketpenine, qoyshy tayaghyna, jazushy qalamyna ie bolsyn» – dep, ataqty Enbek Eri Ybyray Jaqaev aitqanday, kiyeli qalam ejelden sóz iyesi – jazushy men aqyndiki edi. Sodan ba, kózi qaraqty júrt oqyrman bolghanyn mise tútyp, qalamdy auyldan aulaq jýretin-di, al sheneunik atauly búl tónirekke tipti jolamaytyn.

Rasynda, «Biylik degen – zorlyq», – dep Shәkәrim atamyz aitpaqshy, Kompartiyanyng jalang úranshyl, nauqanshyl qyzyl kósemderi yaky Tәuelsiz Qazaqstannyng jemqor sheneunikteri nesin jazbaq? El dәuletin tonap, halyqty sýliktey sorghanyn ya momyn, qorghansyz elge qylghan qiyanaty men zorlyghyn ne bolmasa kreslodan kórgen qyzyghy men rahatyn jaza ma joq әlde «lәppay, taqsyrlaumen» tar kensede ótken súrqay ómirin bayan qyla ma? Búghan ýnemi at ýstinde, týrli nauqandarmen tanaulap jýrgen sheneunikting qalam qayraty bolghan kýnning ózinde birdene jazam deuge tәuekel ete almaytynyn qosynyz. Birinshiden – uaqyty joq, ekinshiden – basqan-túrghanyn andyp, baqylap otyratyn Kompartiya degen әzireyil bar, ol zamanda. «Ázireyil barda janym bar deme» degendey, ol kezde kitap jazdym desen, Ázireyil-Kompartiyanyng mandayynnan sipamasy anyq. Kitap jazbaq týgili ashynanmen kózge týsseng bitting ol kezde! Dereu ising buroda qaralady, múnyng sony kóp jaghdayda qyzyl partbiyletindi tapsyrumen tәmamdalmaq. Partbiyletten aiyrylghan song qúrydym, su týbine kettim dey ber. Qanday lauazymdy qyzmette bolsang da, әi-shәy joq alyp tastaydy. Búdan keyin seni memlekettik qyzmetting esigi týgili tesiginen qaratpaytyn qylady.

Sol kezdegi partiya-sovet qyzmetinde bolghandardyng aituynsha, key sәtterde keybir lauazym iyeleri partbiyletti ýstelge qoiy ýstinde infarkt alady eken nemese sýiretilip ýiine jetip yaky auruhanagha baryp jyghylady tipti key jaghdayda jan tapsyratyn kórinedi. Mansap degen ne degen tәtti edi desenizshi!

Biylikte jýrgender men bolghandardyng óz ómirinen memuar jazbaghany ya jaza almay ketuilerining negizgi sebep-syry osy bolsa kerek.

Degenmen, osy sendi alghash búzghan bir adam boldy. Ol – Dinmúhamet Qonaev edi. Kenirek toqtalsaq, Qonaev biylikten alastatylghannan keyin, tórt jyldan song Sovet ýkimeti qúlady, onymen qosa qylyshynan qan tamghan kommunistik partiya da kelmeske ketti. Múnyng sonynan ile, on bes odaqtas respublika bet-betimen tarap, birinen song biri Tәuelsizdigin jariyalap jatty.

Mine, osy tústa D.Qonaev ózining «Ótti dәuren osylay» kitabyn jazyp bastap, 1992 jyly jaryqqa shyghardy. Búl memuaryn jazyp jatqany jayynda, ol 80 jyldyq mereytoyy qarsanynda ózinen súhbat alugha kelgen Timur Nýrpeyisov esimdi orys tildi tele jurnalistke әngimeleydi. Sóz arasynda búl kitapty jazugha oghan filolog nemeresi Diastyng (inisi Asqardyng balasy, Múhtar Áuezovting jiyeni) kómektesip jatqanyn, al ózine búl memuardy jazugha kenes bergen ózimen óte jaqyn qarym-qatynastaghy Oljas Sýleymenov ekenin aityp ótedi. Osydan biz kitaptyng týpnúsqasy o basta orys tilinde jaryq kórgenin baghamdaymyz. Al keyin memuardy qazaq tiline audaryp әri redaksiyasyn jasaghan jazushy Serik Ábdireyimov bolghan kórinedi

