Elimizdegi baspasóz bitken jarysa jazyp, jar sala jariya etip jatqan bahadýr han babamyz Abylay toyy turaly aitylar әngimening qyzuy әli tarqay qoymaghan siyaqty.Sondyqtan biz de kórgen-bilgenimizdi ortagha sala ketsek artyq etpes.

«Arqanyng kerbez súlu Kókshetauynda» (S. Seyfulliyn) 5 qazan kýni Abylay hannyng 300 jyldyghyna arnalghan merekelik is-sharalar bastaldy. Kýndizgi saghat 9-dan óte ortalyq alangha jinalghan júrt zau biyiginde qyran «qalyqtaghan» múnaranyng sayasynan «taq saylap», tize býkken Abylay han eskertkishining aldyna shoghyrlandy. Jergilikti biylikting әdettegidey әrneden qauiptengeni me, әlde kópshilikten tәrtipti talap etkeni me, әiteuir ayaq bassang aldynnan polisiya qyzmetkerleri shygha kelip, «alay jýrme, bylay jýr!» dep búiyryp túrdy. Sol «alay-búlaydyn» arasynda maltyghyp, alyp eskertkishting manyna barghan boldyq. Biz barghanda eskertkishke gýl shoghyn qon rәsimi bastalyp ketipti. Sonda bireuler «Abylaydyng ruhyna shóp-shalamnyng keregi ne, odanda qúran baghyshtalyp, mal soyylmaydy ma?» desip qaldy. Sóitip, Abylay eskertkishining ainalasy gýlmen kómkerilip bitken song arnayy shaqyrylghan qonaqtar Mәdeniyet ýiine qaray bettedik. Búnda da tosqauyl, búnda da tekseru. Almatydan, oidan-qyrdan kelgenimizdi әreng dәleldep ishke kirdik: konferensiya da bastaldy.

Elimizdegi baspasóz bitken jarysa jazyp, jar sala jariya etip jatqan bahadýr han babamyz Abylay toyy turaly aitylar әngimening qyzuy әli tarqay qoymaghan siyaqty.Sondyqtan biz de kórgen-bilgenimizdi ortagha sala ketsek artyq etpes.

«Arqanyng kerbez súlu Kókshetauynda» (S. Seyfulliyn) 5 qazan kýni Abylay hannyng 300 jyldyghyna arnalghan merekelik is-sharalar bastaldy. Kýndizgi saghat 9-dan óte ortalyq alangha jinalghan júrt zau biyiginde qyran «qalyqtaghan» múnaranyng sayasynan «taq saylap», tize býkken Abylay han eskertkishining aldyna shoghyrlandy. Jergilikti biylikting әdettegidey әrneden qauiptengeni me, әlde kópshilikten tәrtipti talap etkeni me, әiteuir ayaq bassang aldynnan polisiya qyzmetkerleri shygha kelip, «alay jýrme, bylay jýr!» dep búiyryp túrdy. Sol «alay-búlaydyn» arasynda maltyghyp, alyp eskertkishting manyna barghan boldyq. Biz barghanda eskertkishke gýl shoghyn qon rәsimi bastalyp ketipti. Sonda bireuler «Abylaydyng ruhyna shóp-shalamnyng keregi ne, odanda qúran baghyshtalyp, mal soyylmaydy ma?» desip qaldy. Sóitip, Abylay eskertkishining ainalasy gýlmen kómkerilip bitken song arnayy shaqyrylghan qonaqtar Mәdeniyet ýiine qaray bettedik. Búnda da tosqauyl, búnda da tekseru. Almatydan, oidan-qyrdan kelgenimizdi әreng dәleldep ishke kirdik: konferensiya da bastaldy.

«Abylay han jәne onyng tarihy dәuiri» atty halyqaralyq ghylymi- praktikalyq konferensiyanyng tizginin  Gumiylev atyndaghy ENU-ding rektory Erlan Sydyq myrza qolgha alghan eken, kirispe sózin qysqa qayyrghan ol Memlekettik hatshy Marat Tәjindi minberge shaqyrdy. Memhatshy Elbasynyng «Ardaqty aghayyn!» dep bastalatyn qúttyqtau hatyn oryssha az-maz aksent aralastyryp qazaq tilinde, Qazaqstandaghy memlkettik tilde oqyp berdi.

