– Osy kýni әdebiyetshi qauym arasynda «qazaq әdebiyetining altyn dәuiri» turaly, Nobeli syilyghyna layyq jazushy nemese shygharma turaly әngime kóp aitylady. Bireuler yqylym za­man­­daghy týrik jazba eskertkishterin, bireuler ilkidegi jyraular múrasyn, bireuler 60-jyldardaghy әdebiyetti ata­sa, qaysybireuler qazaq әdebiye­tining altyn dәuiri bolashaqta tuaryna senimdi. Sizding pikiriniz qanday?
– Qazaq әdebiyeti Nobeli syily­ghyn­syz da – estiyar әdebiyet. Óziniz oilanyz, auzymyzdyng suy qúryp aitatyn japon jazba әdebiyetining tarihy myng jarym jylgha barady. Arabtar jazba әdebiyetin Qúrannan bastaydy, al Europadaghy antiy­kalyq әdebiyetting ghúmyry bizding dәuiri­miz­ge deyingi birinshi mynjyldyqta jatyr. Múnyng bәri sol órkeniyetterding mú­ra­ghatynda saqtalghan, qolmen ústap, kózben kóruge bolatyn materialdyq mol qazyna. Tystalghan, qattalghan.
Biz múnyng bәrinen aiyrylyp qaldyq. Úly týrki órkeniyetining bagha jetpes qazy­na­sy orys, qytay men monghol júrtynyng men­shigine ainaldy. Qalghany orta ghasyr­larda Kishi Aziyagha ýdere kóshken seljúq­tarmen, osmandarmen, Europagha yghysqan búlgharlarmen, Irangha, Ýndistangha aughan tuysqan taypalarmen birge úzatylyp ketti. Júrnaghy da qalmady.

– Osy kýni әdebiyetshi qauym arasynda «qazaq әdebiyetining altyn dәuiri» turaly, Nobeli syilyghyna layyq jazushy nemese shygharma turaly әngime kóp aitylady. Bireuler yqylym za­man­­daghy týrik jazba eskertkishterin, bireuler ilkidegi jyraular múrasyn, bireuler 60-jyldardaghy әdebiyetti ata­sa, qaysybireuler qazaq әdebiye­tining altyn dәuiri bolashaqta tuaryna senimdi. Sizding pikiriniz qanday?
– Qazaq әdebiyeti Nobeli syily­ghyn­syz da – estiyar әdebiyet. Óziniz oilanyz, auzymyzdyng suy qúryp aitatyn japon jazba әdebiyetining tarihy myng jarym jylgha barady. Arabtar jazba әdebiyetin Qúrannan bastaydy, al Europadaghy antiy­kalyq әdebiyetting ghúmyry bizding dәuiri­miz­ge deyingi birinshi mynjyldyqta jatyr. Múnyng bәri sol órkeniyetterding mú­ra­ghatynda saqtalghan, qolmen ústap, kózben kóruge bolatyn materialdyq mol qazyna. Tystalghan, qattalghan.
Biz múnyng bәrinen aiyrylyp qaldyq. Úly týrki órkeniyetining bagha jetpes qazy­na­sy orys, qytay men monghol júrtynyng men­shigine ainaldy. Qalghany orta ghasyr­larda Kishi Aziyagha ýdere kóshken seljúq­tarmen, osmandarmen, Europagha yghysqan búlgharlarmen, Irangha, Ýndistangha aughan tuysqan taypalarmen birge úzatylyp ketti. Júrnaghy da qalmady.
Sóitip otyryp ta, biz ainalasy jýz jyldyng ishinde qazaq jazba әdebiyetin jasap shyqtyq qoy. Ókinishtisi, óstip otyryp ta, «70 jyldyq qazaq sovet әde­biye­tin jyly jauyp qoyayyq deytin» pikirlerdi estiysiz. Bizding ótkendi mansúq­taymyz dep dalagha laqtyra bere­tin әdeby qorymyz kól-kósir emes. Al ony uaqyttyng tarazysyna, qoghamnyn, oqyr­mannyng synyna salsanyz, qatang talqy­dan, sýzgiden ótkizseniz shókimdeyi ghana qaluy mýmkin. Son­dyqtan sosia­listik realizmdi, inter­nasionaldyq iydeyany alastau, otar­shyl sanadan arylu dege­nimiz sol kezendegi әdebiyetten týpkilikti bas tartu degendi bildirmese kerek.
