Júma, 22 Qarasha 2024
Din men tin 3547 13 pikir 12 Qantar, 2024 saghat 13:50

Tәnirshilik taghylymy

Qoghamda diny mәsele tym ushyghyp túr. 2022 jylghy Qantar oqighasynan keyin din sayasy sipatqa ie bolyp, zayyrly konstitusiyalyq memleket ýshin aktualdy qúbylysqa ainaldy. Qoghamdaghy din tóniregindegi pikirler eki tarapqa tarqaghan: biri – islam bolsa, ekinshisi – islamdy syngha alghan tәnirshildik. Olardyng kózdegen maqsattary qanday, aradaghy ózara qatynas qalay órbude degen súraqtardy býgingi talqygha salyp otyrmyz. Búl әngimege Ál Faraby atyndaghy Últtyq uniyversiytetting Filosofiya kafedrasynyng dosenti, Filosofiya ghylymynyng doktory Berik Atashty jәne filosof‑publisist Ábdirashit Bәkirúlyn shaqyrdyq. 

Á.Bәkirúy: Berik Múratúly, aldymen dindi bir din apologeti túrghysynan emes, jalpy filosofiyalyq kózqaras túrghysynan qarastyrayyq dep keliseyik. Sosyn ghana oidy osyghan sýienip órbiteyik. Olay bolsa, alghashqy súraghymyz mynau: Qoghamdyq sanada key jaghdaylarda Tәnirshildikke degen jaghymsyz kózqarastar qaydan payda bolghan, ol dýniyetanym qazaq halqynyng salt-dәstýrin, әdet-ghúryp men últtyq kodyn janghyrtudy qolgha alghan naghyz últjandylyq iydeya emes pe?

B.Atash: IYә, ol aldymen, tәnirshildikting ne  ekendigin  týsinbeushilikten tuyndaydy. Shyndyghynda, tәnirshildikke qarsylardyng ózin birneshe topqa bóluge bolady: Birinshi, ózine-ózi qayshy keletin ambivalenttilik, yaky ekiúdayylyq sanadaghylar. Olar dýniyetanymdyq túrghyda, manyzdy ritualdyq qyzmetteri men diny әreketteri túrghysynan tәnirshildik salttaryn belgili bir dengeyde saqtaytyndar. Yaghni, ózderin islam ókili sanaytyn búl toptyng shamamen toqsan payyzy memleketimizding tәnirshildik rәmizi sanalatyn tәnirshildik mifologiyasynan alynghan memlekettik Tu men Eltanba rәmizderin moyyndaydy. Tek shamamen on payyzy ghana islamdyq sharttardy búljytpay oryndaushylar. Búlar kóp jaghdayda ózderining «tәnirshil» ekendikterin týisikke salmaydy. Súraghan adamgha  «músylmanmyn» dep jauap beredi. Sondyqtan, olardy «tәnirshil-islamshyldar» dep ataugha bolady. Ekinshi,  islamgha basy býtin berilmey, tipten,  kópshiligi ateistik, ne skeptikalyq kózqaras ústanatyndar, imamdar men tózimsiz dindarlardyng «tәnirshildik el ishine iritki salushylyq, adasu, qalmaqtardyng dini, Reseyding jobasy» degen dәlelsiz  jala jabu sózderine qarsylyq tanytpay, olargha senetinder. Biraq búlar da beysanaly týrdegi erikti-eriksiz tәnirshilder. Sebebi, olardyng boyynda tәnirshildik arhetipter bar: olar ana tildi, salt-dәstýrdi, tarihymyzdy, shejiremizdi jәne t.b. tәnirshildik salttarymyzdy qúrmetteydi jәne mәselen, besikke salu, qaytys bolghan adamnyng ýshi, qyrqy, jyldyq asyn beru t.b. kóptegen  rәsimderin oryndaydy. Yaghni, búlar «jartylay tәnirshilder». Biraq «jartylay tәnirshilder» ekenderine ózderi nazar audarmaydy. Ýshinshi, islamnyng resmy ókilderi. Olar «tәnirshildik – adasushylyq» degen «pәtuagha» tolyq senedi. Sondyqtan, olar tәnirshildikting ne ekendigin jete týsinuge úmtylmaydy, onymen shúghyldanghysy kelmeydi. Ruhaniyatty tek bir jaqty  «islamshyldyqpen» baylanystyrghandy jón sanaydy. Biraq olarda  da qayshylyq bar: olar tәnirshildikke qarsy shygha otyryp, últ bolmysyn «taza islamdyq» baghytqa búru ýshin kýreseyin dese, onysy bir sebepterden  «qazaqilyqpen kýres» bolyp shyghatynyn intuisiyamen sezedi. Olargha kedergi sol. Al, kýrespeyin dese, «tәnirshilder» qoghamda «islamy monopoliyanyn» ornauyna kedergi keltirip jatyr. Sóitip, «taza islam» dgenderding sanasy ekige bólinip, kóbine qarama-qarsy pikirler men ústanymdar arasynda auytqyp jýredi. Mysaly, olar birde «aruaq haram» deydi, birde  – «aruaq ruh» deydi... Birde ‑  «muzyka haram», birde  – «azdap qana haram», әlde, «asa ziyan» emes t.b. dep kózqarastaryn qúbyltyp otyrady jәne basqalardy osylay shatastyrady.. Al, naqtysynda, teologiyalyq túrghyda múnday «din jauyngerlerinin» de shamasy elu payyzynyng senimi «tәnirshildik», nemese, «búrmalanghan tәnirshildik» bolyp shyghady. Óitkeni, ony ózderi moyyndamasa da, olar  halqymyzdyng myndaghan jyldardan kele jatqan tәnirshildik ritualdaryn saqtaugha mәjbýr, búlar islamgha qatyssyz, sharighatta jazylmaghan tútas әdet-ghúryp pen salt-dәstýr institutyn atqarushylar.  Endeshe, olardyng boyynda «tәnirshildik arhetipter» saqtalghan deuge bolady. Búlardy júmsaq baghyttaghy «islamshyl-tәnirshilder» dep ataugha bolady.

