– Senator myrza, siz Parlamentke kel­­genge deyin Múhamedov ediniz, dep­u­tat bolghannan keyin birden teginizdi Baq­tiyar­úly etip auystyrdynyz. Búghan ne se­bep? Sonymen qatar oqyrman qa­uym­dy «tegin nelikten deputat bolghangha deyin týzemedi eken» degen saual qyzyq­ty­rady.

– Senator myrza, siz Parlamentke kel­­genge deyin Múhamedov ediniz, dep­u­tat bolghannan keyin birden teginizdi Baq­tiyar­úly etip auystyrdynyz. Búghan ne se­bep? Sonymen qatar oqyrman qa­uym­dy «tegin nelikten deputat bolghangha deyin týzemedi eken» degen saual qyzyq­ty­rady.

– Qazaq eli taghdyr talayyna qaray Resey iym­periyasynyng qúramyna kirgeli orys shon­jar­larynyng birinshi qolgha alghan isi tekti qúr­tu bolatyn. Qazaqtyng tegining búrmalanuy, «úly»-nyng ornyna «-ov», «-ev» dep jal­ghau­dyng tarihy sodan bastalyp ketkeni aqiqat. Bel­gilisi – ol zamanda qazaq baylarynyng ózin­de eshqanday qújat bolmaghan. Son­dyq­tan da Mәskeu, Peterbordyng mú­ra­ghat­ta­ryndaghy qújattardan qazaqtargha osynday júr­naq eriksiz taghyla bastaghanyn bayqaugha bo­lady. Keyinnen Kenes Odaghy ornaghan tústa qa­zaq, qyrghyz, ózbek, tәjik arasynda tekke orys­shalanatyn «-ov» pen «-ev»-ti jalghau nau­qany onan sayyn beleng aldy. Búghan ba­ghyn­bay, tegine basqanyng jalghauyn qospay ta­za ústaghan – tek Gruziya men Armeniya jәne týr­kitildes әzirbayjandar ishinara ghana. Atalghan elder otarlaushy patshalyq qa­lyp­tas­tyrghan, keyinnen Kenes Odaghynyng saya­sa­ty odan әri terendete týsken ýrdisti biraz júrt moyyndamady. Ishinara bolmasa, ne­gi­zinen, ózderining atatekterin saqtap qaldy. 1939 jyly Kenes Odaghyna Pribaltika el­de­ri qosylyp edi, búlar da oryssha tekke pys­qyrghan joq. Ghasyrlar boyy qalyptasyp bit­ken ózderine tәn tekterimen kele jatyr. Al qazaqqa kelsek, bir kezderi eriksiz ta­ghyl­ghan «-ov»-qa qarsy Alash ziyalylary ashyq qar­sylyq bildirgeni, ózindik joldy ústanu tu­raly mәseleler kóterilgeni belgili. Alay­da keyingi qyzyldar sayasaty múnday den­gey­de mәsele kótertpek túrmaq, últ qay­rat­ker­le­rining óz basyn aman alyp jýrui de múngha ai­nalghan edi. Degenmen qansha shekten shyq­qandyq bolsa da, orystyng jalghauyn ja­ratpay, óz teginen ajyramaghan babala­ry­myz­dyng bar bolghanyn bilemiz.

Saualgha kelsek, adamgha esim berilgennen ke­yin onyng aty, әkesi, atasy kim ekeni belgili bo­luy kerek jәne búl jýieli boluy shart. Barlyq órkeniyetti elderde búl dúrys jolgha qoyylyp, jýieli týrde qalyptasqan. Mening 2011 jyldyng mausym aiynda Ázirbayjan eli­ne jolym týsti. Ol elding parlamentinde bol­ghanymda kýlli deputattar men sonda jú­mys isteytin qyzmetkerlerding aty-jóni úly, qy­zy bolyp jazylghanyna kózim jetti. Kýni ke­she kenesting bir shiynelinde bolghanymyzgha qa­ramastan, dәl osy mәselede aramyzdaghy aiyr­mashylyq aitarlyqtay edi. Birde-bi­re­uinde «-ov, -ev» degen júrnaq bolmaghanyna, shy­nymen, qayran qaldym. Sosyn bir de­pu­tattan әngime arasynda osyny súrasam, «Tә­uel­sizdik alghannan keyingi birinshi mәsele – te­gimizdi óz tilimizge kóshirdik» degendi ait­ty. Búl – Ázirbayjanda memlekettik den­geyde qarastyrylghan jaghday. Biren-saran aza­mattar bolmasa, olarda «-ov» pen «-ev»-ti ja­lghaghandar neken-sayaq. Búl da maghan ýlken oy saldy. Kórshiles Ózbekstanda da adamnyng aty-jónine basa mәn berile bastady. Qazir aza­mattary orysshalanghan tekti alyp tastap, tú­tastay ózbekshege kóshirip jatyr.