Ras, sanamyzdan «sovet uaqytynda ziyaly qauym jappay satqyn boldy» degen bir primitivti týsinik ketpey qoy­dy. Aqyn-jazushy atauly qyzylgha әues, ataqqa, ýlde men býldege qúmar bopty. Qúddy Djordj Orueliding «Malqora» romanyndaghy Molly baytal sekildi dey­di. Qamshygha janyn tospapty, jonyn tosypty. Jelmen birge yghypty. Endi zaman ózgergesin naq sol Molly qúsap, kór­shi fermanyng qorasynda basqasha kisiney bastapty. Janylmasam, jalghyz Qaltay agha Múhametjanov qana, kózi tirisinde osy keptin, osy minezding tabiy­ghatyn ashyp, ashyq moyyndap ketti ghoy deymin. Bir súhbatynda «Jasyratyn nesi bar, ol kezde bәrimizde de k... bolghan joq» dedi ol kisi. Búdan artyq ne aitugha bolady? Al «tarih ýshin», «aqiqat ýshin» dep ótkenimizdi kýn sayyn әshkerelep, tabalap, shaghystyrghanda ne týsti? Ózimiz pir tútqan aqyn-jazushy ataulydan iydeal qalmady. Ony aitasyz, qyryqpyshaq bolyp, ózimizdi-ózimiz jekkórinishti qylyp, әdebiyetten oqyrmandy, halyqty alystatyp aldyq. Búlay әr qalamgerding ómirinen, azamattyq, adamgershilik bolmysynan ilik izdep, shanyn qagha bersek, sóre­mizde endi kitap ta qalmaytyn shy­ghar.
Ótkendi dop qylyp oinaugha bolmaydy. Sizding altyn dәuir turaly qoyghan súraghynyzgha oray, men pikirimdi bylaysha nyqtay týser em. Jeke túlghalar emes, jalpy әdebiyet túrghysynan alghan­da, bizding tarihymyzda kemeldigi, kór­kemdigi, tútastyghy, san aluandyghy men sapasy jaghynan 60-jyldargha jetetin әdebiyet joq. Sol kezende sel shaqyr­ghan passionarlyq әdebiy-ruhany dýmpu 90-jyldargha deyin úlasty, jalghasty.
60-jyldardyng fenomenin nemen týsindiruge bolady? Búl, eng aldymen, sol dәuirdegi kýlli әlemdik sayasi, ekono­miy­kalyq, mәdeny tektonikalyq ózgeris­terge tikeley baylanysty. Soghystan keyin kýiregen jarty әlem, iydeyalyq, nәsildik, jikshildik, jana memleketter men jana shekaralardyng payda boluy da әdebiyetke zor әserin tiygizdi. Ashyq­qan qaryn toyyndy, jyrtylghan kóilek býtindeldi. Jana ómirding esigi ashyldy, jana qúndylyqtardyng tiyegi aghytyldy. Sóitip, mýlde jana әlemning oyanuy – Europadaghy, Fransiyadaghy jastar qozghalysynyng dýmpui, AQSh pen Afriy­kadaghy aparteidke qarsy kýres, Latyn Amerikasyndaghy diktatorlyq rejimderge qarsylyq, KSRO-daghy jeke basqa tabynushylyqty әshkereleu «alpysynshy jyldar» әdebiyetin ómirge әkeldi.
Sovet qoghamyndaghy mәdeny silkinis «samizdattan» bastaldy desek te bolady. Erih Mariya Remark tuyn kótergen «joghalghan úrpaqtyn» marshy, Djon Steynbek, Aliber Kamu, Jan-Poli Sar­tr­­lardyng pragmatizmge, totaliy­tar­lyq sanagha qarsy kýresi, Latyn Amerikasy men japon әdebiyetindegi ata tarih pen ata dәstýrge oralu, tәu etu ýrdisi qazaq әdebiyetin de dýr silkindirgeni anyq. Suret ónerindegi surrealizm, teatrdaghy Bertolid Brehting teoriyasy, moda men muzykadaghy búryn-sondy bolyp kórme­gen revolusiyalar últtyq mәdeniyet pen óner­din, últtyq muzyka­nyng qaynar búla­ghynyng kózin ashyp berdi. Qosa keteyik, qansha mansúqtasaq ta, sol kezendegi shygharmashylyq adamyna degen ong kózqaras aqyn-jazushylardyng ótken ghasyrdyng 90-jyldaryna deyin alansyz, jemisti enbek etuine mýmkindik bergen.