Endi, «islamshyl-tәnirshilder» men «tәnirshil-islamistterdi» tolyghyraq týsinudi bylay jalghastyrayyq: ol ýshin «tәnirshildik» degen sózdi, ataudy sanadan óshirip, ol sózdi bir sәtke úmytyp qarastyrayyq. Biraq, onymen bir mezette islam dinin de eleusiz qaldyrayyq. Endi, olardyng ornyna «últtyq iydeyashyldyq», «qazaqshyldyq», «últtyq dәstýrshilder» t.b. balamaly úghymdardy  engizeyik.  Sonda, aqyr sonynda bәrimiz de bәribir «aty joq tәnirshilder» bolyp shygha keledi ekenbiz... Mysaly, Kenester Odaghynda «saudager», «alypsatar» t.b. jaghymsyz týsinikter boldy ghoy, qazir olar «kәsipker», «kommersant» t.b. jaghymdy úghymdargha auysty. Shyndyghynda, ekeui bir nәrse.  Sol siyaqty, qazaqtyng últtyq dәstýrleri tarihy túrghyda tәnirlik nanymmen astarlasyp jatatyny ghylymda da, tarihta da tolyq dәleldengen aqiqat ekeni anyq. Odan qashyp qútyla almaymyz. Tórtinshi, islamgha basybýtin berilgender. Olardyng kóbi radikaldy jәne fanattyq kózqarasta bolady. Búlar últtyq sanadan ózining búrynghy  «tәnirlik bolmysyn» sanaly týrde yghystyryp, «tәnirshildikke qarsylyq – qazaqshyldyqqa qarsylyq» ekendikterin biletinder. Alayda, qoghamda olar óz ústanymdaryn ashyq  jariyalamasa da, olar bәlkim syrtqy kýshterding әserimen últqa qauip tóndirushi separatisterge ainalulary әbden mýmkin. Búl toptaghylar tәnirshildikti «basty jau» retinde baghalaydy. Sebebi, olardyng ústanymy boyynsha tәnirlik senim diny bәsekelestikke әkelip, islam dinine ziyanyn tiygizedi. Sondyqtan olar ózge dindermen kýrespeydi, tek tәnirshildikpen belsene kýresedi. Sebebi, shyndyghynda da, qazaq salt‑dәstýri «islam monopoliyasyna» kedergi bola bastady. Mýmkin, islamdy qoldap, «býrkemelenetin arabtandyru» ýrdisinde shet elden demeushi bolatyn qarjylyq mәseleler de bar shyghar ‑ ol jaghy beymәlim, anyq emes...

