Senbi, 24 Aqpan 2024
46 - sóz 1632 5 pikir 7 Jeltoqsan, 2023 saghat 15:43

Álem elderi«Talibandy» lankes dep tanyghan sheshimderin ózgerte bastaydy

Tәlibterding biylikke kelgenine 2 jyldan asty. 2021 jyly, 15-tamyzda Kabulge kirip, biylikti aldy. Sol kýnnen bastam Aughanstangha qatysty aimaq elderining jana ústanymy payda boldy. Sebebi kez kelgen memleket kelissózdi biylikte otyrghan kýshpen jýrgizedi. Al Aughanstanda biylikte tәlibter otyr. Demek, qabylda-qabyldama, únasyn-únamasyn olarmen sóilesuge tura keledi. Bizding Joghary Sot sonau 2005 jyly sheshim shygharyp, tәlibterdi tyiym salynghan lankestik toptardyng qataryna qosyp jibergen. Soghan qaramastan biz olarmen, olar bizben qarym-qatynas ústaugha mәjbýr. Onyng birneshe sebebi bar.

Jaqynda sarapshylar jinalyp, Ortalyq Aziyadaghy su mәselesin talqylap, jaghymsyz pikir aitty. Oqyghan, kórgen bolarsyzdar. Eger nazarlarynyzdan tys qalsa, osynda bir sóilemmen qaytalay salayyn. Bylay deydi: «2028 jyly Ortalyq Aziya elderindegi su tapshylyghy orasan zor dengeyge jetip, memleketter arasyndaghy sayasy qatynasqa keri әser ete bastaydy». Oqu da, qabyldau da qiyn. Biraq búl jany bar boljam. Al 2028 jyl degening әne-mine esikti qaghady, bar bolghany bes-aq jyl qaldy.

Tәlibterge qayta oralayyq. Olar biylikke kelgen sәtten bastap su sayasatyn qolgha aldy. Kósh-Tepa su qoymasyn salyp jatyr. Alghashqy bóligin jospardan 8 ay erte ayaqtap, iske qosa bildi. Jyldam eken. Búl Ortalyq Aziya ýshin jaghymsyz janalyq degen sóz. Sebebi búl kanal Ámudariya suynyng ýshten birin alyp, su dengeyin 30 payyzgha azaytady. Demek, Ózbekstanda su tapshylyghy arta týsedi. Onyng bizge de sózsiz keri әseri bolady. Sebebi ózbekte su azaysa, olardan bizding ontýstikke keletin su da azayady degen sóz.

Ókinishtisi ózbek biyligi songhy uaqytta tәlibtermen qyrghiy-qabaq bolyp jýr. O basta «Talibanmen» Tashkent jaqsy qatynasta edi. Qazir kerisinshe. Mazariy-Sharifke deyingi aimaqtyng temirjol qúrylysyn tәlibter Ózbekstanmen kelisip jasay bastaghan, artynsha kelensizdikter payda bolyp, ol jobany toqtatyp qoydy. Endi mine, Kósh-Tepa kanaly ýshin taghy kelispey qaldy. «Taliban» qanday әreketti dúrys dep tapsa, sony iske asyratynyn aituda. Sóitip Mirziyeev pen «Taliban» tistesip qaldy. Búl kanaldyng qúrylysy jalghasqan sayyn, tistesu de kýsheye beretin siyaqty. Qanday da bir halyqaralyq qújatty moyynday qoymaytyn, qanday da bir konvensiyagha qol qoymaghan, әlemning jartysynda terrorlyq úiym dep tanylghan tәlibtermen tistesip mәseleni sheshu qiyn-au. Búl tústa diplomatiya kóbirek qajet.

Tәlibterge ne qajet, sony beru jәne ózimizge qajet resursty alu. Mine, qazirgi qysqa merzimdegi mindet osy.