Alpysynshy jyldardaghy qazaq әdebiyetin, jogharyda aitqanday, ózining әsireqyzyl, sayasi, iydeyalyq sipatyna qaramay, últtyng payym-parasatynyn, kórkemdik oiynyn, tilinin, ruhynyng bar marjanyn boyyna jighan shaghy dep nyq senimmen aitugha bolady. Bizding әdebiyet­te endi múnday kezeng qaytalanbaytyn da shyghar. Qaytalansa da elding taghdyr-tala­yy ýshin, tarihy ýshin dәl osynsha­lyqty qymbat bolaryna, dәl osynshalyq­ty sheshushi roli atqaratynyna kýmәnim bar. Endeshe, Kýndi kóru ýshin sham jaghu­dyng qajeti qansha?!
– Aqyndardyng jaratylysty tanuy olardyng shygharmashylyghyna óz yqpalyn jýrgizedi. Bireuler realist, biri romantiyk, endi biri abstraksioniys­ter. Adam qanday qiyndyq bolsa da jaratylysty tanugha qúshtar. Ony adamdar ghylym, kórkem óner arqyly tany alady. Ghylym men kórkem óner­ding syryn tanyghan sayyn shygharma­shy­lyq adamnyng qabileti de jana dengeyge kóterile beretini dausyz. Ónerding muzyka, suret, ghylymnyng fizika, psihologiya, himiya, filosofiya siyaqty týr­le­rinen beyhabarlyq jaydaqtyqqa soqtyratynday.
– Myqty jazushy aldymen myqty oqyrman boluy kerek degendi aityp otyrsyz ghoy. Múqaghaly nege «shenberden shyghu kerek» dedi. Shenberden shyghu óz bostandyghyndy ózinnen, ne ózgeden súrap alu degen ýikýshik kýy emes. Búl jerde «Qúdiretti komediyany» móldiretip audarghan aqyn sol tektes úlan-ghayyr shygharmashylyq kenistikti, intel­lek­tualdyq auqymdy menzep otyr. Tipti, osy sózdi aqyn «Qúdiretti komediyanyn» birinshi bólimin audaryp bolghasyn aitypty dese de sener edim.
Olar – Múqaghalilar ghoy. Búl ekining birining qolynan kelmeytin sharua. Kele qalghannyng ózinde sizding aqyl-oy jemi­siniz qalyng oqyrmannyng tandayyna qyshqyl tatuy da mýmkin.
Naqty әdebiyetti mysalgha alayyqshy. Biyik parasat, tereng tanym satysynyng belgili bir dengeyine shyqqan jazushy kókjiyekting sheksizdigine kózi jetedi. Sodan ary órmeley beredi, órmeley bere­di. Búl da auru – autizmning bir týri. Naghyz shygharmashylyq adamy sol ýshin talay úiqysyz týnin, kýlkisiz kýnin qiyady, den­saulyghyn joghaltady. Jyldap dayyndalady, ailap jazady. Aqyry dege­nine jetkendey bolady. Biraq T.Ásemqúlov jazghanday: «...Búl eki ortada kónil kóteruding industriyasy qarap túrmaydy. Halyqqa «týsinikti» әdebiyet pen kiynematografty tudyra qoyady. Ózining ýmbetining las mәdeniyetke jýgingenin kórgen estet-jazushy ózining kirpiyaz ónerining terenine odan sayyn tereng shomady. Mine, osylaysha oqyrman men jazu­shynyng arasynda ótkel bermes tereng or qazylady».
Asqar Sýleymenovti aitpay-aq qoya­lyq, osy Talasbek, Tynyshtyqbek agha­la­rym men Ámirhan Balqybekter qomaqty lotereya útyp ap, sony qayda júmsaryn bilmey jýrgen, óz bilimining tútqynynda qalghan adamdar siyaqty kórinetin maghan. Olay emes eken. Mәsele asyldy tastan aiyra bilmeytin sana­myzdyng jabayy qalybynda, me­sheldiginde jatyr eken.
