(Sheteldik múraghattardy zertteu júmysynyng alghashqy nәtiyjeleri kórine bastady)  

Últtyq tarihty zerdeleu baghytynda memleket tarapynan qolgha alynghan iri isterding biri – sheteldik múraghattar men ghylymy ortalyqtarda qazaq tarihyna qatysty qújattar men jәdigerlerdi  anyqtau, zertteu, olardy elge jetkizu, ghylymy ainalymgha týsiru bolatyn. Jergilikti ghalymdardy sheteldik issaparlargha attandyru ýshin 2013-2014 jyldargha arnalghan kýntizbe jasalghan. Osy qújatqa sәikes, bas-ayaghy 23 tarihshy ghalymnan túratyn arnayy toptyng on memleketke: Iran, Ýndistan, Qytay, Egiypet, Týrkiya, Mongholiya, Úlybritaniya, Germaniya, Ózbekstan men Reseyge baryp-qaytu kestesi bekitilgen.

Ózge elderdegi derekkózderdi anyqtaugha jergilikti ghalymdarmen qatar sheteldik mamandar da tartylghan. Bilim jәne ghylym ministri Aslan Sәrinjipovting aituynsha, qazaq tarihyn zertteytin sheteldik ghalymdargha qatysty mәlimetter jinaqtalyp bolyp, olarmen әriptestik qarym-qatynas ornatylghan. Álemning on tórt memleketinde qazaq últtyq tarihyn zerdeleuge ýles qosyp jýrgen 28 ghalym bar eken.

(Sheteldik múraghattardy zertteu júmysynyng alghashqy nәtiyjeleri kórine bastady)  

Últtyq tarihty zerdeleu baghytynda memleket tarapynan qolgha alynghan iri isterding biri – sheteldik múraghattar men ghylymy ortalyqtarda qazaq tarihyna qatysty qújattar men jәdigerlerdi  anyqtau, zertteu, olardy elge jetkizu, ghylymy ainalymgha týsiru bolatyn. Jergilikti ghalymdardy sheteldik issaparlargha attandyru ýshin 2013-2014 jyldargha arnalghan kýntizbe jasalghan. Osy qújatqa sәikes, bas-ayaghy 23 tarihshy ghalymnan túratyn arnayy toptyng on memleketke: Iran, Ýndistan, Qytay, Egiypet, Týrkiya, Mongholiya, Úlybritaniya, Germaniya, Ózbekstan men Reseyge baryp-qaytu kestesi bekitilgen.

Ózge elderdegi derekkózderdi anyqtaugha jergilikti ghalymdarmen qatar sheteldik mamandar da tartylghan. Bilim jәne ghylym ministri Aslan Sәrinjipovting aituynsha, qazaq tarihyn zertteytin sheteldik ghalymdargha qatysty mәlimetter jinaqtalyp bolyp, olarmen әriptestik qarym-qatynas ornatylghan. Álemning on tórt memleketinde qazaq últtyq tarihyn zerdeleuge ýles qosyp jýrgen 28 ghalym bar eken.

Osy sala mamandarynyng aituynsha, búl júmystar jemissiz emes. Qysqa merzimde keshendi zertteuler jasalyp, ghylymy issapargha barghan tarihshylar oljaly oraluda. Ghasyrlar boyy sheteldik múraghattar men qorlarda shang basyp jatqan, eskerusiz qalghan qúndy derekterding kóshirmeleri birinen song biri elge jetkizilude.

R.B.Sýleymenov atyndaghy Shyghystanu institutynyng bólim mengerushisi Meruert Ábuseyitova búl derekterding manyzdylyghy turaly: «Eng bastysy, qazir últtyq tarihty obektivti týrde, pәnaralyq dengeyde jazyp shyghu. Onyng qaynar kózi – múraghat derekteri, jazbasha mәlimetter, qoljazbalar, týrli arheologiyalyq mәlimetter, óner jәne túrmystyq zattar, kartografiyalyq derekter» deydi.

Sheteldik issaparlar nәtiyjesinde ózge elding múrajaylary men múgharattarynda tabylghan qújattar tolyghymen Últtyq arheologiya men derekkózder ortalyghynyng elektrondy katalogyna engizildi. Jalpy alghanda, sheteldik ghylymy múraghattarda 35 mynday asa qúndy tarihy derekter tabylghan. Olardyng basym kópshiligin www.ncai.kz internet-resursynan tabugha bolady.

