Jeksenbi, 10 Qarasha 2024
Arasha 1926 1 pikir 7 Jeltoqsan, 2023 saghat 14:52

«Baraholka» kәsipkerleri: Preziydentten arasha súraymyz!

«Jana Qazaqstannyn» basym baghytty elimizdegi ýsh megopolisti jan-jaqty damytu. Jәne búrynghy basshylyq kezinde iri qalalardy damytugha arnalghan ekonomikalyq-әleumettik jobalar sóz jýzinde qalghandyghyn Almatyda tuyndaghan «Baraholka» dauy dәleldep otyr.

Milliondar qalasynda myndaghan otbasyny júmyspen qamtyp otyrghan Almatynyng bazarlary ekendigi esh dau tudyrmaydy. Ókinishke qaray, «Boroholka» dauy kýnnen-kýnge órshy týsude.

Almaty әkimdigining «ayttym bitti, kestim ýzildige» salyp, sauda kәsipkerlerining janayqaylaryna qúlaq týrmeui, tipti sot sheshimderin oryndaugha kelgende belden basushylyq sayasat ústanuy mәseleni dausyz sheshuge emes, shoq-shoq daudy qyzdyra týsuge beyildiligin anghartady deydi kәsipkerler.

Keshe Almatyda «Almaty qalasy әkimdigining maqsaty ne? «Baraholkany» janghyrtu ma, jabu ma?» atty baspasóz jiyny ótti. Halyq arasynda «Baraholka» atanyp ketken birneshe bazardyng ókilderi 2015 jyldan beri jýrgizilip kele jatqan modernizasiyalau isining kem-ketikterin hәm Almaty әkimdigining belden basushylyq sayasatyn ashynyp aitty. Preziydentten arasha súrap, ýndeu jariyalady.

Áuelde eks-әkim Bauyrjan Baybekting kózi týsken «Rahat» bazary men «TKM» JShS ókilderi endi Dosaev әkimdigining qoldan jasaghan kedergilerimen kýresip jatqandyghyn aitty.

Foto: Orda.kz

ALMATY QALASYNYNG SOT BIYLIGINE TOLYQ SENIM ARTA ALMAYMYZ!

JAMILYa TÓLENOVA,

zanger, «TKM» JShS-ning ókili:

– Qaranyzdar, 2011 jylghy 11 sәuirdegi sol kezdegi әkim Esimov qol qoyghan qauly. Almaty qalasyndaghy keybir zirattardy jabu turaly qauly. Múnda Jetisu audanynda ornalasqan 5 zirat bar, sonyng ishinde «baraholkanyn» ainalasynda ornalasqan 2 zirat 2011 jyly jabylghan.

Jabylghan ziratpenen qúrylys turaly zang talaptaryna say araqashyqtyqta parametr ózgeredi. Ol jerde 300 metrdi saqtaudyng qajeti joq. Jabyq zirattardyng tiziminde osy eki zirat bar – Rysqúlov boyynda ornalasqan «Brodskiy 132» ziraty. Aumaghy - 43 gektar 608 sotyq. Ekinshisi – «Dubler» ziraty, aumaghy 12 gektar. Osy eki zirat manynda 2021 jylghy 18 qarashada qala әkimining qaulysymen abatandyrugha berilgen 55 gektardan astam jer bar. Sauda obektilerining keybiri osy zirattyng aumaghyna kirip ketken. Osynyng ortasyna skver kimge kerek?

56-57 gektargha juyq jerge memlekettik budjetten qansha qarajat bólindi? 2021 jyly búl ziratqa abattandyrugha dep bergen kezde, memleketten qarjy bólingeni belgili.

3 mamyrda skverge berilgen jerge qauly shyqty. Bas jospardyng bekitilgenin kýtkeni kórinip túr. Audan әkimining orynbasary Ábdiqadyrov jer komissiyasy kezinde aitty: «Budjetten aqsha bólindi. Skver salynady», - dedi.