Olar qaytedi? Payymdaghan «shyghar­mashylyq katarsistin» shyrqau shegine jettim-au degen uaqytynda әlgi joghary­da aitylghan, kónil kóterip jýrgenderding arasynda ózine oryn qalmaghanyn, joq ekenin týisinedi. Bitti, olardyng endigi jýikesi, kýsh-jigeri shygharmashylyghyn odan әri qyrlaugha shyndaugha emes, óz­derin moyyndatugha, týsindiruge ketpek. Al «týsinikti» әdebiyetting ókilderine rahat: moynyna sharf taghyp, glamurno kiyinip, roman, povesti maqala jazghanday tasqyn­datyp, «ynqyldaq» әnge «súnqyl­daq» óleng qúrap, júrttyng ortasynda jay­qalyp jýrgeni. Sonda janaghy «úlan­ghayyr shygharmashylyq kenistik pen iyn­tellektualdyq auqym», filosofiya, fiy­ziy­­ka men himiya kimge kerek, qayda qaldy, aitynyzshy? Ókinishke qaray, búl әleumettik-psihologiyalyq qayshylyq әdeby ortany qazir tipti mendep aldy. Emi joq.
– Sonda sizdinshe, shygharmashylyq adamy ýshin asta-tók bilimning qajeti shamaly ma?
– Bireuler әdemi jazady, biraq әdemi sóiley almaydy. Bireuler әdemi sóiley­di, biraq әdemi jaza almaydy. Ádemi jaza alatyndardan nege әdemi sóiley almaytyny turaly súrasanyz – oigha qala­syz. Ádemi sóiley alatyndardan nege әdemi jaza almaytyny turaly súrasanyz – renishke qalasyz. Talant­syzgha ghylym da, filosofiya da, tipti muzyka da eshqashan kómektese almaydy. Talantsyz bәribir bir tóbening eteginde qalady.
Áriyne, shygharmashylyq adamynyng jan-jaqty bolghany abzal. Alayda, bi­lim­­­di de әdemi jarata bilu kerek qoy. Ameriy­kada «paydaly ilimning kuliti» degen úghym bar. Yaghny qusanyz ózinizge paydasy tiyetin ilimdi ghana quynyz. Sizding kitap­hananyzda san taqyryptaghy million tom kitap bolsa da, onyng paydasyn kór­meseniz – makulatura. Ózinizge de, kitapqa da obal.
Birde marqúm Qadyr Myrza-Áli aghamyz­dyng ýiine jolymyz týsti. Ádet­te­gi kózindi ashyp, kónilindi terbeytin әn­gime ýstinde Qadyr agha: «Mening kitap­hanamdy bay deydi. Shynynda mening ýiimning әr qabyrghasy – kitap kórmesi. Biraq osy kitaptardyng 60 payyzyn ghana oqyghan shygharmyn» dedi. Tanyrqadyq, kýldik. Al Umberto Eko bir súhbatynda: «Kitap­hanamda 30 myng kitap bar. Endi sonyng oqylmay qalghan jartysyn órtetip jatyrmyn» depti. Mine. Morali – tek ózine paydaly dýniyeni oqy, tynda, tany, jina. Mende qazir ary ketse, eki jýzdey kitap bar, qalghany qala, qyzmet auystyryp, ary-beri kóship jýrgende qoqysta qaldy.
– Kezinde Múqaghali, Kýlәsh Ahmetova turaly Ábdilda Tәjibaev, Júmeken turaly Ábu Sәrsenbaev, Tynyshtyqbek turaly Ábish Kekilbaev, «Altyn kópirlik­ter» turaly Temirhan Medetbek siyaqty aghalarymyz jyly pikirlerin aityp, sol aqyndarymyzdyng jolyn ashty desek bolady. Al qazir tek súhbatta­rynda jastar­dyng atyn ataghany bolmasa, agha­la­ry­myzdyng naqty jazghan maqa­la­laryn keziktire qoyghan joqpyz. Biraq qazaq poeziyasy damyp ketti degen pikir kóp aitylady. Mayakovskiy «әr týrli aqyndardyng kóp bolghany jaqsy» deushi me edi?! Mysaly, agha buyn dәs­týrli poeziyany jaqtaydy, jastar jaghy eksperiymentti joghary qoyady. Siz ne deysiz, jalpy Tәuelsizdik jyldaryn­daghy әdebiyet turaly pikiriniz qanday?