Á.Bәkirúly: IYә, Tәnirshilikke qarsylar qazaqtyng myndaghan jyldyq teren  tarihyn, onyng kóne dәstýrlerin, salttaryn, jalpy, qazaq mәdeniyeti men últtyng psihologiyalyq bolmysyn jetik bilmeydi dese bolady. Oghan kýndelikti kózimiz jetip jýr. Olar ne nәrseni bolsyn, tek arab mәdeniyetinen, sharighat zandarynan, hadisterden, payghambar men sahabalardyng ómirinen mysalgha alyp týsindiruge tyrysady. Keyde qisynsyzdyqqa da úrynyp jatady. Osy týsinbeushilikting dengeyi qanday?Álde tym terenge ketip qaldy ma?

B.Atash: IYә, týsinbeushilik mәselesi qarapayym din ústanushyda ghana emes, dindi beytarap zertteushi ghalymdar  arasynda da kezdesip otyrady. Mәselen, bir ghylym  doktory, tanymal dintanushy ghalym «Tәnirshildikten bizge asa qauip joq» dedi. Ony qalay týsinu kerek: búl qoldau ma, әlde, qoldamau ma?  Týsinikti bolu ýshin, mәseleni basqasha qoyayyq:  Mәselen, Kenes ýkimeti taghy da 30-50 jylgha sozylyp, qazaq tili qazirgi Yakutiya, Buryatiya tilderindey kýige  týsken edi delik... Sol kezde qazaqtar esin jiyp, qazaq tilin qayta tiriltudi, órkendetudi, ony qúndylyq retinde baghalaudy  qolgha alady... Mine, sol kezde әlgi ghalym últtyng últ bolyp qalu әreketine  «Qazaq tilinen bizge asa qauip joq» dep  bagha bere me eken? Ony qazaq qalay qabyldar edi?.. Sondyqtan býgingi key ghalymdardyng «Tәnirshildikten asa qauip joq» degen pikiri «últqa últtyq tarihtan bas tartu kerek» degenge menzep túrghanday kórinedi maghan... Áriyne, qazir ol ghalym osynday oilaryn ózi de týsinbeui yqtimal. Biraq bes‑on jyldan keyin  múny qogham tútas týsinip, búnday oidy «oy tayyzdyghy» dep baghalauy әbden mýmkin...

Jaghdaydy oghan jetkizbes ýshin bizge «Últtyq bolmysty janghyrtushy tәnirshildik  pen islamnyng araqatynasy onshaqty jyldan keyin qanday bolady?» degen saualdy qazir qoyghan dúrys. Fransuz sosiology Jan Bodriyardyng «giypersynshyldyq» әdisimen ashy shyndyqty batyryp aitu, tipti, әsirelep aitu tәsiline jýginsek, onda býgingi azshylyqtaghy, «elitarlyq sana» formatyndaghy tәnirshildik sana bolashaqta «qoghamdyq‑búqaralyq sana» formatyna auysady dep boljaghan dúrys bolar edi. Onda «tәnirlik dýniyetanym» qúldyq sanadan aryludyng parametri retinde qúndylyqqa ainala bastaydy. Al, islam dini, kerisinshe, belgili bir shaghyn toptargha ghana tәn «subikulitura» retinde, apriorly formada saqtalyp, tek islam dinine qatysty úghymdar men týsinikter tek ataular retinde bolyp,  últty moyyndamaytyn islamshylar «oy-órisi tómen adamdar» dep baghalanady.  Qazirding ózinde onyng belgileri bar. Ol býgingi qazaq qoghamynda oryn alyp otyrghan qúbylys.

Á.Bәkirúly: IYә, ol turaly qazirding ózinde islam dini ókilderi kóp aitady. Tipten olar osy turaly biylikke shaghymdanghan kezi de boldy. Ne sebepten? Olar tәnirshildikting taraluy tek  Qazaqstanda ghana dep sanay ma?