Elbasy qúttyqtau hatynda: «Abylay hannyng 300 jyldyghy – eldigimizding bederli bir belesi, - depti. –  Osyghan oray halyqaralyq ghylymiy-praktikalyq konferensiyanyng úiymdastyryluy da, onyng aibyndy hanymyz orda tikken kiyeli Kókshe jerinde ótkizilui de óte oryndy. Biz búl jiynda Abylay hannyng erekshe enbegin ashyp kórsetumen shektelip qalmauymyz kerek. Bәrinen búryn Abylay hannyng qoly nege jetti, nege jetpedi, babamyz neni armandady, bizge neni amanattady, bolashaq úrpaqtarynan neni kýtti, keler kýnderge neni eskertti, biz sol zamannyng tarihynan qanday taghylym alamyz degen saualdargha jauap izdep, tabugha tyrysuymyz kerek. Mynjyldyqtar toghysynda Abylay armanyn jýzege asyryp, azat memleket qúrghan, tәuelsiz elding ordasyn el ortasyna, aibyndy hanymyz at oinatqan Arqa tósine ornatqan myna biz jas tәuelsizdigimizdi qalay shyndaymyz, dýbirli dýniyede aldymyzdan tosylatyn syn-qaterlerge qalay shydaymyz degen mәseleler óte manyzdy. Azattyqtyqtyng joly azapty, tәuelsizdikting joly tәuekelge toly bolatynyn úmytpaugha tiyispiz».       

Elbasy qúttyqtauynan keyin ghylymiy-parktikalyq konfrensiyanyng moderatory Erlan Sydyq bayandama jasaugha rúqsat súrady. Negizi Búqar, Ýmbetey jyraular kuәlik etip qaldyrghan jyr-tolghaulardan bastasaq, Abylay han dәuiri men han babamyzdyng ómir- dastany ózge handardan góri kóp aitylady, halyq jadynan shyghyp, úmytylyp qalghan jeri kem. Búl biraq qazaq ortasynda Abylaydyng nasihaty basqa handardan basym bolyp kelgen eken-di bildirmese kerek. Alayda,  Abylaydyng dәrpin asyrghan, dәregeyine bas úrghyzghan kemel isteri, órligi men erligi erekshe bayyptap, erekshe mәn berudi qajet etetin tarihtyng bir biyik kezeni. Abylay el biyligine dinastiyalyq jolymen, әulettik mәrtebesining artyqshylyghymen jetken joq, erligimen, batyrlyghymen, qara qazan, sar balanyng qamy ýshin ghaziz jannan keshken qaumetti taghdyrymen, zamana minezin qapysyz tanyghan sayasy oilarynyng terendigimen jetti. Erlan Sydyq myrzanyng bayandamasynan ústaghan sózimiz osy boldy. Erlan Sydyq bayanadamasynda taghy bir jaqsy oy -  Abylay túsyndaghy han ordasynan shyqqan diplomattardy, - Qytay men Reseyge, Búhar men Irangha, Oirat, qalmaqqa sayasy missiyamen jýrgen elshilerding aty-jónin anyqtap, tarihshy-ghalymdarymyz zertteu júmystaryna kirsse dep tyng oy aityp qaldy.

Osy kýnderi Memlekettik hatshy Tәjinning múryndyq boluymen 28 elding arhiyv-qorlarynda qazaq ghalymdary júmys istep jatqan kórinedi. Inshalla, ghalymdarymyz tabandylyq tanytyp tabysty enbek ete bilse, ol qorlardan úly dala ghúlamalarynyn: oishyldary men diplomattarynyng  izi tabylary bek mýmkin. Jәne sonyng bәri әueli elimizde ghylymy ainalymgha enip, Batys pen Shyghys júrtyna da jariya etilui kerek. Áytpese, Ross hanym siyaqty ghalymdar: «Abylay konokradtardyng basyn qúrap el qylghan» deytin týsinikten arygha baspay әngime aityp jýre beretin bolady. IYә-iyә, tap solay. Atalghan ghylmiy-parktikalyq konferensiyagha úlyghylap shaqyrtumen kelgen Astanadaghy Nazarbaev uniyversiytetining dosenti D. Ross hanym әlgindey pikir bildirip, kózimizdi tas tóbemizge shyghardy.