QAShANNAN BERI QÚQYQ QORGhAU ORGANDARY JÁNE SOT JÝIESI ÁKIMDIKTING QÚRYLYMYNA ENIP KETKEN?

Budjet aqshasynan qúitúrqy týrde skver salugha aqsha bólip otyrghan audan әkimdigin jauapqa tartatyn biylik bar ma?

«Rahat» bazary boyynsha ótip jatqan sottardyng nәtiyjesi boyynsha men Almaty qalasynyng sot biyligine tolyq senim arta almaymyn. Olardyng әreketining bәri kýmәn tudyrady.

Qaladaghy polisiya departamentining bastyghy, general, kezdeulerde әkimning aldynda jas balasha ornynan atyp túryp, súraqqa jauap beredi, óz kestesine týzetu engizedi. Qalanyng prokurory da solay. Ákimning shashbauyn kóterip jýredi. Prokuror men polisiya basshysy býkil elding aldynda әkimning aitqanynan shygha almaytynyn dәleldep otyrghan kezde, әdiletsizdik kórgen halyq kimge baru kerek? Qashannan beri qúqyq qorghau organdary jәne sot jýiesi әkimdikting qúrylymyna enip ketken?

DAUDYNG ARASYNDA NAZARBAEVTYNG «BAJASYNYN» ATY ATY ShYGhYP OTYR...

Búnyng bәrining zardabyn shegip otyrghan bir «Rahat» qana emes, «Evraziya» bazary da bar. «Evraziya» bazary әupirimdep jýrip, qylmystyq is qozghaltty. Ovsyannikov Mәskeude, dym bolmaghanday biznesin jýrgizip otyr.

Osy isting artyn qazyp kelgende, Janteleev Dastan degen adam shyghady. Qalalyq mәslihatqa kandidat, búrynghy preziydent Nazarbaevtyng «bajasy», Aqtoty Isabekovanyng júbayy – sol kisining aty shyghyp otyr.

Qazir materialdarmen tanysyp, adamdarmen kezdesken kezdegi bizding týigenimiz – «Evraziya» sauda ýii Ovsyannikovtyng menshigine berilgen jerde túr ma, әlde Janteleev siyaqty biylikke jaqyn adamdardyng menshigine ótip ketti me? Búnyng bәrin qazbalap, tekseretin qúqyq qorghau organy dәrmensiz. Bir ghana familiya, «semiyanyng tuysy» degen sóz qúlaqqa tiyse, bәri birden «paralich» kýige týsedi. Zang kim ýshin qabyldanyp jatyr, sonda?

Qazaqstan Respublikasynyng azamaty retinde, zanger retinde jәne bizge senim artyp otyrghan «Rahat» jәne «Evraziya» sauda ýii kәsipkerleri atynan zang ýstemdigin talap etemiz! Zang ýstemdigi bolmay, bizding elde qansha jarnamalasaq ta әdildik ornamaydy!

Biz ótkenning sarqynshaghynan qútyla almay otyrmyz. Sebebi ol famiyaliyanyng bәri bizding sanamyzgha jattalyp qalghan.

Sot biyliginen qatang jauaptylyqty súraymyz! Sot Konstitusiyany basshylyqqa ala otyryp, Qazaqstan Respublikasynyng atynan sheshim shygharady. Olar ózderining jeke basyn kýittep, әkimdikke jaltaqtap, ózderining jaghdaylaryn jasau ýshin, pәteri ýshin solardyng aitqanyna kónuge mәjbýr bolatyn bolsa, búl elding ertenine kýmәn bar.

Qúqyq qorghau organdaryna qatysty da solay. Zannyng aldynda bәri birdey. Deputattardyng saualyna memlekettik organdardyng qalay jauap berip otyrghanyn kórip otyrmyz. Mәjilis deputattary Baqytjan Bazarbek, Erlan Arystanbekov, Ermúrat Bapidyng bergen súraularyna memlekettik organdardyng jay ghana qaghazdy audaryp, salghyrt jauap berip otyrghandaryn kuәlandyratyn qújattar bar. Deputatty kózge ilmegen memlekettik organ halyqqa pysqyryp ta qaramaydy!