B.Atash: Ol әriyne, eki jaqty: biri – islamgha arab-músylman elderinen bolatyn diny qoldaushylyq, әsirese, qarjylay qoldau boluy da mýmkin. Biraq, qazir birqatar arab‑músylman elderi búrynghy ortadoksti islamnan órkeniyetti jolgha bet búra bastaghany bayqaluda. Ekinshisi, qazirgi tandaghy tútas týrki halyqtaryndaghy tәnirshildikke degen betbúrys. Búl, sayyp kelgende, moralidik jaghynan qúldyraghan adamzatty  keri ketuden saqtau ýshin «tәnirshildik ómir sýru salttaryn», «tәnirlik etikany» qoldau degen sóz. Tәnirlik etikanyng «asqaq» jәne «ozyq» ekendigin, tipti, europa halyqtary da moyynday bastady: shejire, jeti atagha deyin qyz alyspau, ar men namysty saqtau, ainalyp-tolghanu «aynalayyn» t.b. eshbir elde kezdespeytin tóltuma qúndylyqtardy mysalgha alugha bolady. Sondyqtan, onyng «ozyq ýlgisi» retinde bolashaqta bizding eldegi «tәnirshilik» әlemdik dengeyde nasihattaluy mýmkin nәrse dep sanaymyn.  Qazaqtar arasynda «islamshyl-tәnirshildik» pen «tәnirshil-islamshylyq» sana ambivalenttiligi, ekiúdaylyq odan sayyn kýsheyedi.  Búl bastapqyda «tandau qanday boluy kerektigin bilmeu»  daghdarysyna úlasady.

Onda taghy bir mynaday erekshe jaghday oryn aluy mýmkin: eger, qazirgigidey resmy islam ókilderi qazaqy dәstýrge qarsy «ashyq», ne «ýnsiz», ne «ishten tynu» kýresin jalghastyra berse, onda olar oilaghanday islamnyng jauy tәnirshilder emes, naq ózderi bolyp shyghady. Óitkeni, olardyng býgingi «islamdy qoldau» tehnologiyalary, shyndyghynda, islamdy joigha, qúldyratugha baghyttalghan tehnologiyalar. Ony shala ústazdardyng ózderi bilmeydi jәne jaqyn bolashaqta da bilui qiyndau siyaqty. IYә, islamda zamangha beyimdeluishilik mýlde joq emes, bar. Mysaly, osyghan deyin Tәnir men Islamdy sinonimdendiru, «Alla mekeni Kókte» degen ústanym, salt‑dәstýrdegi tәnirshildik elementterin islamdandyru, ol islamgha esh baylanyspasa da, ony islammen eriksiz baylanystyryp qoy  siyaqty ústanymdar boldy. Biraq dýniyetanymdyq túrghyda onyng irgesi berik emes. Sondyqtan, olar týbinde bir qalypta bola almaytyny anyq.

Endeshe, aldaghy uaqytta islam tek subikulituragha, yaghni, shaghyn bir topqa qatysty qúbylysqa ainalsa (ol birden jýzege aspaydy), aldymen onyng ritualdaryna qatysty empatiyalyq ta, antipatiyalyq ta emes ‑  beytarap qatynas ornaydy. Ritualdardy oryndaugha degen qúlyqsyzdyq  óris ala bastaydy. Islam tek sóz jýzinde ghana biraz uaqytqa deyin saqtalady.

Tәnirshildikke jaghymsyz maghyna beretin qazirgi «imam parametri» ózgerip, «tәnirshil» sózi bolashaqta jaghymdy maghynagha kóshedi. Ol  «tekti qazaq», «arly qazaq», «naghyz qazaq», «adal qazaq», «últjandy qazaq» degen maghynadaghy týsinikterge juyqtaydy.

Ayta keterlik taghy bir qayshylyq bar, ol ‑  qoghamnyng diny týsinigi men jalpy dýniyetanymdyq dengeyining jogharylap ketip, kerisinshe, imam-uaghyzshylardyng intellektualdy damu dengeyining oghan ilese almauy. Sóitip, din men qoghamdyq sana arasyndaghy intellektualdyq, ruhani, tanymdyq ólshemder boyynsha ýlken aiyrmashylyq tuyp otyr. Uaghyzdar órkeniyettengen qoghamnyng gigiyenalyq, túrmystyq, moraldik‑etikalyq, ziyalylyq, zayyrlylyq normalaryna say mәdeny serpilis tudyra almady. Ol kýndelikti «dәret alu», «syilasu», «jaqsy әreket etu» siyaqty qarapayym tabighy qajettilikten órbiytin belgili tәrbie nasihattary shenberinen asa almay qaldy. Key jaghdayda damu túrmaq, keri ketti. Býgingi uaghyzshyldar búrynghygha qaraghanda qoghamdyq sana dengeyining әldeqayda joghary ketkendigimen sanasudy qoydy. Óitkeni, olarda «bir ghana jol», «men ghana bilem» egoizmi joyylmady. Mysal retinde birde‑bir imamda uaghyz aita kele, manynda otyrghan ziyaly qauym men aqsaqaldar auditoriyasynan (keybiri uaghyzshy dengeyinen intellektualdyq, bilimdilik, ruhanilyq jaghynan әldeqayda artyq adam boluy yqtimal) «Sizder qalay oilaysyzdar?» dep súraq qoyyp, tyndarmandardy pikirtalasqa shaqyru әdeti joq ekenin aitugha bolady...