«Men Abylay hangha Batys qalay qaraydy?» degen saual tónireginde sóileymin» dep bastaghan Ross hanymnyng sózine rasynda eleng ete týsken edik. Sóitsek, ol qaraghym joq jerden janalyq ashyp qaraaap túr. Ross hanymnyng biletinine sýiensek, Abylay zamanynda qazaqtar ýndisterding bir  taypasy – kamachiyler sekildi jalpaq dalada jalanash tәnine teri jamylyp alyp shauyp jýripti. Soltýstiginde zenbiregining auzy ot qúsqan orys, Shyghysynda mynjyldyqtardy iygergen tarihy bar qytay otyrghanda kamachiy-qazaqtar qalay qúryp ketpegen? Qúryp ketui mýmkin edi. Biraq Abylay deytin kisi atqa minip erligi úry-qarylyqtan aspaytyn konokradtardyng basyn qosyp, el qylypty. Ross hanym «osylay da osylay» dey kelip, «Abylay keremet adam bolghan eken, ol adamdy sizder ghana emes, myna bizder de qúrmetteuge tiyispiz» dep entigin basty. Búl neni bildiredi? Búl  - shyghystanushylar men eurosentristerding qazaq turaly (әngime Abylay turaly bolghan song erekshelep aityp otyrmyz) birbetkey jaydaq týsinigin ghana emes, bizding óz tarihymyzgha degen qúrmetimizding kemdigin bildiredi. Áytpese, bildey bir Joghary oqu ornynyng (Nazarbaev uniyversiytetinin!) dosenti tap osylay demese kerek-ti. Ross hanymnan keyin әigili tarihshymyz  E. Bekmahanovtyng qyzy Lәilә Bekmahanova sóz alyp, Abylay men býlikshi Emeliyan Pugachevting arasynda qarym-qatynas bolghanyn, hat jazysyp túrghanyn bayan qyldy. «Biz búdan orys pen qazaq halqynyng taghdyr-tәleyi búrynnan-aq bir bolghanyn angharamyz», - dedi Lәilә hanym. Júrt osy tústa qalghyp-mýlgy bastaghan, kenet minbege seksenning sengirindegi qart ghalym Túrsynbek Kәkishov kóterildi. Sózdi dәmdep-túzdap aitudyng mәnisin sheber mengergen aqsaqal aqsaqaldyghyn tanytyp Memlekettik hatshygha qarap: «Áy, Marat!» - dep aldy. Keng saraydyng ishi gu ete qaldy. Sol guil men dýrkirete qol soghu qariya sóilep bolghansha, basylghan joq. «Marat, sen tarihymyzgha janasha qarayyq» dep bastama kóterdin, men sonda «ә, Qúday bizge de birdeme beredi ekensin», - dep quandym. Quanyp jýrmin. Quanyp jýre bermey men aitar sózin irikpey aitatyn adammyn. Ilgeride osy Kókshetau qalasynda Abylaydyng eskertkishi ashylyp, sol sharagha myna meni shaqyrdy. Áne Sveta Jalmaghambetova otyr, búlar meni shaqyrary shaqyryp alyp sóz bermey qoydy. Sebebi men minezi jaman adammyn. Qatty aityp tastaymyn. Sonday minezimdi taghy bir kórsetkeli keldim (zaldaghylar mәz). Abylaydyng 300 jyldyghyn sender Kókshetauda emes, Astanada ótkizulering kerek edi. Kóksheni men búnday sharagha layyq emes dep túrghan joqpyn, sebebi ózim osy ónirding tumasymyn. Biraq әlgi Astananyng nemenesin, Qqday-au, tughan kýnin be, toylaghanda ulap-shulap ketesinder, sol siyaqty bolmasa da Abylay toyy kópke ortaq mereke retinde Astanada atalyp ótui kerek edi. Tipti osy jyldy «Abylay jyly» atasaq ta bolar edi».

Osylaysha qadap-qadap sóilegen aqsaqal «Abylay han dәuiri – halqymyzdyng erligi men órligining dәuiri boldy» degen Shoqan Uәlihanovtyng sózimen oiyn qortyndylady. «Erlik pen órlik dәuiri dәriptelgende baryp býgingi úrpaq óz boyynan erlik pen órlik ruhyn taba alady», - dedi ol.

Túrsynbek aghadan keyin sóz Shot-Aman Uәlihangha tiygen. Biraq Shot aghamyzdyng basy bayandama jazylghan ala qaghazdyng betinen kóterilmegennen keyin be, kópshilik kóp yqylas tanyta qoymady.

  «Abylay han jәne onyng tarihy dәuiri» atty halyqaralyq ghylymi- praktikalyq konferensiya týski asta baspasóz ókilderining arasynda jalghasty. Mysaly, «Alash ainasy» gazetining bas redaktory Serik Janbolat Abylaydy jongharlardyng tútqynynan súrap alyp han saylaghan qazaqtyng eldigin sóilegende, jurnalister ortasy «Shirikin-ay!» dep bir serpildi. «Ayqyn» gazetining bas redaktory Núrtóre Jýsipting «Abylaydyng otyz qatyn alyp, qyryqtan astam úrpaq sýigenining ózi ónege emes pe?» degen sózi әdemi әzil siyaqty sezilgenimen úrpaq jalghastyru jolynda han babamyz rasynda óz zamanynda ózgelerge ýlgi kórsetkendey eken desip riza boldyq. Áytsede, Abylaydyng erligine tamsanyp qana otyrghan bizdi baba ruhyna layyqty qúrmet jasalu qajet dep әreket etken senator Jabal Erghaliyding bir auyz sózi tәnti etti. Kókshetau oblystyq «Arqa ajary» gazetining búrynghy bas redaktory, jazushy-jurnalist, senat deputaty Jabal aghamyz Preziydent әkimshiligine Abylay han atyndaghy orden taghayyndau turaly úsynys jasapty. Deputattyng sózine qaraghanda, úsynys Preziydent Nazarbaev tarapynan maqúldanypta ýlgergen kórinedi. Abylay han atyndaghy orden erlik kórsetken, joghary jetistikke jetken әskery qyzmetkerleri beriledi. IYә, «Abylaylap» Kókshe jerine barghan kópshilik jiynynan biz estigen jan jylytar sózding biri osy bolsa kerek.

Almaty-Astana-Kóshetau - Kóshetau-Astana-Almaty.

Abai.kz