Jalpy, tegimdi qazaqshalau búrynnan oiym­da jýrgen mәsele bolatyn. Álgi jagh­day­dan keyin birden osyghan kirispekshi bol­dym. Áytse de múnda taghy aldymyzdan jý­ye­sizdik shyghady. Mәselen, men tegime «úly» de­gendi qospay-aq, Múrat Baqtiyar desem bo­latyn edi. Biraq solay auystyrsam, atym kim, tegim qaysy ekeni belgisiz bolyp qala­tyn­day kórindi. Sol jaghy ynghaysyzdau bol­ghan son, tólqújatty Múrat Baqtiyarúly dep rә­simdeuge tura keldi. Mening oiymsha, bizding qazaq halqy ýshin tiyimdisi osy boluy kerek. Arghy tegimdi kórsetken joqpyn. Búrynghy tegim Múhamedov bolghan. Múhamed – mening al­tynshy atam. Atamyzdyng úrpaqtary onyng esi­min 150 jylgha juyq tegimizge tiyek etti. De­genmen de «-ov»-tan qútylu ýshin ózimdi gha­na emes, bala-shaghamnyng da tegin Baqtiyar dep qayta auystyrdym. Múny últshyldyq dep qarastyrghannan góri qazaqtyng tól ata­te­gining jazylu ýrdisining qalyptasuy dep tý­sin­gen jón. Qazirgi uaqytta kóptegen azamat te­gin týzetip jatyr. Keyingi tolqyn dýniyege kelgen nәrestesine qújat rәsimdegende on­day jalghaudan tyiyla bastady. Búl – jur­nalist-jazushy qauym arasynda da keninen be­leng alghan jaghymdy ýrdis. Degenmen múny memlekettik dengeyde qaraytynday zandyq túrghyda qalyptasqan dýniyemiz әli joq. Týbi osyghan bizding birjola keletinimiz anyq. Qa­zir tegine «-ov», «-ev»-ti jalghap qújat ala be­ruge de bolady. Búl – әrkimning óz yq­tiya­ryn­daghy sharua. Joldastarymnyng ne­me­re­le­rining tegi әli kýnge bayaghysha toltyrylghan. Son­dyqtan jýrgen jerimde tekti qazaqshalau ja­ghyn nasihattap jýremin.

– Jalpy, ýrdis bar ekeni anyq qoy. De­genmen tekti qayta rәsimdeu ýshin kóp­shi­lik júrt qaghazbastylyqtan qashatyny bel­gili. Birneshe qújat jiyp, qaghaz tol­tyryp, odan qalsa túlghanyng atyna be­ril­gen diplom, ataq sekildi qújattardy auystyru taghy bar. Osy jaghy sizdi de biraz әure-sarsangha salghan shyghar?

– Tek mәselesin nasihattap jýrip men de osyn­day әngimelerdi jii estidim. Niyet­ten­begen adamgha syltau da, sebep te jetip-ar­ty­lady. Eng aqyry «uaqyt joq» degenge sa­la­tyndar bar. Endeshe, bar mәsele – yntada. Óz basym barlyq qújatymdy zandy týrde rәsimdep, tólqújatym men shetelge shyghatyn qújatymdy ghana auystyrdym. Sonshalyqty uaqytym ketti, qaltamnan shyghyndandym, shar­shatty dep aita almaymyn. Ghylym dok­to­ry ataghym bar. Osy sekildi mening atyma ja­zylghan ataqtarymnyng barlyghy ýshin anyq­tama qaghazdaryn berdi. Shyndyghynda, osy mәseleler aitarlyqtay kóp uaqyt al­maydy. Tek adamda ynta men jiger bolsa bol­ghany. Búl orayda tekti týzetip jazudy aza­mattyq ústanym men últtyq sezim arqyly sezine bilu kerek degendi aitar edim.

