Tәuelsizdik kýni qarsanynda elordada «AMANAT» partiyasynyng dәstýrli «Úly dala» respublikalyq shygharmashylyq bayqauy qorytyndylandy. Biyl әdeby doda Alash qozghalysynyng qayratkeri, aqyn, pedagog Maghjan Júmabaevtyng 130 jyldyghyna arnaldy.

Sóz basynda Mәjilis Spiykeri, «AMANAT» partiyasynyng Tóraghasy Erlan Qoshanov últtyq mýddege say keletin kitaptardy kóptep basyp shygharu mәselesi әrdayym Memleket basshysy Qasym-Jomart Toqaevtyng nazarynda ekenin jәne memleket, partiya tarapynan mәdeniyetke, әdebiyetke qoldan kelgenshe kómek kórsetile beretinin atap ótti.

«Ádebiyettegi jas buyn ýshin «Úly dala» bayqauy aituly oqighagha ainaldy dep oilaymyn. Osy manyzdy is-sharany jyl sayyn Tәuelsizdik kýnine oraylastyryp ótkizemiz. Óitkeni, últ tәuelsizdigining ruhany tiregi – onyng tili men әdebiyeti, mәdeniyeti. Biz óz tarapymyzdan sizderdi qoldaugha әrdayym әzirmiz», – dedi ol.

Erlan Qoshanovtyng pikirinshe, qazir qoghamdyq keselge ainalghan esirtki, ludomaniyanyng beleng aluy «ruhany qalqannyn» bolmauynan. Sondyqtan oqyrmangha osy zamannyng bolmysyn beyneleytin tyng tuyndylar, obrazdar men jana keyipkerler kerek. Tóragha kitapsýier qauym jana tolqyn qalamgerlerden salmaqty, maghynaly dýniyeler kýtip otyrghanyn aitty.

«Biz kitappen ómir sýrdik. Ádebiyet bizge moralidyq, ruhany qalqan boldy. Al ruhany qalqan degenimiz ne? Ol – jastardy, óskeleng úrpaqty dúrys jolgha baghyttap, búrys joldan saqtaytyn qúndylyqtarymyz. Búryn qoghamdy kitap tәrbiyelese, qazir internet pen kóshe tәrbiyelep jatyr. Múnyng joly – jas úrpaqty otanshyldyqqa, izgilikke, adamgershilikke tәrbiyeleu. Al, ol qúndylyqtardyng bәri – kitapta, әdebiyette.  Búl turaly Memleket basshysy da әrdayym aityp keledi», – dedi «AMANAT» partiyasynyng Tóraghasy.

Atalghan konkurs osymen tórtinshi ret ótkizilip otyr. Biyl әdeby dodanyng oblystyq irikteui úiymdastyrylyp, bayqaugha bas-ayaghy 300-den astam shygharma kelip týsti. Onyng 170-i aqtyq kezenge joldama aldy.

«Úly dala» bayqauyna «Ádeby syn» nominasiyasyn engizu – ýlken janalyq boldy. Jalpy, әdeby syn bolmayynsha, әdebiyet damymaydy. Bayqaugha bir emes, birneshe material kelip týsti. Onyng bәrin oy eleginen ótkizip, layyqty baghasyn berdik. Sondyqtan búl janrgha keleshekte barynsha kónil bólu kerek», – dedi qazylar alqasynyng mýshesi, әdeby synshy Amangeldi Kenshilikúly.

Sonymen, «Poeziya» nominasiyasy boyynsha birinshi oryndy Úmtyl Zaryqqan, ekinshi oryndy Ayzada Rahymjanova, ýshinshi oryndy Erbol Alshynbay iyelendi.

«Proza» nominasiyasynda birinshi oryngha Baqytbek Qadyr, ekinshi oryngha Sayan Seksenbaev, ýshinshi oryngha Merey Qaynarúly layyq dep tanyldy.

«Balalargha arnalghan shygharma» nominasiyasy boyynsha birinshi oryndy Núrbek Kenesbay, ekinshi oryndy Abay Orynbay, ýshinshi oryndy Aqmaral Omarova qanjyghalady.

«Dramaturgiya» nominasiyasynda birinshi oryndy Qanat Tileuhan, ekinshi oryndy Taybek Abdulliyn, ýshinshi oryndy Quat Qiyqbay jenip aldy.

«Ádeby syn» nominasiyasy boyynsha birinshi oryn Birjan Ahmerge, ekinshi oryn Anar Abdullinagha, ýshinshi oryn Meyir Orazghaliyevke búiyrdy.

Sonymen qatar, «Alash amanaty» arnayy syilyghyn zertteushi-ghalym Baqtiyar Bәteu, «Maghjan Júmabaevtyng 130 jyldyghy» arnayy syilyghyn arnayy syilyghyn aqyn, satirik Abylay Maudanov iyelendi.

«Qazir әdebiyetpen kәsiby ainalysugha mýmkindik az. Birinshiden, qalamaqy mәselesi sheshilgen joq, ekinshiden bizde kitap naryghy әli qalyptaspay jatyr. Áytkenmen, osy olqylyqtyng belgili bir bóligin әdeby bayqaular toltyryp otyr. Búl qadam shygharmashyl jastardy jazugha yntalandyrady. Sondyqtan, osynday әdeby bayqaulardy ýzbey, jyl sayyn ótkizip túru kerek», – dedi bayqau jenimpazy, jazushy Baqytbek Qadyr.

Abai.kz