Oblys Ákimi Berdibek SAPARBAEV aimaqtyng qúqyq qorghau qúrylymdarynyng basshylarymen birge Ridder qalasynyng túrghyndarymen kezdesip, birqatar manyzdy nysandardy aralady.

Oblys Ákimi Berdibek SAPARBAEV aimaqtyng qúqyq qorghau qúrylymdarynyng basshylarymen birge Ridder qalasynyng túrghyndarymen kezdesip, birqatar manyzdy nysandardy aralady.
Áueli aimaq basshysy №2 jәne №4 yqsham audandardyng jylytu mausymyna dayyndyghymen tanysty. Atalmysh audandardy «L-TVK» JShS-ning iyeligindegi Tishinka ken oshaghynyng qazandyqtary bu arqyly jylytady. Seriktestik diyrektory Aleksandr Popovtyng aituynsha, múnda jylytu mausymyna qajet kómirding bir ailyq qory dayyn. Qalada jylytu mausymy 223 kýnge sozylady. Osy uaqyt aralyghynda keshendegi alty qazandyq Qarajyra jәne Shúbarkól kómirin jaghady. Qystyng kózi qyrauda negizinen alty qazandyqtyng tórteui júmys isteydi de, qalghan ekeui qatty ayazdarda iske qosylady. Múndaghy basty mәsele jylu jelilerining tolyq tozuymen baylanysty. Jelilerding basym bóligi songhy 40 jyl boyy ýzilissiz júmys istep keledi. Aleksandr Popov №4 yqsham audannyng jylu jelileri 1965 jylda qoldanysqa berilgenin aitady. Ol sonday-aq, atalmysh sala mamandarynyng enbekaqysynyng jetkiliksiz ekenin qozghady. Seriktestik mamandary múndaghy bu arqyly jylytu týrin sugha auystyrudy josparlap otyr. Múnday jýie qazirgi shyghyndy 10-20 payyzgha azaytpaq. Oblys basshysy Zyryan audanynda turbinaly generatorlardyng kómegimen jylu men elektr energiyasyn qatar alu jobasy jýzege asatynyn, shyghyn ýnemdeu isinde solardan ýlgi alu kerektigin jetkizdi. Kómir qoymasyn aralay kelip, aimaq basshysy seriktestik diyrektoryna qazandyqtardyng aqausyz júmys istep, jylu jelilerining syr bermeui ýshin dayyndyqty shegine jetkizu kerektigin eskertti.

Atalmysh shaghyn audandardyng túrghyndarymen kezdesu №17 mektepte ótti. Ónir basshysy memleketting el aldyndaghy negizgi mindetteri oryndalyp otyrghanyn aita kelip, balabaqsha, baspana, auyzsu men jylu syndy negizgi mәselerding sheshilui ýshin kýsh salynyp jatqanyn basa aitty

- Eki audandy jylytatyn stansalardyng barlyghy jana mausymgha dayyn túr. Jyludyng berilu merzimi kýn rayyna baylanysty bolmaq. Tozghan jelilerdi jóndeudi de qolgha alghanbyz. Ótken ghasyrdyng otyzynshy jyldarynan beri júmys istep kele jatqan qúbyrlardyng barlyghyn auystyryp boldyq. Bir jyl búryn kópir mәselesin aldyma qoyghan edinizder. Negizgi kópirding jóndeui keler jyly tolyq ayaqtalady. Al qosymsha bir kópirdi jyl ayaghyna deyin qoldanysqa beremiz. Eng bastysy, talpynghan adamgha júmys bar. Búl túrghyda «Qazsink» JShS-ning jana ken oryndary ashyluy óz septigin tiyigizip otyr. Al býgin barlyq qúqyq qorghau mekemelerining basshylaryn atalmysh sala boyynsha qordalanghan mәselelerinizdi birlesip sheshu ýshin ertip keldik, - dedi ol.

Áueli oblystyq ishki ister departamentining basshysy Rashid Jaqypov qaladaghy qoghamdyq tәrtip pen qylmystyng órshui jóninde mәlimet berdi. Songhy segiz aida qaladaghy qúqyqbúzushylyqtar sany ótken jyldyng eseptik kezenimen salystyrghanda 55 payyzgha ósken. Solardyng ishinde úrlyq, tonau, jol erejesine baghynbau, búzaqylyq syndy úsaq qylmys órship túr. Departament basshysynyng aituynsha, kónil kóteru oryndaryndaghy tóbelester men týngi kólik jarystary Ridder ýshin qalypty kóriniske ainalghan. Qoghamdyq tәrtipting túraqsyzdyghyna qalada búryn sotty bolghandardyng kóp shoghyrlanuy da óz әserin tiygizude. Qylmystyng atalghan týrlerin boldyrmau, kóshedegi tәrtipti nazarda ústau maqsatynda manyzdy degen jol bólikterinde beynebaqylau ornatu talaby tuyndap otyrghanyn mәlimdegen Rashid Jaqypov tәrtip ornatu isine túrghyndardyng da belsendi atsalysuy kerektigin eskertti.