– Parlamenttegi qyzmetinizge kelsek. Ótken joly Bayqonyrdaghy jaghdaygha qa­­tysty saual joldap, Ýkimet tiyisti she­shim qabyldasa degendi algha tart­ty­nyz­dar. Jalpy, Resey jalgha alghan Bay­qo­nyr­­dyng qazirgi ahualy eng ózekti mә­­­se­lening biri bolyp otyr. Zymyran úsh­­­­qan sayyn Qyzylorda ónirining túr­ghyn­dary zardap shegumen keledi. Búghan qatysty el Ýkimeti jalgha alushy tarapqa óz talabyn nelikten oryndata almay otyr?

– Bayqonyr qalasy – erekshe mәrtebege ie qala. Óitkeni búl eki memleketting ara­syn­d­a kelisimshartqa baylanysty gharysh ailaghy Re­seyge úzaq merzimge jalgha berilgen. Osy ýshin jylyna Qazaqstangha 115 mln dollar kó­leminde qarjylay jәne әskery teh­niy­ka­men kómek beredi. Mening bayqauymsha, osy tústa óte qyzyq paradoks qalyptasqan. Bay­qonyrdyng әleumettik nysandary retinde mek­tep, balabaqsha, auruhanalardy Qazaq­stan salyp beredi. Ony jalgha Resey qa­byl­dap alyp, ary qaray ústap túrudy óz min­de­tine alady. Alayda osy arada da kedergi bo­la beretin problemalar jeterlik. Mәse­len, Qyzylorda oblysy әkimining oryn­ba­sa­ry bolyp jýrgenimde biz eki-ýsh әleumettik ny­sandy oblys budjetinen salyp bergen edik. Alayda jeme-jemge kelgende sol ny­sandardy Resey jaghy qabyldamay qoydy. Ne­ge? Qazaqstandyq talap boyynsha ny­san­nyng barlyghy óz ornymen, eshqanday minsiz salynghan. Alayda reseylik standarttar bo­yynsha nysandar qúrylys talabyna sәikes kel­meydi degen syltau shyqty. Ekinshiden, Bay­qonyr qalasynda oqytylatyn mektep bagh­darlamasy búghan deyin reseylik bolyp, endi ghana qazaqstandyq standartqa kóshirilip jatyr. Búl – Bilim jәne ghylym miy­nistr­ligining kemshiligi. Búghan deyin onda oqityn oqu­shylar «Bizding Preziydent – N.Nazarbaev pen V.Putiyn» dep qatar aityp jýrdi.

– Áleumettik alshaqtyqtar da bar­shylyq qoy?

– Ol da bar. Bayqonyr gharysh ailaghynda әs­kery zymyrandardyng úshyruyna bay­la­nysty júmys istep jatqan reseylikterding ai­lyghy qazaqstandyqtarmen salystyrghanda óte joghary. Sonymen qosa reseylikterge be­riletin әleumettik paketteri taghy bar. On­daydy erekshe aimaqta júmys jasaytyn qazaqstandyqtar ómir boyy alyp kórmegen. Jalpy, Bayqonyrdyng ainalasynda Aqay degen eldi meken payda bolyp, Tóretam bir­neshe esege deyin úlghaydy. Búrynghy shaghyn stansyda býginde 13 myngha juyq halyq tú­rady. Búl soltýstik oblystardaghy bir au­dan­nyng halqyna parapar. Týptep kelgende, olar­dyng barlyghy – Bayqonyrgha júmys is­teu­ge kelgender. Sebebi Tóretam men Aqay­daghy túrghyndardyng óz aldyna kýnkóris kózi joq. Sebebi mal bagha almaydy. Ayna­la­syn­daghy jerlerding barlyghy Reseyge jalgha be­ril­gen, attap shygha almaydy. Ekinshiden, ja­na­ghy eldi mekende júmys kózi mýldem joq, qa­zaqstandyqtar ýshin әleumettik ny­san­dar: mektepter men balabaqsha, auruhanalar gha­na júmys kózi bolyp tabylady. Songhy ua­qyttary shaghyn kәsipkerlik endi-endi ser­pilip jatyr. Degenmen Bayqonyrgha kelip jú­mys isteytinderding qalagha kirip-shyghuy, be­ketten rúqsat aluy bar – osynyng barlyghy Qazaqstan azamattaryna kedergisin tiygizip otyr. Sosyn Resey men Qazaqstannyng zany bólek bolghandyqtan, jergilikti túrghyndar jal­gha alushy elding tәrtip saqshylaryna, әkim­­shiligine barynsha ókpeli. Irgeles jatqan Tóretamdaghy auyzsu, júmyssyzdyq – bar­lyghy 20 jylda odan sayyn qor­da­lanyp ketti. Osy jaghyn bizding Ýkimet esten shy­gharmauy kerek.