Osy túrghydan alghanda Dinmúhamet Qonaev óz ómiri men Kenestik kezeng turaly túnghysh memuar jazghan Sovettik respublikamyzdyng alghashqy basshysy bolyp tabylmaq. Sebebi búghan deyin qazaqstandyq partiya-sovet basshylarynyng ishinde Qonaevtan basqa memuar jazghandar bolghan emes. Tek tehnika salasyndaghy ghalymdardyng ishinde prozalyq shygharmalar jazyp, әdeby audarmalar jasaghan himiya ghylymdarynyng doktory, akademik E.Bóketov qana bolghany belgili. Osyndayda oilaysyn, bәlkim Júmabek Tәshenov jazar ma edi dep. Biraq «Shynjyrdaghy jolbarysqa» (Kәrishal Asanov) onyng tar zamany mýmkindik bermegeni ayan. J.Tәshenovting Kenes ýkimetining kәrine minip túrghan túsynda, 1986 jyly kenetten qaytys boluy – onyng jazylmaq memuaryna nýkte qoyghan tәrizdi. Eger ol D.Qonaevtyng memuaryn kózining tirisinde oqyr bolsa, Qonaev býy dese, mening de aitarym bar dep, ózining Qazaqstan basshylyghy men partiya-sovet qyzmetinde jýrgendegi basynan keshkenderin shynayy derekter men dәiekterge negizdey otyryp jazar ma edi. Eger búl kitap jazylar bolsa, «Ótti dәuren osylaygha» aliternativa memuar bolar edi. Átteng ghúmyry jetpedi.

1937 jylghy qughyn-sýrginde qolynda qalamy bar qazaqtyng biyliktegi kýlli qayratkerlerining atylyp ketui saldarynan, Kenes‐partiya jýiesining joghary lauazymdy qyzmetterinde qalam qayraty bar túlghalar sausaqpen sanarlyqtay – az ghana boldy. Olar Núrtas Ondasynov, Iliyas Omarov pen Ózbekәli Jәnibekov sosyn Kәkimbek Salyqov edi. N.Nazarbaevty alghash kenestik-partiyalyq biylikting baspaldaghymen alghash jetektegen әri aghalyq qamqorlyq kórsetip qoldau bildirgen osy qos túlgha – N.Ondasynov pen Ó.Jәnibekov bolatyn. Qonaev biyligi túsynda elden birjolata alastatylghan Ondasynovtyng shiyrek ghasyrdan astam keyingi ómiri Mәskeudegi pәtәrinde ótkendigi belgili. Osy pәterinde 25 jyl ýzdiksiz enbektengen ol qazaq-parsy, qazaq-arab sózdikterin jazdy. Osylaysha ol Mәskeudegi pәterinde ózi kórgen әdiletsizdikter men eline degen saghynyshtan qúsa bop óldi. Ókinishtisi, shyndyq pen әdildik hәm adaldyq dep ghúmyr keshken qayran er, eger jazsa. – ózeginen aqiqat órgizer memuaryn jaza almay ketti. Óitkeni ol zamanda әdildik kóksep, shyndyq aitu әste mýmkin emes-tin. Ondasynov nege memuar jazbay ketti degenning jalghyz jauaby osy bolsa kerek.

Al Ózbekeli Jәnibekov jazar ma edi, bәlkim. Biraq ómirden erte ketkendikten jazugha ýlgermegen tәrizdi.Tek, qazaq mәdeniyeti turaly tanymdyq kitaptar men shaghyn estelik jazyp qana ýlgerdi.

Sodan keyin bir jazatyn túlgha – partiya-sovet qayratkeri әri belgili aqyn hәm tamasha kompozitor Kәkimbek Salyqov edi. Biraq ol kisi Nazarbaevtan iymenumen ótkendey kórinedi keyde. Múnysy әngimelesken sәtterimizde sózderinen sezilgendey bolushy edi. Ángimelesken kezimizde, ol ózining Qonaevtan shetpaqpay kórip, Mәskeu asqanyn, odan Qaraqalpaq ASSR-in basqarugha jiberilgenin, keyin Mәskeuge qayta attandyrylyp, sonda qyzmet istegenin, múnda jýrip Sverdlov obkomynyng hatshysy B.Elsindi yqtyrghanyn tumysynan intellegent kisi bolghandyqtan shyghar – әserlemey, bayyppen bayan qylushyi edi. Sóz joq, eger memuar retinde jazsa, K.Salyqovtyng búl kitaby qúndy dýnie bolar edi. Jazbay ketti.