Sondyqtan biz QR Konstitusiyasynyng kepili – preziydent Qasym-Jomart Toqaevtan arasha súraymyz! Sot biyligi, atqaru jәne zang shygharushy biylikterding arasyndaghy shyrghalandy sheshuge, әdilettilikti ornatugha yqpal etuin súraymyz! Bizge Preziydentten basqa senetin eshkim qalghan joq!

ÁKIMDIK BIZDING TYNYSh JÚMYS JASAUYMYZGhA MÝMKINDIK BERSIN!

LÁZZAT KÓPERBAEVA,

«Rahat» bazarynyng kәsipkeri:

Biz 2018 jyldan bastap әkimdikpen sottasyp kelemiz. Sol jyly bizding túrghan jerimizding jalgha alu merzimin úzartqysy kelmedi. Bizding túrghan territoriyamyz «zirat túrghan jerde, qyzyl zonada túr» degen jeleumen bas tartty. Ol kezdegi әkim Bauyrjan Baybek bolatyn. Bir aptadan keyin ol búl jerge qúrylys júmysyn jýgizuge bolatynyn aityp, jihaz fabrikasyn salugha «SPS» JShS-gha berdi. Sonda «SPS-ke» qúrylys salugha bolady eken de, bizge sauda jasap túrugha bolmaydy eken?!

Bizding kәsipkerler joldy japqysy keldi, kóterilgisi keldi. Biraq biz jinalyp, aqyldasyp, zang ayasynda óz qúqyghymyzdy qorghaymyz dep sheshtik. Sodan beri sot jalghasyp keledi.

Baybekti sotta jendik. Bizding jerimiz ózimizde qaldy. Endi, qazir Jetisu audanynyng әkimi Gýlnar Kókebaeva 4 jyl boyy sot jýrip jatqanda búghyp jatyp, ayaq astynan payda bolyp, bazardyng elektr jaryghyn qiyp tastady. Biz óz aqshamyzgha generator satyp alyp, júmys istey berdik.

Songhy әkimshilik sot ta bizding paydamyzgha sheshti. Sot búl jerge skver salugha bolmaytynyn aitty. Biz taghy quandyq. Biraq әkimdik tarapynan bizge qatty qysym jasau jalghasyp jatyr. Biz salyqty tólep túrmyz, memleketten eshtene súrap jatqan joqpyz. Tek bizding jerdi jaldau uaqytyn úzartsa dep súraymyz.

Qazir bazardy modernizasiyalau turaly aityp jatyr. Biraq, «Evraziya» bazarynda әr kәsipker 100 myng dollardan jinap berdi. Qazir sol aqsha qayda? Ovsyannikov qayda? Sonda bizding әkimdikke zang jýrmey ma?

Biz osy bazarda 20 jyldan beri enbek etip kelemiz. Biylik halyqtyng jaghynda boluy kerek! Ákimdikten tek qana qysym kórip kelemiz.

Biz әkimdikting bizge tynyshtyq beruin, jerdi jalgha alu merzimin úzartqanyn súraymyz. Biz sonyna deyin baramyz. Preziydentke de ýndeu jasaymyz.

«EVRAZIYa» BAZARY KÁSIPKERLERINING AQShASYN ALYP, QAShYP KETKENDER RESEYDE TÝK BOLMAGhANDAY JÝR!

SÁULE ABDULLINA,

«Evraziya» bazarynyng kәsipkeri:

Biz «Evraziya» bazarynda 30 jyldan beri júmys istep kelemiz. 1998 jyldan bastap «Evraziyada» Ovsyannikov Igori Nikolaevich, Tashimbetom Almabek Qalmyrzaúly degen eki diyrektormen júmys istep keldik.