Mәdeniyet jәne aqparat ministrligining últtyq tarihty zerdeleuge qatysty júmystarynyng basty baghyttarynyng biri – ghylymiy-zertteu baghyty edi. Búghan deyin «Mәdeny múra» memlekettik baghdarlamasy ayasynda úiymdastyrylghan sheteldik ghylymiy-tanymdyq ekspedisiyalar barysynda jinaqtalghan materialdardy jinaqtau, toptastyru, súryptau  júmysy әli ayaqtalghan joq. Al jinaqtalghan materialdar toby dýrkin-dýrkin «Mәdeny múra» portalynda, sonday-aq «Kazkontent» AQ internet-resurstarynda jariyalanu ýstinde.

Qazirgi kezde Mәdeniyet jәne aqparat ministrligi Egiypet, Týrkiya, Iran, Resey men Ózbekstandaghy qazaq tarihyna qatysty derekterdi bir jerge toptastyra bastady. Osylaysha, Iran men Týrkiya memleketterining múraghattaryndaghy Qazaq handary men sol kezdegi biyleushileri arasynda jazylghan hattar, Qytay imperatory Syanilun men Abylayhan arasynda jazylghan hattar ghylymy ainalymgha qosyldy. «Osy hattardy júrtshylyqqa tanystyru ýshin jyl sonynda arnayy kórme úiymdastyryluy mýmkin» deydi mәdeniyet jәne aqparat ministri Múhtar Qúl-Múhammed.

Sheteldik issapargha shyqqan qazaq ghalymdary Týrki qaghanatynyng qalyptasu men damuyna qatysty týrki tasjazulary men qoljazba derekkózderin aiqyndau, suretke týsiru, kóshiru júmystaryn jәne Shynghyshan dәuiri kezenine deyingi týrki taypalaranyng tarihy sabaqtastyghy men birynghay etnografiyalyq baylanystary jóninde qomaqty júmys atqarghan.

Osy issaparlar nәtiyjesinde qazaq tarihy talay qúndy jazba derektermen tolyqty. Mysaly, Mongholiya, Qytay men Germaniyagha úiymdastyrylghan issapar barysynda kóne dәuir, týrki runikalyq tasjazbalary, kóne ýndi, qytay derekkózderining negizindegi ejelgi kóshpendiler tarihy boyynsha tarihy qújattardyng kóshirmeleri alynghan. Búl qújattar týrki, onyng ishinde qazaq halqynyng ata-babasynyng tarihynyng týrkilerge deyingi, ejelgi jәne orta týrkilik kezenderi turaly bilimimizdi janartady. Ghalymdar tapqan tas mýsinderdegi tanba men belgiler әskery iyerarhiya turaly, әskery salasy turaly, etnostardyng qonystanuy turaly, týrkilerding dýniyetanymy turaly keninen maghúlmat beredi.

Bir ghajaby, qazaq ghalymdary últtyq tariyhqa ghana qatysty emes, Orta Aziya halyqtarynyng ótkenine qatysty mәlimetterdi de tauyp, ghylymy ainalymgha qosyp jatyr. Mysaly, siriyalyq, tasqa qashalghan týrkilik jәne qytay derekkózderindegi mәlimetter Orta Aziya aimaghyn mekendegen kóshpeli halyqtardyng etnostyq qúramy men geografiyalyq qonystanu erekshelikterin tereng zertteuge jol ashady. Olardyng ishinde ejelgi týrkilerding jogharghy biyliktegi múragerlik jýiesi turaly tyng ghylymy tújyrym jasaugha mýmkindik beredi.

Sheteldik issaparlar qazaq tarihyna qatysty sony derekterdi tabugha sebepker boluda. Mysaly, búryn-sondy beymәlim bolyp kelgen Úly Jibek joly boyynda saqtalghan týrkilik qúlpytas jәne nestoriandyq eskertkishterdi zertteu kóptegen jana derek bermek. Qazaqstan, Qyrghyzstan men Qytay memleketteri jerinde ornalasqan nestoriandyq eskertkishterding betine bederlengen mәtinder qazaq halqy etnogenezi, dinder tarihy, týrki tili men jazuynyng qalyptasu tarihyna qatysty tyng tújyrymdar jasaugha sep boluy ghajap emes.