Al endi eks-preziydentting kitabyna qayta oralayyq Sózimizding basynda N.Nazarbaevtyng biylikte jýrip tom-tom kitap jazghanyn biraq ol kitaptardy ózi jazghanyna shәgimiz bar ekenin aittyq. Óitkeni kitap jazghan shyn avtordy jazu mәnerinen tanyp qoydyq emes pe. Degenmen kim jazsa da, onymen kenesip otyratyny, Nazarbaevtyng ony ýstinen qarap, redaksiyalaytynyna shek keltirmeymiz. Bәlkim, jazylmaq kitaptarynyng súlbasyn (nabroska) ózi jasap, arasynda diktovka әdisin qoldanghan shyghar. Desek te kýni-týni, qat-qabat memleket isinen qoly tiymeytin preziydentting múnshalyqty tom-tom kitaptardy ózi jazghanyna kónil senbeydi. Jәne búl kisi jogharghy gumanitarlyq oqu ornyn bitirmegen qarapayym ghana PTU-shnik qoy, sondyqtan qalam qayratynyng bolmauy zandylyq der edik. Onyng 1987 jyly Qonaevty qaralaghan ataqty maqalasynyng bar ekeni belgili. Biletinderding aituynsha, atyshuly búl maqalany da jazyp bergen orys basylymynyng Qazaqstandaghy bir kәnigi tilshisi kórinedi. Osy kezden-aq onyng óz shygharmashylyghyna «әdeby qúldardy» paydalanuy bastalghan siyaqty. Onyng «Elim menin» әnining sózin jazghanyn bilesizder, biraq oghan deyin múnyng «Egemen Qazaqstanda» jaryq kórip qoyghan Túmanbay Moldaghaliyevting óleni bolyp shyqqany ózderinizge mәlim. Keyin oppozisiyalyq gazetter arqyly búl ólenning shyndyghy әshkere bolghanda, avtordan bir jarty koniyakqa satyp aldym dep aqtalghany әli kýnge deyin esimizde.

Songhy kýnderi eks-preziydentting siyasy әli keppegen «Mening ómirim» atty kitaby әleu jelilerde qyzu talqylanyp jatyr. Kópshilik ony eks-preziydentting ózi jazghanday kórude. Bәlkim, osy memuaryn ózi jazghan da boluy mýmkin, óitkeni ózi aitqanday pensiyadaghy adam ghoy. Biraq әu bastan qalam qayraty joq, jastayynan jazu mashyghy qalyptaspaghan, onyng ýstine ómir boyy biylikte atqaminer bolghan adam qalaysha kitap jazbaq? Eger ol qalam qayraty bolyp, kitap jazudyng auyr mehnat, myng batpan mashaqat ekenin bilse, sezinse – aqyn, jazushy bitkendi otyz jyl boyy qalamaqysyz qaldyryp, múnshalyqty ayausyz qorlamas edi. Rasynda, kitap jazu beynetin bir qalamgerdey keshse, jarty bet kórkem jazudyng ózi adam aitqysyz azap ekenin bilse – qoy, múnym bolmas, qansha degenmen preziydent atym bar emes pe dep, ózining kezekti úrandy joldaularynyng birinde sóz iyelerining qalamaqysyn kóteretinin aityp, aghynan jarylar ma edi. Joq, óitpedi, oghan onyng óresi jetpedi. Bәlkim, oqyrman elding oyau bolatynan, oqymysty júrttyng tendik súraghysh keletinen seskengen bolar? Osy orayda, elimizde eng tómen jalaqy alatyn kitaphanashylar ekenin eskersek, búl onyng kitap pen kitaphanagha degen qúrmetining esh joqtyghynyng taghy bir dәleli. Al Sizder ony jazushy qylyp jatsyzdar.

Ataqty aqyn Jarasqan Ábdirashevtan qalghan «Aqyn qartaysa, әkim bola bastaydy, al әkim qartaysa, aqyn bola bastaydy», – degen bir әzil sóz bar edi. Qazir búl sózding әzil emes, shyngha ainalghanyn kórudemiz Eks-preziydentting osynau kitaby – osynyng keri der edik.

Qazir Qazaqstanda ne kóp, qartayghan әkim-qara, pensioner sheneunik kóp. Ózderin «balapanday baptaghan kemengerinen» (M.Joldasbekov) ýlgi alghan «Eski Qazaqstannyn» búl qart sheneunikteri búdan bylay bas-basyna kitap jaza bastaytyn shyghar. Nesi bar jazsyn, biraq olardyng ótirikti shynday, aqsaqty tynday qylghan «shedevrlerin» kóz mayyn tauysa, jazyp beretin «әdeby qúldargha» obal-aq. Degenmen olar endigi kirisip te ketken shyghar. Onda qalamdary múqalmasyn dep, bayyrghysynsha tilek bildirgen dúrys bola qoyar ma eken?..

Erlan Tóleutay

Abai.kz