Túrghyndar tarapynan qoyylghan saualdardyng birqatary taghy sol jol qauipsizdigine qatysty órbidi. Ásirese, taqymyna kólik tiygen jastardyng jolda oiyna kelgenderin isteui bala-shaghanyng ómirine qauip tóndirip otyrghany aityldy. Al №17 mektepting múghalimderi birinshi qarashadan bastap oblys aumaghynda «әmbebap polisiya qyzmetkerleri» iske kirisetini turaly aqparattyng qanshalyqty negizdi ekenin súrady. Departament basshysy múnday qúrylym oblys ortalyghynda birinshi qarashadan bastap, al oblys aumaghynda birinshi jeltoqsannan bastap qyzmetke kirisetinin týsindirdi. Múnday qúrylym Ridder siyaqty jol polisiyasy jetkiliksiz audandargha kólik qatynasyndaghy qauipsizdikti saqtaugha septigin tiygizse, patrulidik baqylau әlsiz audandarda qoghamdyq tәrtipti qadaghalaudy jenildetetinin, búl ózgeristen jol polisiyasy qyzmetkerlerining kóbeyip, jýrgizushilerdi orynsyz mazalauy kóbeyetini jónindegi boljamdardyng bos sóz ekenin qadap aitty.

Tatiyana Sergeeva №4 yqsham audandangha jauapty uchaskelik polisiya ókilin kólikpen qamtamasyz etudi ótine kelipti. Rashid Jaqypov oblys boyynsha polisiya ókilderine 480 kólik qajet ekenin, songhy eki jylda búl qajettilik 80 payyzgha oryndalghanyn jetkizdi. Al atalmysh uchaskege audandyq ishki ister bólimining iyeligindegi kólikterding birin alyp beru mýmkindigi qarastyrylatyn boldy.

Tatiyana Ivanovanyng ýiin kóligine ie bolmaghan «KamAZ» jýrgizushisi býldirip ketken. Oqighagha kinәli adam ýidi qalpyna keltiruge mindet alghanymen, ýy iyesining júmys qarqynyna kónili tolmay otyr. Departament basshysy Rashid Jaqypov pen oblys prokurory Baghban Tayymbetov mәseleni audandyq bólim basshylaryna tapsyrdy. Al Ges kóshesindegi 14 ýiding túrghyny jýrgizushilerding jolsyz jerden jol salyp, túrghyndardy tynyshtyqtan aiyrghanyn aitady. Oblys prokurory audan prokuroryna búl mәselening aq-qarasyn anyqtap, jol zansyz bolsa, qozghalysqa tyiym saludy mindettedi. Solnechnaya kóshesining túrghyndary jylu trassasyn jóndeushilerding birneshe kýn qatarynan susyz, jaryqsyz qaldyrghanyn aityp shaghymdandy. Oblys basshysy qala әkimi Jomart Múratovqa kýn ishinde atalmysh kóshe túrghyndarymen tikeley kezdesip, mәseleni sheshudi tapsyrdy. Túrmystyq kýsh kórsetu, otbasylyq janjal, saqshylardyng jetispeui, jol sapasy syndy mәselelermen baylanysty súraqtar da jauapsyz qalmady. Galina Sergeeva jylu qúbyrlaryn auystyrghannan keyin, kóshede ayaq alyp jýru mýmkin bolmaytynyn aityp, mәsele kóterdi. Qala әkimi әzirge eshqanday jóndeu júmystaryn qabyldau aktisine qol qoyylmaghanyn, onday kemshilikterding bәri jóndeletinin aityp sendirdi. Kezdesu sonynda aimaq basshysy Ridder-Óskemen baghytyndaghy respublikalyq manyzgha ie joldyng sapasymen búrynnan tanys ekenin, ony kýrdeli jóndeu 2015 jyly qolgha alynatynyn týsindirdi. Al eki aptanyng ishinde atalmysh joldyng shúnqyrlary bitelmek.