Egiypet, Iran, Týrkiya men Ózbekstangha barghan zertteushiler týrki Horezmshahtary, mongholdar, úighyrlar, músylman biyleushileri tarihy, Shynghyshan, Ámir Temir tarihyna qatysty qúndy múraghat derekterin tauyp, alyp keldi. Atap aitqanda, «Tariyh-iy-әl-Saljuk», «Tariyh-y Jalaladdin Horezmshah», «Madja al-ansab», «Tariyh-y Uljaytu», «Kitabkamil fiy-t-ta'riyh» siyaqty Mauerannahrdaghy týrki taypalary, týrki handary turaly derekter tabyldy. Sonday-aq Týrkistan qalalarynyng sipaty bayandalghan Qazaqstan men Ortalyq Aziyanyng monghol shapqynshylyghyna deyingi jәne monghol ýstemdigi kezindegi tarihyna qatysty mәlimetter әkelindi.

Qazaq tarihshylarynyng Qytay, Ýndistan, Resey men Úlybritaniyagha barghan saparynda Bodlean jәne Britan kitaphanalarynda, Qytaydyng Túnghysh tarihy múraghatynda, Ýndistannyng Rampur qalasyndaghy Ámir Raz kitaphanasynda, Haydarabad qalasyndaghy Salardjang múrajayynda, Qalmaq Respublikasynyng Últtyq múraghatynda saqtalghan asa qúndy shyghys qoljazbalary tabylyp, olardyng kóshirmeleri elge jetkizildi.

Onyng ishinde XIV ghasyrdyng sonynda – XV ghasyrdyng basynda Deshti Qypshaq dalasynda, Qazaq handyghynyng qúrylu, qalyptasu kezeni túsynda bolghan sayasy oqighalar jylnamasy sanalatyn «Tarihi-y Kipchak-haniy» derekter jinaghynyng orny erekshe. Búl materialdar XVI ghasyr jәne XVIII ghasyrdyng alghashqy jartysyndaghy Qazaqstan jәne Orta Aziya tarihyn zerdeleude manyzy zor bolmaq.

Ghalymdar tabylghan shyghys qoljazbalarynyng ishinde «Nusrat-name» jәne «Muizzal-ansab» shygharmalaryn erekshe ataydy. Óitkeni búl qoljazbalarda búghan deyin belgisiz bolyp kelgen XIV-XVII ghasyrlardaghy tarihy oqighalardy zertteude tyng derekter beredi. Búl derekterding qatarynda 15 kórkem miniaturany, XVI-XVII ghasyrlardaghy qazaq handary men súltandarynyng tarihyna qatysty Mahmud-ben Valiyding «Bahr-al-asrar» shygharmasyn ataugha bolady. Basqasha aitqanda, sol kezdegi biyleushiler Ábilqayyr han, Múhammed Shaybany han, Kerey men Jәnibek handar, Abdolla han zamandary turaly tyng tarihy derekter ghylymy ainalymgha qosyldy degen sóz.

Qytay Halyq Respublikasyna barghan saparynda qazaq ghalymdary  Túnghysh tarihy múraghatta elaralyq arnayy kelisim negizinde júmys istep qaytqan edi. Osy sapardan song qazaq tarihyna qatysty 283 tomnan túratyn, qytay, manchjur, shaghatay tilderindegi derekter elge әkelindi. Búl – 72812 qújattan túratyn Sin imperiyasynyng múraghattyq qújattardyng kóshirmeleri. Basqasha aitqanda, 1730 jyl men 1911 jyl aralyghyndaghy bas-ayaghy 181 jyldy qamtityn kezendegi qazaq-qytay elderining ózara sayasi-ekonomikalyq qarym-qatynasynyng keybir qyrlaryn ashyp kórsetedi. Qazaq handarynyng qytay biyleushilerimen jazysqan hattarynyng ishinde Abylayhannyn, súltan Bolat hannyn, Uәly súltannyng jәne basqa da qazaq handary men súltandarynyng atynan jazylghan hattar bar. Búl qújattarda kórshi elde lauazymdy adamdardy taghayyndau, elshi almasugha qatysty maghúlmattar aitylady.