– Ár jerde týrli ashy-túshy pikirler aitamyz. Biraq osy Tәuelsizdik jylda­ryn­daghy әdebiyet tarihyn zerttegen fundamentaldyq enbekter bar ma? Men kezdestirmedim, oqymasam keshirim sú­ray­myn. Múnday pikir ekeumizding auzymyzben aitylmay, kәsiby әdebiyet­tanu­shylardyn, synshylardyng qala­my­nan shyqsa ótimdirek bolar edi, shirkin.
«Býgingi qazaq poeziyasy damyp ketti, proza kenjelep qaldy» degen aitys qajetsiz, jalghan aitys dep sanaymyn. Meninshe, qazaq prozasy men poeziyasyn jarystyru – qos relisti jarystyr­ghanmen birdey.
Al jalpy әdebiyetting songhy jiyrma jyldaghy tirshilik-tynysyn taghy da qoghamdyq, әleumettik faktorlarmen, ózgeristermen baylanystyrugha tura keledi. Tәuelsizdikting alghashqy onjyl­dyghynda qazaq qalamgerleri taym-aut aldy dese de bolady. Shygharmashylyq júmystan góri qoghamdyq júmystyng bәsi basym boldy. Olar da memlekettik qú­rylysta dinkelep jýrdi. Onyng ýstine tarih donghalaghynyng kýrt búrylysy jana taqyryptardy, iydeyalardy, keyipk­er­lerdi qajet etetin.
Osy tústaghy bir shetin qúbylysty taghy ainalyp ótuge bolmaydy. Ýlken ózgerister ýlken qúrbandyqtardy talap etedi eken. Alaghay da búlaghay kezeng memleketting әleumettik qoldauynan aiyrylghan qalamger qauymgha auyr soqty. Ózim biletin jәitti aitayyn.
Mysaly, taghdyrdyng tәlkegi 90-jyldardyng orta túsynda kóktemgi jan­byrdan keyingi jauqazynday dýrkirey kó­terilgen bizding túrghylastardy da esten tandyryp ketti. Didar Amantay, Maral­tay Rayymbekúly, Rahat Qosbar­maqov, Sәndibek Júbaniyazov, Amangeldi Kenshilik, Núrjan Quantayúly, Bauyrjan Babajanúly, Jaras Sәrsek, Qazybek Qúttymúratúly, Ámirhan Balqybek, Batyrbolat Aytbolatúly bastaghan júl­dyz­­dy shoghyr әdebiyetke ayaghyn apyl-tapyl basyp, iymenip nemese tasyrlatyp, esigin teuip kirgen joq edi. Olar ýlken dayyn­dyqpen, estiyar zerdemen kelgen. Biraq olardyng naghyz jalyndy shaghynda óndir­tip jazuyna ólara qolbaylau boldy. Ókinishtisi, sol jyldary joydasyz silk­ingen әleumettik ómirding әtkenshegi kýni býginge deyin shayqatylyp túr.
Dәstýrli poeziya men eksperiyment jayyna kelsek, óz basym, týk te kórip otyrghan joqpyn. Búl nege baylanysty kelispeushilik? Tilge me, týr men maz­mún­gha ma?
Horhe Luis Borhesting «Tilding ózi – әdeby dәstýr» deytini bar ghoy. Búl әdeby ereje, aksioma qazaq әdebiyetining jýz jyldyq tarihynda tipti de ózgergen joq. Jýz jylda sol bayaghy dәstýrli til, dәs­týrli til mәiegi, dәstýrli til qolda­nysy.
Keyingi kezderi jastar múnday syngha jii úshyraytyn boldy. Agha buynnyn, ústazdardyng eskertpesine, synyna qúrmetpen qaraugha tiyispiz. Biraq búl ústanym «jastar mýlde dәstýrden janyldy, tildi býldirdi, últtyq boyaudy qúrtty» degenge saymasa kerek.
Ángime týr men mazmúnda ma? Týr men mazmúndy biz zattyn, shygharmanyng tútas­tyghy men baylanysynyng kepili deymiz ghoy. Sonday-aq, zattaghy, shygharma­daghy ýilesim tapqansha kóp ózgeriske úshyraytyny, eksperiymentke týsetini de – týr men mazmún. Tipti, jazu ýstinde týr men mazmúnnyng keregi de shamaly ghoy. Biz ony qo­layy­myzgha jaq­qanda, ynghayly bolgha­syn ghana qolda­na­myz. Endeshe, dәl osy jerde bir-birimizdi kók­par­gha shaqyryp, qoyta­qymgha basudyng jóni bar ma? Onyng ýstine әlemde әde­biyet­ke degen qogham­dyq súranys pen tú­tynu formasy baya­ghyda ózger­genin jadymyzdan shygharmayyq. Jazu prosesin, kórkemdik, tildik talapty da qazirgi zamanda qor­gha­syn qalypqa salyp, qa­tyryp qoya almaysyz. Shygharma­shylyqqa sheksiz, shetsiz erkindik berilgende ghana tynyq­qan, shynyqqan sananyng jemisin kóre bastaysyz.