Á.Bәkirúly:  IYә, islam tarihyna kóz salsaq, ol óz bastauynda mәdeny fenomen retinde arab órkeniyetine ýlken ýles qosqanyn eske alugha bolady. Biraq, keyinirek din alyp memleketting iydeologiyalyq platformasy retinde kanondana bastady da, ózining bastapqy sipatynan ajyrap, alghashqy «ghylymdy mengeru ne damytu» funkiyasynan ajyrap, odan әri tútas qoghamdyq qatynas jýiesin, sonyng ishinde, ghylym men ónerdi de retteu funkiyasyna auysqany belgili. Osy baghyt әli kýnge deyin jalghasyp kele jatyr. Endeshe, tabighat zandaryn algha shygharushy, yaghni, kez-kelgen ghylymdy qabyldaugha ashyq tәnirshilder qazir nelikten qoghamda  bedelge ie bola almay, jalpyhalyqtyq sipat ala almay otyr?

B.Atash: Sebebi, birinshiden, tәnirshilder qazaqty, qazaq bolmysyn, qazaqilyqty, últtyq iydeyany «islamsyz» elestedi, sondyqtan, halyqtyng «islamdalghan sanasy» ony dúrys qabylday almauda. Ekinshiden, «Islam – din, al, tәnirshildik ‑ dýniyetanym. Al, tәnirshilerding «dýniyetanym dinnen joghary, diny dýniyetanym ‑ dýniyetanymnyng bir týri» dep sanaytyn  pikirlermen kópshilik te, biyliktegilerding keybiri de kelise almauda. Týsinbeushilik osydan tuyndaydy. Negizinde, tәnirshildik dýniyetanym –  jalpy úghym, din  - jeke úghym. Osy ekeuining logikalyq-qúrylymdyq aiyrmashylyghyn kóp adam ajyrata almaydy. Mәselen, tabighat – jalpy  úghym, terek – jeke úghym. «Terek» sol «tabighat» úghymynyng ishine enedi degen synayly ghoy. Ýshinshiden,  tәnirshilder, «islam dinining «syngha tózimsizdigin» eskermeydi, ony ótkir synaydy. Synnyng ózi keyde ótkir, emosionaldy bolyp keletindikten ‑ islam qúndylyqtaryn moyyndaytyn qauymda búl jaghymsyzdyq tughyzady.

Al, eger bir-birin teng synaytyn qaghida ústansaq, onda «tәnirshildikti synau», sayyp kelgende, últtyq bolmysty joqqa shygharugha alyp baratyn baghytqa auysyp ketui mýmkin. Ol qazaq ruhaniyatyn tek islam ayasynda birjaqty týsindiruge jetelui yqtimal. Óitkeni, tәnirshildik tarihy teren, platformasy myqty dýniyetanym retinde obiektivti, parasatty, rasionaldy, ghylymy negizdegi syngha tótep bere alady, synnan qashpaydy. Islam olay emes. Osydan kelip islam dinin bekem ústanatyndar arasynda: «islam synnan tysqary túruy tiyis, tәnirshildik syn ótinde túruy tiyis» degen qorytyndy shygharylyp túr. Áriyne, búl súraq týpting týbinde islam dinining paydasyna sheshilmeytini aitpasa da týsinikti shyghar...

