...«Qolyma eriksiz qalam alghyzdy ...» -  dep bastalatyn әngimeler bar edi ghoy búrynda.  Al qazir pernetaqtany pytyrlatyp otyryp jazamyz  jazghymyz kelse.  Qogham damydy, zaman ozdy.  Qoyshy әiteuir, elding bәri shulap jatyr, pikir aityp.  Bәri pikirshil. Pikirsizin kórmeysin. Bizde «óz qúqyghymyzdy» paydalana otyryp óz pikirimizdi ortagha salghymyz keldi.

... Meni tolghandyratyn  mәseleler auqymy  men manyzdylyghy jóninen óz jasym men basyma sәikes kelmey me, әlde, shekten shyqqan bóten oily bezbýirek bireumin be, bilmeymin, men óz qatarlastarymmen týsinise almay-aq qoydym. Jasy ózim qatarly jigitter men qyzdardyng «96 %-y» memlekettik istermen, qazaq qoghamynda bolyp jatqan jaghdaymen, әlemdik auranyng ahualymen týk qyzyqpaytyndyghyn týsinuge mening aqylym jetpey jýr...

...«Qolyma eriksiz qalam alghyzdy ...» -  dep bastalatyn әngimeler bar edi ghoy búrynda.  Al qazir pernetaqtany pytyrlatyp otyryp jazamyz  jazghymyz kelse.  Qogham damydy, zaman ozdy.  Qoyshy әiteuir, elding bәri shulap jatyr, pikir aityp.  Bәri pikirshil. Pikirsizin kórmeysin. Bizde «óz qúqyghymyzdy» paydalana otyryp óz pikirimizdi ortagha salghymyz keldi.

... Meni tolghandyratyn  mәseleler auqymy  men manyzdylyghy jóninen óz jasym men basyma sәikes kelmey me, әlde, shekten shyqqan bóten oily bezbýirek bireumin be, bilmeymin, men óz qatarlastarymmen týsinise almay-aq qoydym. Jasy ózim qatarly jigitter men qyzdardyng «96 %-y» memlekettik istermen, qazaq qoghamynda bolyp jatqan jaghdaymen, әlemdik auranyng ahualymen týk qyzyqpaytyndyghyn týsinuge mening aqylym jetpey jýr...

...  Áneubirkýni barlyq jurnalister men blogerlerdi, qoghamdyq pikir aitatyn sayasatkerlerdi (jәne sayasatkersymaqtardy), qysqasy, virtualdy әlemdegi  pikir men kózqaras iyelerin mening auylyma 1 aigha aparyp, internetke qosylatyn qúrylghylary men telefondaryn alyp qoi kerek degen basyma bir súmdyq oy keldi. Sonda olar Astana men Almatygha oralyp qayta jaza bastaghan kezderinde «originalinyi» dýniyeler jaza  bastaytyn sekildi. Búl oidy kókten algham joq. Islam tarihyna qarasaq, sahabalardyn: «Soghys maydanynda jýrgenimizde niyet týzep alu ýshin arnayy uaqyt tabatyn edik» - degen synaydaghy әngimesi bar. Dәl sonday etip bizdikilerdi «niyet týzeu saparyna» attandyru kerek siyaqty. Áytpese... kóptegen salmaqsyz iydeyalary men kózqarastarynyng endigisi  «iyistenip» barady. Sosyn, aitqandary shyn ómirdegi istermen qabyspay qap jatyr...

... Qazaqty qúrtsa «dedi» men «depti» qúrtady.  «Pәlenshening Týgenshesi «býy dedi». Al,  din isinde Fulәn ibn Fulәn «sýideydi» - ler týbimizge jetpese eken.  Kóp qazaqqa bilim men aqparat kerek bolmay jýr qazir (sebebi,  el ishin toghysharlyq jaylap barady). Qajet qylghandarynyng ózi kópe-kórneu «anau aitty»-nyng ainalasynan aspaydy. Aqparat pen bilimdi, týptep kelgende, týpnúsqadan aludy әdetke ainaldyruy qajet. Qysqasy,

«Nege ilim, bilimge talpynbaydy? / Bәrin bilip tughanday ishten pende» - dep, zaman zaryn aitqan Múhamedjan agham Tazabekovtyng oiy meni de kóp tolghandyryp jýr...

Endi negizgi aitpaghyma kósheyin.

Osy kýni jastargha ýlgi bolar túlghalardy tek  estrada «júldyzdarynyn» ishinen izdeu әdetke ainalyp barady. Kelisemin, óner, týptep kelgende sayasattyng ýlken bir salasy. Biraq әnshi, әrtisti shekten tys nasihattau –  elding ertenine balta shabu degen sóz (men búl arada sózining dәm-túzy joqtardy aityp otyrmyn). Tek tanymaldylyghy ýshin ghana olardyng pikirin elge jetkize beru degen Otangha jasalghan opasyzdyqqa ten.  Sebebi, sol nasihatty tyndap ósken úrpaq janaghy әrtister sekildi «shoulyq» ómirge qúmartyp, ómirge shynayy kózqaraspen qarau qasiyetinen ajyraydy.

Osy orayda, nege memarnalardaghy baghdarlamalarda  bilim men ghylym jolyndaghy jastar kóptep sóz almaydy? Nege  qoghamdy zerttep, zerdelep jýrgen azamattar oy aitpaydy? Nege halyqaralyq bilim sayystarynda jýldemen kelip jatqan jigitter men qyzdar sóilemeydi? – dep dal bolasyn. Búl degening onyng ózin emes, istep jatqan isin nasihattau degen sóz. Yaghni, iydeyany nasihattau

Joq әlde, «tanymaldyng bәri aqyldy» - degen qaghida qalyptasqan ba bizding elde? Men sony týsine almay jýrmin.

Abai.kz