- Aytylghan mәselening barlyghy tanys jәne onyng bәrin nazargha aldyq. Memleket halyq aldyndaghy mindetti qarjynyng mólsherine qaray oryndaydy. Biraq túrghyndargha masyldyq pighyldan arylu kerek. Sonda ghana túrmysymyz týzelip, bala-shaghamyzdyng bolashaghy aiqyn bolady, - dep týiindedi oblys Ákimi Berdibek SAPARBAEV.

Búdan keyin oblys basshysy «Ridder TES» aksionerlik qoghamyna bas súqty. Jylu elektr ortalyghynyng bas diyrektory Vasiliy Nogin ótken mausymda jylu aidaytyn qúbyrlardyng qysymgha shydamay jaryluy saldarynan ortalyq qyzmetinde aqaular payda bolghanyn, sonyng kesirinen ótkende ghana qalanyng qysqa dayyndyghy Ýkimet tarapynan syngha alynghanyn aitady. Býginde qysymgha shydamaghan jana qúbyrlardyng sapasy tómen ekeni anyqtalyp, auystyrylghan. Qazirgi tanda bir qazandyqta aghymdaghy jóndeu jýrgizilip jatsa, eki qazandyq júmysyn bastap ketken. Al qalghan qazandyqtardyng saqaday-say túrghanyn mәlimdegen Vasiliy Nogin qajet kómir men mazuttyng bir jarym ailyq qory qoymada túrghanyn da aitty.

Qala túrghyndarymen kezdesu barysynda ishki ister departamentining basshysyna saqshylardyng túrghyndardy orynsyz tintui, kóshedegi jastardyng búzaqylyghy, úrlyq, uaqytsha sauyqtyru mekemesining tarlyghy syndy saualdar qoyyldy. Rashid Jaqypov úrlyqty júrt bolyp qúryqtau kerektigin, úrlanghan qymbat metall men úyaly telefondardy kimning qabyldaytynyn bile otyra, eshkimning auyz ashpauy saldarynan úrlyq tyiylmay túrghanyn jetkizse, qala әkimi uaqytsha sauyqtyru orny búrynghy Toqtarov atyndaghy mektep-internattyng ghimaraty esebinen sheshiletinin mәlimdedi. Ekaterina Yurchenko 20 jasqa kelse de tólqújatsyz jýrgenin aitady. Reseyde tughan ridderlik tólqújat rәsimdeuge qajetti súranystar kórshi el tarapynan jauapsyz jatuy saldarynan qújatsyz kýn keshuge mәjbýr. Oblystyq ishki ister departamentining basshysy atalmysh mәselening Resey tarapynan jyldam sheshiluine yqpal etuge uәde berdi. Túrghyn ýilerde ornalasqan meyramhanalar mәselesi, jastar arasyndaghy nashagha qúmarlyqtyng kýn sanap azaymauy da ridderlikterdi alandatatyny belgili boldy. Kezdesudi qorytyndylaghan ónir basshysy barlyq qúqyqtyq qatynas Ýkimet bekitken normativ ayasynda jýzege asatynyn qadap aitty.

- Sizder shekaragha jaqyn ornalasqan qalada túrasyzdar. Sondyqtan da múndaghy qoghamdyq tәrtip qatang baqylaugha alynuy tiyis. Sizder birinshi bolyp zangha baghynsanyzdar, syrttan kelgen qonaqtar da bizding erejelerimizdi syilaytyn bolady, - dey kele oblys basshysy qoghamdyq tәrtipti baqylauda ústau ýshin erikti toptardy tartudyng manyzy zor ekenin atady. «Úry da, maskýnem de, búzaqy da syrttan kelmeytinin bilesizder. Olar birinizding kórshiniz, birinizding tanysynyz. «Sen tiymesen, men tiymen» degen ústanymmen tynyshtyq ornata almaymyz. Múnday ústanym qogham ýshin óte qauipti. Qalada qylmys bolmasyn desenizder, bala tәrbiyesine kónil bólinizder. Baghana osyndaghy pedagogtardyng bala tәrbiyesindegi ata-ananyng jauapkershiligin arttyru jónindegi úsynystary qúptaugha túrarlyq. Qylmys bolmasyn dep әr terezening aldyna bir-bir saqshy qong mýmkin emes. Sondyqtan qúqyq qorghaushylarmen túrghyndar birlese qimyldaghanda ghana nәtiyje bolady», - dedi aimaq basshysy.