– Shildede qúlaghan protonnyng sal­da­rynan auagha keng kólemde taraghan geptil ai­maqqa óz kesapatyn tiygizip otyrghany belgili. Geptilding zalaly kóp bola túra, jalgha alushy el nelikten zymyrandy osy otynmen úshyryp otyr?

– Songhy jyldary Resey Bayqonyrdan zy­­myrandardy tek geptilmen úshyratyn bol­dy. Búl – kóz júmyp otyratyn jayt emes. Gep­til – qorshaghan ortagha zalaly zor, óte uly otyn. Búl turaly Resey ghalym­da­ry­men sói­leskende geptilmen tek Kenes ýki­meti ke­zindegi atom bombalaryn tasityn SS-20 degen zymyrandardyng ghana úshy­ry­latynyn bildik. Onyng ózinde әskery maq­satta qol­da­nyl­ghan eken. Kezinde Gor­ba­chev biylik basyna kel­gen tústa Varshava ke­li­si­mine qol qoyyp, әs­kery maqsatta úshy­ry­latyn zymyrangha bi­raz shekteu salynghan edi. Nә­tiyjesinde, asa qa­uipti SS-20 zymyrandary qoy­magha qa­mal­ghan edi. Endi arada biraz ua­qyt ótkende múny qayta paydalanudyng qa­jet­tiligi tuyp, son­dyq­tan Resey osynday qa­damgha bardy. Kók­ke geptilmen úshatyn búl zymyrannyng 97 pa­yyzyn ózining salmaghy men otyny qúraydy. Qal­ghan ýsh payyzy ghana orbitagha jetkiziletin tehnika bolyp ta­by­la­dy. Osynyng ózinen-aq gep­tilden bir Bay­qonyr ghana emes, tútas qa­zaq dalasy ziyan kó­rip otyrghanyn bilsek etti. Onyng ishinde son­ghy 20 jyldyng kóleminde geptil otynymen qan­sha mәrte zymyran úshy­ryldy. Úshuymen qoymay, protondar Qa­­raghandy oblysynyng Qarqaraly, Úlytau audandaryna qúlady.

