...Sózding qysqasy, Abylaydyng toyy Astanada ótui kerek edi. Bir jyl boyy «Abylaydyng jyly» dep atap, sodan keyin biyikke kóterip sóileytin bolsaq, han babamyzdyng ruhy ózining últtyghyn úmytyp bara jatqan úrpaghymyzgha sinisti bolar edi. Áriyne, olargha «Abylay kim? Ol qanday zamannyng túlghasy boldy?» degendi oryssha da, aghylshynsha da, shýrshitshe de týsindirip aita beruimiz kerek. Alayda, biraq, qalay bolghanda da, osynday halyqtyq mәni bar, últtyq mәni bar ýlken toylar Astanada ótui tiyis-ti.

Men búl arada Kókshetaudy mensinbey túrghan joqpyn. Kókshetau ózimning tughan jerim. Biraq qalay bolghanda da osynday toylardy memlekettik dengeyde jarqyratyp jasau kerek edi. Osy Astananyng nemenesi edi, әlgi, tughan kýnin ulap-shulap ótkizesinder ghoy. Marat, Memlekettik hatshysyng ghoy (Memehatshy Marat Tәjiyn.-red), anau qolyndaghy qalammen talaylardy últtyq maqsatqa qyzmet etkiz. Mynau ministrlerinning kóbi qazaqshany da dúrys bilmeydi.   

Qúday saqtasyn, endi Tәuelsizdikten aiyrylmaytyn shygharmyz. Óitkeni jan-jaghymyz dúrystalyp qaldy. Osy jaghynan alghanda qazaq halqynyng últtyq namysyn әigilep, qazir «men elmin, men eshkimnen kem emespin» dep jýretin dәrejege jetuimiz kerek. Sondyqtan Ýkimet basshylaryna ótinish - eldigimizdi kýsheyteyik, aghayyndar!

...Sózding qysqasy, Abylaydyng toyy Astanada ótui kerek edi. Bir jyl boyy «Abylaydyng jyly» dep atap, sodan keyin biyikke kóterip sóileytin bolsaq, han babamyzdyng ruhy ózining últtyghyn úmytyp bara jatqan úrpaghymyzgha sinisti bolar edi. Áriyne, olargha «Abylay kim? Ol qanday zamannyng túlghasy boldy?» degendi oryssha da, aghylshynsha da, shýrshitshe de týsindirip aita beruimiz kerek. Alayda, biraq, qalay bolghanda da, osynday halyqtyq mәni bar, últtyq mәni bar ýlken toylar Astanada ótui tiyis-ti.

Men búl arada Kókshetaudy mensinbey túrghan joqpyn. Kókshetau ózimning tughan jerim. Biraq qalay bolghanda da osynday toylardy memlekettik dengeyde jarqyratyp jasau kerek edi. Osy Astananyng nemenesi edi, әlgi, tughan kýnin ulap-shulap ótkizesinder ghoy. Marat, Memlekettik hatshysyng ghoy (Memehatshy Marat Tәjiyn.-red), anau qolyndaghy qalammen talaylardy últtyq maqsatqa qyzmet etkiz. Mynau ministrlerinning kóbi qazaqshany da dúrys bilmeydi.   

Qúday saqtasyn, endi Tәuelsizdikten aiyrylmaytyn shygharmyz. Óitkeni jan-jaghymyz dúrystalyp qaldy. Osy jaghynan alghanda qazaq halqynyng últtyq namysyn әigilep, qazir «men elmin, men eshkimnen kem emespin» dep jýretin dәrejege jetuimiz kerek. Sondyqtan Ýkimet basshylaryna ótinish - eldigimizdi kýsheyteyik, aghayyndar!

Tanertennen keshke deyin «qazaq әlemdi auzyna qaratyp jatyr» degennen eshtene shyqpaydy. Odan da eldigimizdi kýsheytip, namysymyzdy qayrayyq. Anau Kavkazdyng gruzinderi iya bolmasa, armyandary men azerbayjandarynyng qasyna barghan kezde bizder sýmireyip túramyz. Olay bolmasyn!

Sondyqtan bastaryndy kóterip, iyqtaryndy tik ústap, el júrttyng ortasynda «Biz de halyqpyz, biz de elmiz», - dep tirshilik eteyik!

Beybitgýl Isaevanyng feysparaghynan.

Abai.kz