– Býgingi qazaq әdebiyetindegi qan­day qúbylysty bóle-jara atar edi­niz?
– Mening tanqalatynym, әli kýnge deyin qazaq әdebiyeti urbanizasiyagha qarsy әdebiyet bop keledi. Keyingi kezde «Qazaq әdebiyeti» osy taqyrypty indetip, qauzap jýr ghoy. Ózgeshe, tyng oi-pikirlerdi de oqyp jatyrmyz. Tolyqtay qolday­myn.
Qaranyz, qazaq balasynyng jappay qalagha ornygha bastaghanyna jarty gha­syr­dan asty. Bizding ózimiz әuletting qa­lagha aughan ekinshi buynymyz. Qazir ýshin­shi, tipti, tórtinshi buyn ósip keledi. Al qala prozasy, qala poeziyasy atymen joq dese de bolady.
Áriyne, әke-sheshesi, agha-әpkesi jarty ghúmyryn «Jetim búrysh» jaghalap jýrip ótkizgen qarakózder ýshin, bala-shaghasy­men pәterden-pәterge kóship, jalaqygha qarap, ólmesting kýnin kórip otyrghan buyn ýshin qalanyng keyde sýikimsiz, jat kóri­ne­tini zandylyq. Biraq búl bәrining basynan ótken kep qoy. Búl qala kimdi qúshaghyn ashyp qarsy alyp edi?! Gabriyeli Garsia Markes qaladaghy baspagha «Jýz jyldyq jalghyzdyghyn» әkelgende qaltasynda 85 pesosy ghana bolghan eken. Velimir Hlebnikov, aqshasy joqtyqtan ózi jaqsy kórgen kitapty qonaqqa barghan jerinde, tiyip-qashyp oqypty. Umberto Eko әke­si­nen kórgenin istep, dýngirshekterdi ja­ghalap bilim qughan. Tipti, ózimizding Ken­shilikting alghashqy jyr jinaghy 32-aq bet eken.
Borhes bir esteliginde bylay dep aghynan jarylady: «Men qalada úzaq jyldar boyy eleusiz jazushy boldym. «Mәngilik tarihy» atty kitabymdy shy­gharghan son, bir jyldan keyin, 47 danasy satylghanyn estigende quanghanymdy kórseniz! Kitabymdy satyp alghan әr adamdy izdep tauyp, qúshyp, sýiip, kitapta ketken qatelikter bolsa, bәrinen keshirim súraghym keldi».
Osylardyng eshbiri moynyna búrshaq salyp, týzge qashyp ketken joq. Bizding de osy qaladan eshqayda kóshkimiz kel­meydi, kóshpeymiz de. Sebebi, ómirding ýlken sәtsizdikteri men kishkentay je­nis­teri, quanyshymyz ben ókinishimiz, mahabbatymyz ben mehnatymyz, bәri-bәri osy qalamen baylanysty. Búl – bizding tandauymyz, taghdyrymyz.
Bir aqiqat bar: industriya, innovasiya men jana tehnologiyalar zamanynda qalany almay, dala úshpaqqa shyqpaydy. Sizding auylgha degen sheksiz adaldyghynyz, jeke basynyzdyng sentiymentalizmi erteng әdebiyetke kómektese almay qaluy kәdik. Osy bastan qamdanbasaq, múnyng ruhany saldarlary alapat boluy ghajap emes, oqyrmandy joghaltyp alamyz. Endigi jerde naghyz belsendi, kókirek kózi ashyq, kitapqa, oqugha adal oqyrman qalada qalyptasady. Solar ýshin kýresip, solargha ie boluymyz kerek.
