Jeksenbi, 24 Qarasha 2024
Biylik 1506 1 pikir 21 Jeltoqsan, 2023 saghat 20:49

E.Qoshanov «Altyn túghyr» syilyghymen marapattau rәsimine qatysushylargha Preziydentting qúttyqtauyn oqyp berdi

Elordada «AMANAT» partiyasynyng qoldauymen Últtyq sport qauymdastyghy úiymdastyrghan «Altyn túghyr – 2023»  últtyq sport ýzdikterin marapattau rәsimi ótti. Osymen onynshy ret úiymdastyrylghan saltanatty is-sharada el ishinde, halyqaralyq jarystarda top jarghan sportshylargha qúrmet kórsetildi.

Aldymen Mәjilis Spiykeri, «AMANAT» partiyasynyng Tóraghasy Erlan QoshanovPreziydent Qasym-Jomart Toqaevtyn «Altyn túghyr» syilyghymen marapattau rәsimine qatysushylargha joldaghan qúttyqtau sózin oqyp berdi.

«Búl – últtyng keleshegi, úrpaqtyng tәrbiyesi ýshin airyqsha mәni bar oqigha. Tól ónerimizde qazaqtyng tarihy, mәdeniyeti, әdet-ghúrpy men salt-dәstýri týgel kórinis tapqan. Últtyq oiyndarymyz halqymyzdyng otanshyldyq, adaldyq, jauapkershilik, qaysarlyq, eptilik siyaqty qasiyetterining úrpaqtan úrpaqqa jalghasuyna septigin tiygizip keledi. Úly dalany dýbirletken kóshpendiler mәdeniyetin zaman talabyna say beyimdep, janghyrtu últymyzdyng bolmysyn jәne biregeyligin saqtaugha yqpal etedi. Osy orayda últtyq oiyndargha janashyrlyq tanytyp, ony dәriptep jýrgen azamattargha shynayy rizashylyghymdy bildiremin», – delingen Memleket basshysynyng qúttyqtauynda.

Óz sózinde partiya Tóraghasy memleket sport salasyn órkendetuge meylinshe nazar audaryp, qamqorlyq tanytyp kele jatqanyn atap ótti.

«AMANAT» partiyasy da últtyq qúndylyqtarymyzdy, últtyq sportymyzdy janghyrtyp, damytugha barynsha qoldau kórsetip keledi. Tipti, Partiyanyng túghyrnamasy men Saylaualdy baghdarlamasynda búl sala negizgi basymdyq retinde kórsetilgen. Býgingi «Altyn túghyr» bayqauy da bizding partiyamyzdyng qoldauymen úiymdastyrylyp otyr. Últtyq sport degenimiz – qazaqtyng jany, qazaqtyng ruhy. Al oghan qamqorlyq jasau halqymyzdyng aldyndaghy perzenttik boryshymyz dep bilemin», – dedi Erlan Qoshanov.

Sonday-aq, ol kelesi jyly elimizde ótetin Besinshi Dýniyejýzilik kóshpendiler oiynyn últtyq ruhymyzdy kóteretin tarihy oqigha ekenin aityp, 100-den asa memleketting sportshylary bas qosatyn әlemdik dodanyng tabysty ótetinine senim bildirdi.

Marapattau rәsiminde Turizm jәne sport ministri Ermek Marjyqpaev, Astana qalasynyng әkimi Jenis Qasymbek jәne Últtyq sport qauymdastyghynyng preziydenti Islambek Saljanov sóz sóilep, jenimpazdargha últtyq syilyqty tabys etti.

Osylaysha, «Altyn túghyr» últtyq syilyghy «Kókpar», «Bәige», «Dәstýrli sadaq atu», «Audaryspaq», «Jamby atu», «Tenge ilu», «Asyq atu», «Toghyzqúmalaq», «Qúsbegi» jәne «JORYQ» syndy 10 atalym boyynsha ýzdik sport sanlaqtaryna berildi.

Atap aitqanda, «Kókpar» atalymy boyynsha syilyqty Qazaqstannyng 13 dýrkin chempiony, halyqaralyq turnirlerding jenimpazy «Áulie ata» kókpar komandasy iyelendi.

«Audaryspaq» atalymynda syilyqqa 70 keli salmaqta túnghysh Álem chempiony Múhametjan Saylau layyq dep tanyldy.

«Jamby atu» atalymynda Qazaqstan chempiony, Álem kubogining kýmis jýldegeri, Jastar arasyndaghy Álem chempiony Batyr Beksauyt marapattaldy.

«Tenge ilu» atalymy boyynsha syilyq Aziya jәne Qazaqstan chempiony Beknúr Serikovke búiyrdy.

«Asyq atu» atalymynda syilyqty Qazaqstan jәne Europa Kubogining iyegeri, Últtyq sport týrleri festivalining jenimpazy Pavlodar oblysynyng qúrama komandasyaldy.

«Dәstýrli sadaq atu» atalymy boyynsha Álem Kubogining eki dýrkin, Qazaqstannyng ýsh dýrkin chempiony Ayaulym Appazova marapattaldy.

«Toghyzqúmalaq» atalymy boyynsha syilyq Aziya chempiony Janat Qaymoldinge tabystaldy.

«JORYQ» atalymy boyynsha syilyqty «Úly dala joryghy – 2023» marafon-bәigesining jenimpazy Jetisu oblysynyng komandasy iyelendi.

«Qúsbegi» atalymy boyynsha syilyqty halyqaralyq turnirding jenimpazy Armanbek Kýntughan aldy.

«Bәige» atalymy boyynsha syilyq respublikalyq turnirlerding birneshe dýrkin jenimpazy Bekzat Dildahan jәne «Sekret» esimdi túlpargha berildi.

Abai.kz 

1 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1491
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3259
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5572