Zymyran geptilmen úshatyndyqtan, kók­ke 1 myng tonnagha juyq auyr salmaqpen kó­te­riledi. Sosyn orbitagha jetkenshe jerge kóp mólsherde geptil qaldyqtary týsedi. Keybir mәlimetter boyynsha, 10 jyl kó­le­minde Qazaqstan aumaghyna 2,5 myng tonna gep­til tógilgen. Bir milligramm geptilding ózi ýlken aumaqty ulaytynyn eskersek, әl­gi­ning zalalyn kóz aldygha elestetuding ózi qor­qynyshty. Mamandardyng pikiri boyynsha, eng bi­rinshi, geptil jerge sinip, shóp, aua arqyly adamnyng aghzasyna әser etedi. Eng birinshi ba­uyr­dy qúrtady, qaterli isik auruynyng payda bo­­luy da – osydan. Songhy jyldarda Qy­zyl­­or­da oblysynda aqyl-esinde kemistigi bar, mým­kindigi shekteuli jandar kóbeyip ke­le­di. Son­ghy 15 jyldyng kóleminde shala tuyl­ghan sha­ranalar kýrt kóbeyip ketken. Ba­la tuu ja­syndaghy әielderding 70 payyzy ane­miyamen auy­rady. Bayqonyr, Qazalyda mún­daylar óte kóp. Qany az ana dýniyege sau úr­paq әkel­mey­di. Qaraghandy oblysynyng Qar­qaraly, Úlytau audandaryna zymyran qú­laghannan keyin túrghyndardy teksergende adam­dardyng qan qysymynan basqa da au­ru­lar­dyng kó­be­yip ketkeni dәleldendi. Songhy 20 jyldyng ishin­degi apattardyng eng zory ót­ken shildede oryn alghany da ras. Sondaghy apatta 600 ton­na geptilding basym bóligi aua­gha tarap ketti. Al geptilding bәri apat kezinde ja­­nyp ketti degenge kim senedi?! Búl – bir mә­­sele. Ekin­shi jaghynan, Qazaqstandaghy mýd­­deli or­gan­dardyng qúzyrsyzdyghy. My­saly, jazda Ispaniyada poyyz apatqa úshyr­ghanda ýkimet basshysy sol jerden tabyldy. Re­seyding ózin­de qay aumaqta tótenshe jaghday oryn al­sa, jauapty sheneunikter sol tó­ni­rek­ten ta­by­lady. Al bizde she? Apat oryn aly­symen miy­nistr sol tústan tabyluy shart edi. Olay bol­ghan joq. Nege? Súraq kóp. Ýki­met­tik ko­miys­siya qúrylyp, ol top mindetterin bel­­gilep, sosyn әne-mine dep kirisip bol­ghan­sha bir ay uaqyt ótti. Endeshe, býgingi atqa­ru­shy biy­likting Bayqonyrdaghy apat jaghdayyna qan­­day kózqaraspen qarap otyrghanyn osy­dan keyin-aq biluge bolady. «Zalal­syz­dan­dyryp jatyrmyz» dep kabiynette mәlimdeme jasaghannan góri qúzyrly organ basshylary ha­lyqpen jýzbe-jýz kezdesui, oqigha or­nynda әngimelesip, súhbattasyp, týsindiru jú­mystaryn jýrgizui kerek edi. Mәselening búlaysha oryn alghany óte ókinishti.

– Apattan keyin shyqqan ong qory­tyn­dy bar ma?

– Tóretam, Aqay sekildi eldi meken­de­r­degi halyqtyng basym bóligi әli de alandauly. Za­lalsyzdandyryp, adam attap bas­pay­tynday qorshaugha alynghanymen, júrttyng gep­tilden ýreyi úshyp otyr. «Densaulyqqa qatysty ótemaqy nege almaymyz? Zymyran eldi mekenge qúlaghanda ne bolatyn edi? Mem­­leket nege osyny qarastyrmaydy?» de­gen mәselelerdi júrtshylyq algha tartady. Búl dúrys emes pe?

Ekinshiden, Reseyding Bayqonyr gharysh ai­la­ghynan zymyrandardy geptilmen úshyr­mau turaly mәselesi bayaghy ashyq kýiinde qal­dy. Búl mәsele osy kýiinde qala berse, problema әli de kýrdelene týsedi. Sondyqtan elimizding osy jaghynan kelgende birjaqty әri naqty baghyttaghy ústanymy boluy kerek. Bayqonyr Qazaqstangha da, Reseyge de kerek. Óitkeni gharyshty iygerude Bayqonyrdan asqan tiyimdi ailaq joq. Alayda onda túryp jatqan halyqtyng densaulyghy gharyshpen salystyrghanda әldeqayda joghary túruy kerek. Yaghny aimaqtyng ekologiyasy gharyshtyq mәselelerden birinshi kezekte túruy tiyis.

