Úlu - bóri basty, jylan deneli qasiyetti ang
Týrkilerding jyl esebi boyynsha endi keletin jyl Úlu jyly bolmaq. On Eki Mýsheldik jyl sanau Orhon eskertkishterinde keninen kezigedi, ata-babalarymyz mýshel jyl sanauy boyynsha tarihy uaqighalardy hatqa týsirgen:
kýsgi (tyshqan), úd (syyr), bars, tabyshan (qoyan), ýlýy nemese úlu, jylan, yunt (at), qon (qoy), bichin (maymyl), taqighú (tauyq), iyt, laghzyn (donyz).
Úlu dese kóz aldymyzgha órmelep jýrgen qúrt tәrizdes januar keledi. Olay emes.
Ejelgi týrkilerde Úlu bóri basty, jylan deneli qasiyetti andy menzeydi. Onyng naqyshy Týrki eskertkishterining ýstingi jaghyna qashalghan
(tómendegi suret: ýstingisi Súyabtan tabylghan týrki eskertkishining synyghy; astynghysy Qarabalghasún eskertkishining synyghy).
Ol kók bórining simvoly, Kók Tәnirge qatysty an. Osydan “úlu” degen etistik jasaldy: "qasqyr úlydy"; "ishinde it úlyp (ólip emes) jatyr", t.b.
Qazaq tilinde qasqyrdyng neshe týrli janama aty bar: iytqús, kókjal, bóri, kókserek, t.b. Ata-babalarymyzdyng qasqyrdy kie tútqany tegin emes. Osy annyng qytaysha balamasy "lun", aidahar degen maghynada. Al qytay aidaharynyng shyghu tegi qazirge deyin sheshimin tappaghan mәsele: ony әrtýrli angha joridy.
Adamzat tarihyndaghy hatqa týsken, kemeldengen On Eki Mýsheldik jyl sanau Kók Týrikterden bastau alady, ol qytaylyq jyl sanaudan ózgeshe, tipti key andar qytaylyq jyl sanaumen sәikespeydi.
foto: ashyq derekkózden
Núrlan Kenjeahmet,
tarihshy, professor
Abai.kz