– Sizding oiynyzsha býgingi qazaq poeziyasy qanday boluy kerek. Jastar býginde poeziyada qalyptasqan eki mektep bar dep esepteydi. Biri – Tynysh­tyqbek Ábdikәkimúlynyn, ekinshisi – Esenghaly Raushanovtyng mektebi. Shy­­ghys­ta Azamat Tasqara, Almatyda Qay­­sar Qauymbek, Jaqsylyq Qajy­múratúly, Astanada Oljas Qasym deytin jas jigitter shyghyp kele jatyr. Men Erlan Jýnis, Toqtarәli Tanjaryq­tardyng qataryn әdeyi aitpay otyrmyn. Óitkeni, olar otyzgha keldi. Jiyrmadan asyp, alqynyp otyrghan aqyndar bar. Endi solar turaly aitylu kerek siyaqty. Qazirgi jastar poeziyasy, internet kenistigindegi әdeby ahual turaly ne aitar ediniz?
– «Qazaq әdebiyetine» óleni shyqqan­nyng nemese Abay eskertkishining aldynda óleng oqyghannyng bәri aqyn emes. Ólendi sen zorlyqpen mengermeuing kerek, óleng seni mengerui kerek. Ólenning malayy bolugha tiyissin. Sonda sen naghyz aqynsyng – Úlyqbek, Esenghali, Ertay aghalarymyz tәrizdi.
Kitapqa, oqugha, ólenge adaldyq túrghy­sy­nan alghanda jastar poeziyasyna kóz­qa­rasym óte jaqsy. Kóp oqidy, izdenedi, ambisiyalary únaydy. Kompleks joq, jana zamannyng talabyn, qúndylyqtaryn ashyq, auyrsynbay qabyldaugha beyil.
Al olardyng shygharmashylyghyna kelsek, óz basym, alghash qolyma týsken av­t­or­­dyng bir-eki ólenin ghana bastap oqimyn. Únasa jastyqtyng astynda jatady, sóre­de túrady, únamasa... týsinikti. Saghynyp, yntyghyp shyghar alystargha saparyng jol ýstinde emes, ayaldamada, vokzalda, aeroportta bastalady ghoy. Ólende de sol sekildi. Avtordyng eki shumaghyn ne bir ólenin qúlay únatsan, onyng da, sening de odan keyingi úzaq sonar saparyng qyzyqty әri sәtti bolmaq.
Jastardyng arasynda Azamat Tas­qara­ny erekshe bólip atar edim. Tek Almatydaghy, Astanadaghy ýlkendi-kishili aqyn-jazushydan, bizding boyymyzdan bayqalyp qalatyn «snobizmnen» aman, ada bolsa eken deymin. Erlan Jýnis qazir ózine ghana jarasatyn, túnyq, mól­dir kýidi tauyp aldy. Aqberenning tabigha­tyndaghy, ólenindegi mazasyzdyq – jo­ghary tanymgha úmtylystyn, iz­de­nim­­paz­dyqtyng belgisi. Men ózim biletin, oqyghan jigitterdi ghana aityp otyrmyn. Jalpy, osylardyng qataryndaghy tútas bir buyn qazaq poeziyasynyng bolashaghy bolaryna senemin.
Ekinshi, talantty bauyr-qaryn­dast­arymdy internetti jattyghu alanyna ainaldyryp aludan saqtandyrghym keledi. Asylynda, janynnyng alany –jattyghu alany. Ólenning úyasy – jalghyzilikti qalpyn.
Qazirgi internettegi poeziya – anar­hiya­lyq poeziya. Áleumettik jelidegi tanymaldyqqa maldanugha da, aldanugha da bolmaydy. Onyng tútqynyna týsseng sening janyndy jay taptyrmaytyn ataqqúmarlyghyn, toghysharlyghyng keshik­pey shygharmalaryna da kóshedi. Sarq­ylyp, tartylyp, aqyrynda trolli laq­tyryp, layk basyp qana otyratyn luzer­ge ainaluyng da mýmkin. Al sen sol kópting biri bolghyng kele me?!
Bireuding kóz-kónil terezesinen, ómir terezesinen qaraghan, kompiuterding terezesine telmirgen qyzyq, әriyne. Biraq eng qyzyghy, eng paydalysy – ózinning janynnyng terezesine kóbirek ýnilu ghoy.
Kim bilipti, ómirding ózining auzynan týsip qalghanday ólender tuatyn shyghar әli de!
– Ángimenizge rahmet.

Súhbattasqan Baghashar TÚRSYNBAYÚLY

"Qazaq әdebiyeti" gazeti