Osy túrghydan alghanda, Reseyge gep­tiyl­men úshyratyn zymyrandardy shekteuge qa­tysty mindetteme jýktelgeni dúrys bolatyn edi. Ókinishke qaray, onday mәselening auyly әli alysta sekildi. Qazaqstan men Reseyde gep­tilding taraluyn, onyng zalalyn zertteu oi­daghyday iske aspay otyr. Qay jerge kóp tógilip sinip ketti? Qay jerdi za­lal­syz­dan­dyrugha bolady? Qazaqstanda osyny zert­tey­tin zerthana da, arnayy mamandar da joq. Qazaqstan tarapy osylay óz degenine kón­­dire almay jatqanda, búghan býgiletin Re­sey­di de kórip otyrghan joqpyz. Resey «gep­tiyl­den zardap shegip, syrqattanghan adam­dar­dyng dertin dәleldenizder, biz soghan oray ótemaqy tóleyik» degendi algha tartyp otyr. Múnyng ózi de – paradoks. Geptilding asa uly ekenin Resey moyyndaydy, biraq moyynday kele, onyng zalalyn kótergisi kelmeydi. Sosyn eki el arasynda jasalghan kelisimshartta ótemaqy tóleu turaly mýldem jazylmaghan. Qazaqstannyng sanitarlyq-epiydemiologiyalyq komiytetining tóraghasy aimaqqa barghanda «barlyghy dúrys, oida­ghy­day» dep keri qaytty. Mening oiymsha, búl jer­de «jayylyp jastyq» boludyng jóni joq edi. Jergilikti halyqtyng mýddesi, den­sau­lyghy birinshi kezekte túruy kerek edi. Eger sol zymyran Reseyge qúlasa qalay bolar edi? Bolmasa geptil Europanyng bir mem­le­ke­tining shaghyn bóligine tógilsinshi, sony ne bo­luy mýmkin edi?! Halyqaralyq dengeydegi mәsele kóteriletin edi. Al biz bolsaq, 600 tonna geptil tógilgende de ýnsiz otyra be­re­tindeymiz. Ýshinshiden, azamatta­rymyzdy saq­­tandyru mәselesin qarastyru qajet. Qa­uipti jaghdayda otyrghan azamattardyng ómi­ri saq­tandyruly boluy tiyis. Eger zy­my­ran auyl or­tasyna qúlasa ne bolady? Myn­da­ghan adam­nan aiyrylar ma edik?! Son­dyq­tan Bay­­qonyrdan úzamay qúlaghanyna shý­kir­shilik etip qana otyrmyz. Alayda shý­kir­shilik etip otyra beru degen bolmaydy. Qa­zaqstan tarapynan saqtandyru qolgha alynyp jәne onyng qarjysyn mindetti týrde Resey tóleui kerek. Óitkeni jalgha alushy el apat jaghdayynda kinәli bolyp sanalady. Tór­tinshiden, zerthana mәselesi bar. Qyzyl­or­da men Qaraghandy oblysynda mamandar arnayy zertteumen ainalysyp, monitoring jýr­gizip otyratynday boluy kerek. Qa­zaq­standa qansha aitylghanymen, osy jaghy dú­r­ys jýrgizilmey keledi. Mysaly, sol re­sey­lik taraptyng ózine ghana geptilding jergilikti ha­lyqqa tiygizip jatqan әserin dәleldeu ýshin monitoring jasay alghan joqpyz. Zymyran úsha salysymen Qyzylordada keminde tórt-bes kýn boyy aua rayy búzylyp, qatty jel túrady. Ol jel Qyzylordadan asyp, Shiyeli, Janaqorghangha deyin jetse, soltýstik jaghy Araldan әri asyp, Yrghyzgha deyin barady. Kóktem ailarynda shópti jelmen keptirip jiberedi. Songhy on jylda dәl osynday mә­se­leler qalypty qúbylysqa ainaldy. Jaz ben kýz ailaryndaghy aptap ystyq kenezeni keptiredi. Búryn eng ystyq nýkte Jetisay, Týrkistan qalalary bolatyn. Býginde Qyzyl­orda oblysynda ystyq 50-52 gradusqa deyin jetip otyr. Óitkeni zymyrannyng әse­ri­nen aspanymyz shúrq tesikke ainaldy, kýn sәulesi aua qabatynyng tesiginen ystyqty tógip túratyn boldy. Osynyng ózi adam agh­za­syna tikeley qatty әser etedi. 10-15 jyl kó­leminde qan tamyrlary aurulary, iyn­farkt alu aua rayynyng ózgeruine oray tym jiyilep ketip otyr. Araldyng qúrghauy bir bó­lek, zymyrannyng jaz ailarynda úshyryluy keri әserin tiygizude.

Qyzylorda búryn klimaty qolayly ob­lys bolyp sanalatyn. Qazir týbegeyli óz­gerdi. Búl adamnan bólek ósimdikter men jan-januarlargha keri әserin tiygizdi. Jer­gi­likti ghalymdar da múny rastaydy. Oblystyng jeti audany men Aqtóbe oblysynyng eki-ýsh audanyna apat aimaghy mәrtebesin berumen qatar, oghan Bayqonyrdyng qosyluy – óte qiyn jaghday. 2006 jyly Qarmaqshy auda­ny­­na ja­qyn mangha zymyran qúlap, apat oryn al­dy. Qazir osy auyldyng halqynyng jar­­tysy kó­ship ketti. Kezinde maldy auyl sa­na­lyp, jayqalyp otyrghan eldi mekenning os­ylay toz-tozy shyqqany qiyn, әriyne.