2014 jyly: «Modernizasiya jasamasaq bolmaydy, bazardy ózgertuimiz kerek, sizder qúrylysqa aqsha salasyzdar. Bizden – jer, sizderden – aqsha», - dedi. Ózderining 40 sotyq jerin kórsetti. Jospar, proektin kórsetti. Bәrimidi shaqyryp, jinalys jasap, sharshy metri 2 myng dollardan satty. 20 sharshy metr jer alghandar 40-50 myng dollar, 30 sharshy metr jer alghandar 60-70 myng dollardan aqsha tóledi. 67 kәsipker 4,5 mln dollar aqsha saldyq. Al Ovsyannikov aqshany qaltagha basyp, Qazaqstannan qashyp ketti. Biz sotqa shaghym berdik. Ovsyannikovtyng ýstinen is ashyldy. Qazir ol Reseyde jatyr.

Sosyn 2022 jyly Tashimbetovten jón súradyq. Ol: «Sizderden negizi 5 jarym mln dollar aqsha jinaldy, «Evraziya» bazary 3,3 mln dollargha salyndy, qalghan 2,2 mln dollardy Ovsyannikov Mәskeuge әketip, restoran salyp aldy»,- dedi.

Tashimbetov qazir tergeuden qashyp jýr.

2 myng dollardan aqsha alghan adam qolymyzgha karta berip ketti. Bizge eshkim tiyispeytinine sendirip ketken. 7 jyldan keyin Ovsyannikov qashyp ketip otyr. Syrtymyzdan ghimaratty satyp ketken.

Jana basshylyq 2023 jyly 15 qantarda ghimaratty bosatyp berinder dep otyr. Taghy da biz, jeke kәsipkerler dalada qalayyn dep otyrmyz!

PREZIYDENTEN ÝNDEU JASAYMYZ. SOTQA SENIM JOQ!

JÁNIBEK BAShANOV,

zanger:

Búl baspasóz konferensiyasynyng maqsaty – Preziydentke joldau jasau. Óitkeni Almaty qalasynyng әkimdigi zandy da, sot sheshimin de oryndamay otyr. «TKM» kompaniyasynyng búl jerdi jalgha aluynyng artyqshylyq qúqyghy bar. Sot solay sheshim shygharghan. Biraq «TKM-nin» artyqshylyq qúqyghyn eskermey, ýshinshi túlghalargha jerdi berip otyr.

Biz býkil sotta jenip otyrmyz. Jetisu audanynyng әkimdigi apellyasiyalyq shaghymdy berdi jәne ekonomikalyq sotqa osy jerdi bosatu turaly talap-aryzdy berip otyr.

Almaty qalasynyng soty qanday sheshim qabyldaghanyn bilmeymiz, sotqa senim joq. Ákimdikten halyqty shulatpay, zandy oryndauyn talap etemiz.

«Evraziya» bazary boyynsha tergeu jýrip jatyr, biraq kónil tolmaydy. Áreng jýrip jatyr. Tergeuding әlsiz jýruine Dastan Janteleevting qatysy boluy mýmkin dep oilaymyn.

Týiin: «Baraholka» bazarynyng kәsipkerleri, «Rahat» bazary saudagerleri turaly portalymyzda osyghan deyin ondaghan material jaryq kórdi. Búl joly «Baraholkadaghy» birneshe bazardyng kәsipkerleri Preziydentten arasha súrauda.

«Baraholka» dauy Elbasizm kezindegi «barmaq basty, kóz qystylyqyn»  bir úshtyghy ghana. Árbir menshik dauynyng ar jaghyna tek aqsha ghana emes, adam taghdyry jatyr. Al «Baraholka» dauynda bir emes, myndaghan adamnyng taghdyry talasqa týsude. Jergilikti atqarushy biylik әseli osyny bir sәt oigha alsa deysin...

Abai.kz

1 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1156
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 2622
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 2652