Osy orayda, tarihy túlghalardyng ómirderegin zertteudin, olardyng beynesin janghyrtudyng manyzy turaly Sh.Uәlihanov atyndaghy Tarih jәne etnologiya institutynyng diyrektory, tarih ghylymdarynyng doktory Hankeldi Ábjanov: «Tarihty jasaytyn halyq. Tarihtyng joly qayshylyqtar men qiynshylyqtargha toly. Olar sheshilmese, qogham kýireydi. Ony biz Kenester odaghy taghdyrynan kórdik. Túlgha – ózine tәueldi emes obektivti ortadaghy qajettilikti praktikalyq qoldanbaly, teoriyalyq shygharmashylyq janashyldyqpen sheshken nemese sheshu jolyn dúrys núsqaghan әleumettik subekt. Túlgha dәiektegen nәrseni izasharlary, keyingi úrpaq da qajetine jaratady» degen edi.

Shang basqan múraghattardan tabylghan qúndy derekter ishinde Abylayhan túlghasyna qatysty ghylymy sensasiya dep baghalaugha layyq tyng mәlimetter bar. Ghalymdar búl sýiinshi habardy han Abylaydyng 300-jyldyq mereytoyyna arnap ótkiziletin «Abylayhan jәne onyng tarihtaghy roli» atty halyqaralyq konferensiyasynda jariyalaugha uәde etti.

Býginge deyingi otandyq ghalymdar úiymdastyrghan ghylymy ekspedisiyalar nәtiyjesinde múraghat qújattarynyng 3000-nan asa kóshirmesi alynyp, elge jetkizildi. Olardyng ishinde sandyq pishindegi suretter, sәulet eskertkishterining fotokameragha týsirilgen suretteri, týrkilik qúlpytas eskertkishteri, mikrofilimder, katalogtar, kartalar t.b. derekter bar.

R.B.Sýleymenov atyndaghy Shyghystanu institutynyng bólim mengerushisi Meruert Ábuseyitova búl derekter turaly bylay deydi: «Ghalymdar әkelgen materialdar ýsh kezenge oray toptastyryldy: birinshisi, b.z.d. VIII-VII ghasyrlardan b.z. VI ghasyry aralyghyndaghy kezende qazaq halqynyng etnogenezin anyqtau, etnikalyq tarihty zerdeleu júmystary. Kelesi kezeng VI-IX ghasyrlarda Qazaqstandaghy ejelgi týrki tarihyna qatysty derekkózderdi qamtidy. Ýshinshisi, X-XIV ghasyrlardy qamtityn monghol shapqynshylyghyna deyingi jәne monghol dәuiri kezeninde, sonday-aq XIV-XIX ghasyrlar aralyghyndaghy Qazaq handyghynyng qúrylu kezeninde kórshi eldermen sayasiy-diplomatiyalyq, әleumettik-ekonomikalyq qarym-qatynasy qarastyrylady. Búl kezenge qatysty asa qúndy týrli derekter, mәlimetter óte kóp. Eng ghajaby, Shyghys pen Batystyng dialogy osy kezeng materialdarynan aiqyn kórinis tabady».

Onyng ýstine, tyng derekter pәnaralyq zertteulerding tynysyn ashady. Mysaly, tarihshylar qúqyqtanu salasyna qatysty sony derekter әkelgen. Búl turaly últtyq tarihty zerdeleu jónindegi vedomstvoaralyq júmys tobynyng ýshinshi otyrysynda bayandaghan Meruert Ábuseyitova: «Bizge qazaq zandaryn zertteu kerek. Biz «Qasym hannyng qasqa jolyn» bilemiz, Tәuke hannyng «Jeti jarghysyn» bilemiz, biraq, әlbette, olargha deyin Shynghyshannyng «Yasy» zandar jinaghy bolghan. Sebebi búl zannyng kóptegen bólimderi bizding zandargha auysty, 1640 jylghy monghol-oyrat zany, dala zandary – osynday qazaq zandaryn Nәpil Bazylhan degen ghalymymyz Mongholiyadan tapty. Kóne monghol tilinde jazylghan 13 bettik mәtin sol kezde qazaq zandyq qúqyghynyng qalay damyghanyn kórsetedi. Sondyqtan qazir tarihshylar arab, parsy, týrki, qytay, hindy tilderindegi búl derekkózderdi audaryp, olardy saraptau, zerdeleu, ghylymy ainalymgha týsirip, Qazaqstan tarihyn irgeli zertteu týrinde jariyalau kerek» dedi.