Al «Talibangha» kóp dýnie qajet emes. Olargha eng birinshi astyq qajet. Bizde ol bar. Aughanstan ishinde ashtyq bolsa, bosqyn aghylady. Ol Ortalyq Aziyanyng qauipsizdigine ýlken qater. Sol sebepti astyq satamyz, keyde jenildikpen beremiz. Aughanstan ishindegi radikalizmdi sәl bolsa da azaytu ýshin Aughanstan studentterin әlemdegi kóptegen elder oqytyp jatyr, solardyng qatarynda biz de barmyz. Sebebi bilim ghana soqyr senim, qaranghy radikalizmnen qútqarady. Onyng ýstine Qazaqstanda oqyghan aughanstandyq student keyin qanday da bir jolmen biylikke jetse, onymen kelissóz jýrgizu әldeqayda onay bolady. Jer silkinisinde qol úshyn sozdyq, údayy gumanitarlyq kómek beremiz degendey. Búnyng bәri jaydan-jay emes.

 

Biz ýshin Aughanstannyng qajettiligi su tapshylyghy artqan sayyn úlghaya bermek. Kósh-Tepa kanaly boyynsha da mәseleni OA boyynsha biz retteuge ýles qosa alamyz. Búl aldaghy jyldary su ýshin kemi sayasy alanda teketiris boluy mýmkin sәtte óte qajet dýniye. Bizding qazir jasap jatqan әreketimiz, bolashaqta bolatyn auyr da qiyn kelissózderge salynghan investisiya dep týsinu manyzdy.

Su ýshin talas-tartys bolmaydy deseniz qatelesesiz. Biyldyng ózinde birtughan sanalatyn qyrghyz aghayynmen su ýshin sәl renjisip qaldyq. Qyrghyzstannan keletin su toqtap, Jambyldaghy sharualarymyz zardap shekti. Búl bizge jasalghan sayasy qysym boldy ma, Mәskeuding aitqanymen su beru toqtatyldy ma, әlde rasymen su tapshy ma, ol jaghyn bilmedim. Bilerim, búl naqty signal boldy. «Preziydent Qyrghyzstangha resmy saparmen barghan sәtte, qazaqstandyq «Túran» suyn alyp baryp, artynsha su mәselesi retteldi» dep te jazdy keyin key sayt. Ne bolsa da, Qyrghyzstanmen su mәselesinde kelisim jasaldy.

Aughanstanmen kelisim jasau ýshin, olarmen údayy jaqsy qatynastyng boluy manyzdy. Tәlibter birese renjisip, birese dostasa salatyn qyrghyz aghayyn emes. Olarmen ortaq shekara da joq. «Taliban» su mәselesinde tipti kórshiles Iranmen kóktemde atysyp ta alghany bar. Sol sebepti olarmen qatynasta qatandyq emes, diplomatiya manyzdyraq. Qazirgi bizding olarmen qarym-qatynas dúrys baghytta. Eng bastysy tәlib-Tashkent, tәlib-Dushanbe, tәlib-Ashhabad qatynastaryn da rettey alatyn jaghdaydamyz. Óitkeni atalghan taraptardyng barlyghymen jaqsy qarym-qatynas bar. Búl manyzdy ma, manyzdy. Su tapshylyghy kýn sanap jyljyp kele jatqanda tipti manyzdy.

Jaqynda «Talibandy» lankestik úiym dep tanyghan sheshimderin әlem elderi birtindep alyp tastay bastaydy. Qazaqstan da lankestik úiymdar tiziminen tәlibterdi shygharyp tastauy ghajap emes. Búl Irandaghy qazirgi biylikting ssenariyine úqsas desek bolady. Radikaldar Iranda biylikke kelgende kóptegen elder olarmen qarym-qatynasty ýzgen, al qazir kóptegen elderding Tegeranmen týrli salada baylanysy bar. Tәlibter de sol siyaqty bolady-au. Olar búryn «lankestik úiym» dep sipattalsa, endi tolyqqandy «Aughanstan biyligi» degen dәrejege jetti. Jaqsy ma, jaman ba, biraq qazirgi shynayylyq osynday.

Surette Kósh-Tepa kanalynyng qúrylys sәti. Aughanstan.

Ashat Qasenghaliy

 Abai.kz

5 pikir

Ýzdik materialdar

Ádebiyet

Qauyrsyn

Álimjan Áshimúly 1559
Álipby

Latyn jayy

Bijomart Qapalbek 1628
Deputattyq saual

Shoshqagha bólingen qarjy jylqydan 40 ese kóp

Abai.kz 1322