Kezdesuden keyin oblys Ákimi «Ridder aghash óndeu kombinaty» JShS-ning jobasymen tanysty. Búghan deyin tauken ónerkәsibi men metallurgiyagha qajet materialdar shygharyp kelgen kombinat qúrylys salasyna da bet búryp otyr. Aldaghy uaqytta әr týrli kólemdegi qúrylys taqtalaryn jasamaqshy. Oghan qajet finlyandiyalyq qúrylghynyng baghasy tym qymbat ekenin eskertken aimaq basshysy aghashty qayta óndeuge kónil bólu kerektigin jetkizdi.

- Búl joba óte qymbatqa týsetin týri bar. Tipti bolmasa, qytaylyq qúrylghyny paydalanu kerek bolady. Baghadaghy aiyrmashylyqty eskeru kerek. Múndaghy aghash ónerkәsibining әleuetin tolyq paydalanu ýshin qayta óndeudi qolgha alu kerek. Nege osynday qymbat jobagha jarmasqansha, sirinke, tis shúqyghysh, kókónis jәshikteri syndy kópshilikke qajet búiymdar jasamasqa, - degen oblys Ákimi «Ertis» ÁKK men orman sharuashylyghynyng mamandary jobany jan-jaqty zerdelegennen keyin ghana, naqty sheshim qabyldanatynyn aitty.

«Dudkin S.N» sharua qojalyghynyng «Kókónis qoymasyn qayta jaraqtau» jobasymen tanysqan oblys basshysy bastamanyng bolashaghy bar ekenin mәlimdedi. Eki myng tonna kartop saqtaugha qauqarly qoymagha gollandiyalyq qúrylghylar ornatylmaq. Búl keshen - qaladaghy baghany túraqtandyrugha qajetti kartopty saqtaytyn eki qoymanyng biri. Sondyqtan búl jobany jiyn-terin nauqany ayaqtalghansha jýzege asyrudyng manyzy zor.

Sonday-aq, aimaq basshysy bes mynnan astam ósimdik týrin baptap otyrghan qalanyng botanikalyq baghyn aralady. 154 gektardy alyp jatqan baqta emdik shópter, jemis aghashtary, sәndik ósimdikterding týr-týri ósiriledi. Botanikalyq baqtyng bas agronomy Andrey Vinokurvtyng mәlimetine sýiensek, Óskemendegi etnoauylda jayqalyp túrghan barlyq ósimdikter osyndaghy tәlimbaqtan shyqqan eken. Múndaghy tәlimbaqtyng aghashtaryna Astanadan da súranystar týsipti. Ákim búdan keyin qarashada qoldanysqa berilui tiyis hokkey moduline bas súqty. Bólingen 280 mln. tengening atqarylghan júmysyna kónili tolmaghan ónir basshysy qúrylys qarqynyna qatang syn aitty.

- Neni kýtip otyrghandarynyzdy týsinbedim. Bólingen qarjygha keshenning qanqasyn túrghyzghandarynyzgha mәz bolyp túrghandarynyz qalay? Uaqytty ozdyrmay juynu, kiyim auystyru bólmelerin ornata beruleriniz kerek edi. Kórermender otyratyn oryn da dayyn emes. O basta belgilengen qarjydan artyq bir tiyn da berilmeytinin eskertkenmin. Sol sheshim ózgermeydi. Hokkey modulin birinshi ret salyp otyrghan joqpyz. Sondyqtan qansha qarjy ketetini bizge mәlim. Transformator ýshin 40 mln. tenge taghy súraghylarynyz kelip otyr. Sizderge moduliden bólek taghy eki ýlken nysan berilgen. Al sizder bólgen aqshany mise tútpay, júmysty keshiktirip otyrsyzdar. Olay bolmaydy. Kelisilgen 370 mln. tengege qarasha aiynda qúrylysty ayaqtaysyzdar. Óitpegen jaghdayda lauazymdy adamdardyng barlyghy jauapqa tartylady, - degen ol qala әkimine merdigerlerden júmystyng jyldamdyghyn kýn sayyn talap etudi tapsyrdy.

Ónir basshysy songhy bas súqqan nysan alpys pәterli túrghyn ýy qúrylysy boldy. 400 mln. tenge bólingen qúrylys ayaqtalugha jaqyn. Oblys Ákimi dayyn bolghan pәterlerdi aralap, ýiding balkondaryn qaptaghan qanyltyrlardy ózge sapaly materialmen auystyru jóninde mindet qoydy.

Abay-aqparat