Eng bastysy, sheteldik múraghattar men qorlarda saqtalghan derekter qazaq tarihyndaghy aqtandaqtardy jongha, últtyq tarihymyzgha degen kelensiz kózqarastardy dúrystaugha sebepshi bolmaq. Ghalymdar tapqan derekter qazaq tarihynyng tamyry terende ekenin, qazaq memlekettigining irgetasy berik qalanghanyn dәleldeydi.

 «Búghan deyin bizge qazaqtarda jazu bolmaghan, memlekettilik bolmaghan dep keldi. Men sovet zamanynda Qazaq handyghynyng tarihymen ainalysqanmyn. «16 ghasyrdyng ekinshi jartysyndaghy Qazaq handyghy» atty monografiyam da jaryq kórgen. Men alghashqylardyng biri bolyp Qazaq memlekettigi turaly, onyng diplomatiyalyq qarym-qatynastary turaly, elshi almasu t.t. jazghan edim. Endi, mine, mening sol kezde jazghandarymnyng dәlelindey bolyp, atalghan qújattar Qazaq handyghy men Sin imperiyasy arasynda kelisimder jasalghanyn kórsetedi, sonday-aq qazaq-oyrat, qazaq-qoqan, qazaq-orys, basqa da elaralyq kelisimderge negizdelgen qarym-qatynas derekteri bar» deydi Meruert Ábuseyitova.

Al memlekettik hatshy óz sózinde últtyq tarihty zerdeleude әlemdik dengeyde tújyrym jasaudyng manyzdylyghyn, qazaq tarihyn dýniyejýzilik damu belesterinen tys qaraudyng mýmkin emestigin aitady. «Bizge aimaqtyq, yaghny belgili bir jer aumaghymen shektelgen tarih kerek emes. Qazaq últtyq tarihy – әlemdik tarihy prosesting bir bóligi. Biz neghúrlym osy tújyrymdy neghúrlym tezirek kórsetip, neghúrlym dәiekti týrde dәleldeymiz, últtyq tarihymyzdyng әlemdik tarihpen sabaqtastyq terendigin, onyng auqymyn, baylanysynyng myqtylyghyn neghýrlym naqtyraq kórsetemiz, bizding tól tarihymyz sonshalyqty aiqyn, nanymdy bolady» dedi M.Tәjiyn.

«Tarihshylardyng júmys isteuine barynsha jaghday jasap otyrmyz. Eshkimge dәl osynday jaghday jasalmaghan» dep tújyrdy memlekettik hatshy.

Al mәdeniyet jәne aqparat ministri Múhtar Qúl-Múhammed búghan deyin osy salada atqarylghan júmystargha sholu jasap, qazirgi tandaghy keshendi baghdarlamanyng tiyimdiligin atap kórsetti. «Tәuelsizdikting alghashqy jyldarynda tarihshylardyng ózderining bastamasymen tarih ghylymynda qordalanghan aqtandaqtardy ashugha ýlken talpynystar bolyp, 90-jyldardyng basynan ortasyna deyin birqatar ghylymy enbekterding seriyasy jaryq kórgen bolsa da, dәl qazirgi kezendegidey jýieli sipat alghan joq bolatyn» dedi ministr.

«Halyq tarih tolqynynda» baghdarlamasynyng jýzege asyryluy jayly salalyq ministrlikter kelesi jyldyng basynda jan-jaqty esep beredi.

Býginge deyin tabylghan derekter birtindep óndelip, jýielenip, ekshelenu ýstinde. Jyl sonyna deyin әli birtalay issaparlar josparlanghan. Endeshe, últtyq tarih ghylymyn alda kýtip túrghan janalyq kóp...

Meruert Asqarqyzy,

Jurnalist

(Maqala Mәdeniyet jәne aqparat ministrligining tapsyrysy boyynsha dayyndaldy)

Abai.kz