Endigi kóterilip jatqan mәsele – Bayqo­nyr­­dy tu­rizm­ning ortalyghyna ainaldyru. Búl – Qazaq­stan­nyng júmysy. Ýlken tu­rizm­ning ordasyna ai­nalsa, Bayqonyrda iyn­fra­qú­­­ry­lym jaq­sarar edi. Servistik orta­lyq­tar salu men qo­naqýiler qúrylysyn mem­­le­ke­ti­miz at­qa­ruy qajet. Resey bizge 115 mln dol­lar berip otyr­ghanymen, gharyshqa tu­­­riys­tik sapar re­tin­de bir adamdy úshyru ba­gha­­­sy­nyng ózi 40 mln dol­lardy qúraydy. Son­­­dyqtan jalgha alu aqysy búl jerde eki el ýshin de tiyimdi boluy tiyis. Bir sózben ait­qan­­­da, Qazaqstangha búl so­madan eko­no­miy­ka­­lyq tiyim­diligin kórip otyr­ghan joqpyn. Eko­­­lo­giya­lyq jaghynan mýl­dem tiyim­siz. Eng aqyr ayaghy Bay­qonyrdaghy aza­mattar gha­­rysh­tyng raqatyn kórip otyr ma? Osyny oilasaq eken.

– Bayqonyrdy merziminen búryn erte qaytaratyny turaly әngime qogham­da jii aitylady. Búl әzir boluy mýmkin jaghday ma?

– Resey óz elinde gharysh ailaghyn salyp jatyr. Soghan qatysty múnday әngimeler ai­tylady. Biraq Bayqonyrdy qaytarghan ua­qyt­ta ony kimder iygeredi? Bar kiltipan osynda túr. Sol uaqytta bizding mamandar osy ortalyqty ústap qaluy kerek. «Qaz­gha­rysh» ortalyghy bar bolghanymen, ókinishke qaray, biz olardyng mardymdy júmysyn kórip otyrghan joqpyz. Osy uaqytqa deyin dayarlanghan mamandarymyz qayda? Bizde erteng júmys isteytin mamandar qaluy kerek. Qanyrap bos qalghannan keyin Bayqonyr ailaghy talan-tarajgha týsui әbden mýmkin. Al ózderine tiyimdi bolyp otyrghandyqtan Resey de onaylyqpen bere salmasy anyq.

Oqshau oi
Tәuelsiz memleket retinde Qazaqstannyng ishki jәne syrtqy sayasaty qalyptasty. Álem bizdi memleket retinde moyyndady. Biraq memleket retinde eng basty mәsele – til. Biz qansha jerden tilding dengeyin kótergenimizben, onyng ayasy kenending ornyna túralap qaldy. Basqasyn bylay qoyghanda, damu jaghynan Qazaqstannan keyin qalyp kele jatqan elderde tilge degen qúrmet joghary. Ázirbayjan, Týrikmenstan, Tәjikstanda til mәselesi memlekettik, últtyq dengeyde mәn berilgen. Qazaqstan kópúltty, kópetnosty el deymiz. Biraq bizdegi sayasy elita qazaq tilin qabylday almay kele jatqany ókinishti. Óitkeni memleketting atyn iyemdengen halyqtyng tili, ókinishke qaray, óz dәrejesinde qoldanylmay kele jatyr. Aytalyq, Ázirbayjanda 11 telearna bar. Barlyghy tútas memlekettik tilinde sóileydi. Oryssha telearna taba almaysyz. Tek shekteuli uaqytta ghana oryssha habar beredi. Bizde she? Qazaq jerinde túryp, halyqtyng 70 payyzy qazaq halqy bola túra, telearnalarymyz 50 payyz qazaq tilin qamty almay jatyr. Osyndayda ekonomikalyq jaghynan tәuelsiz bolghanymyzben, ruhani, til jaghynan tәuelsiz emespiz-au degen oy qylang beredi...

Avtor: Jangeldi QARJAN

"Alash ainasy" gazeti