Búl tyghyryqtan shyghar jol bar ma? Jaraydy, eki tarap ta «bir-birimizdi synamay-aq qoyalyq» dep, bitimgershilikke kelsin delik. Sonda ne bolady? Onda  qogham ýshin qauip kýsheyedi, óitkeni, endi «jabuly qazan jabuly kýiinde qaluy» kerek te, sonynda «auruyn jasyrghan óledinin» keri keledi.  Olay bolsa, býginde últtyq dәstýr negizinde tәnirshilderding islamdy synauy teologiya qaghidalary boyynsha dindi jetildire týsedi, damytady, shyndaydy dese bolady. Olar syrttay «islamgha qarsy kýresushiler» siyaqty bolghanmen, ol syn «dindi jetildirushi kýshke» ainaluy mýmkin ghoy. Eger din osyny qabyldasa, onda ol ýshin «islammen shynayy kýresushiler» tәnirshiler emes, óz arasyndaghy qisynsyzdy qisyngha keltirip ertegi aityp jýrgen dýmshe moldalar men  ózderin «ústazdar» sezinip jýrgen tayyz oily «islam ssiyentizasiyalaushylary» bolyp shyghar edi. Olar islam   bedelin kótermek týgili, onyng bedelin týsirip jýrgenderin úqsa jaqsy. Týsine almay, «ústazbyn» degen jalghan ataqqa maldanyp, islamgha mýlde jat, oidan qúrastyrghan «pәtualarymen» halyqtyng aldynda islamnyng bedelin týsirude.  Olardyng әreketi dinge parasatty kózqaraspen qaraytyn adamdardyng ózin islamgha degen jekkórushilik sezimge alyp kelude...

Islamdaghy «ssiyentizasiyalau» degenimiz ne? Ol «qazirgi ghylymy janalyqtardyng barlyghy diny mәtinderde әu basta jazylyp qoyylghan» deytin apologetterding – ghylymda býgingi janalyqtyng erteng joqqa shygharylatynyn, bәrining de salystyrmaly  ekendigin, eshtenening de týpkilikti absolutti aqiqat bola almaytyndyghyn týisine almauy turaly mәseleni tuyndatu. Demek, qazirgi ghylymy janalyqtar bir kezderde joqqa shygharylar bolsa, onda oghan «sәikestendirilgen» diny qaghidalar da bir kezderde joqqa shygharylady ghoy. Osyny týsinbeytin «din ústazdary» (tәnirshilder emes) býginde  «islammen kýresushiler» qatarynyng aldynghy shebinde túr desek qatelespeymiz...

Tórtinshiden, qazirgi tanda tәnirshildikting ózi san týrli baghyttargha  taralyp ketti: mistikalyq-kosmologiyalyq, tәjiriybelik-shamandyq, tәnirshildikti ghylymilandyru baghyty t.b. erekshe kórinisteri bar. Búlardyng keybirining ústanymdary ne «janashyldyq» nemese «basqa baghytqa ketu» boluy da yqtimal. Búl tereng zertteulerdi qajet etedi. Biraq Tәnir deushilerding maqsattary aiqyn, ol – týrki-qazaqtyq bolmysty saqtau, ony qayta janghyrtu, últtyq dýniyetanymdy әigileu jәne ony tәjiriybede qoldanu, shynayy últtyq bolmysqa qayta oralu, tekti-arly-namysty túlgha qalyptastyru,  últty iydeyany ústanu, memlekettik rәmizderdi qúrmetteu, sóitip, órkeniyetke myghym ayaq basu. Ony bilimdilik pen biliktilikpen, ziyalylyq pen zayyrlylyqpen, ghylym men tehnologiyamen úshtastyru.  Búl kez kelgen damudyng (memleketting de) myzghymas baziysi. Búl ústanymdardan auytqysa, ol tәnirshildik emes.

Tәnirshilderding keybiri tútastay islam dinine qarsy emes. Tәnirshildik etikasy tym joghary, asqaq ekendigin týisingen olar: «islam kirme din, sondyqtan, qazaqtar óz senimin ústanuy qajet» dep sanaydy. Al qazirgi elimizdegi islam, әsirese, eki mynynshy jyldardan keyingi islam oghan qúshtar emes. Kezinde R. Dekart «Adasu bala kezden sanagha singen stereotipterden aryla almaudan tuyndaydy» degen bolatyn. Mәselen, otyz jylghy tәuelsizdikten keyin «sovettik bodandyqty» ansaytyndar soghan úqsaydy... Al qazaqy әdet-ghúryp pen salt-dәstýr syrttan tanylatyn Ózge manipulyasiyagha kónbeydi, barynsha myghym ornyqqan.

Qazaqta «últtyq tәrbiye», birden-bir dúrys ýlgi retinde tarihy dәuirler boyy ekshelip, súryptalyp, jetilip baryp sanagha sinip ketken. Odan ajyrau – últtyqtan ajyrau bolyp tabylady. Din osyny eskermese toqyraugha tap bolady.

Á.Bәkirúly: Eger de, tәnirshildik etikasy men dýniyetanymy islamnan әldeqayda joghary bolsa, nege qazirgi tanda qazaqtardyng biraz bóligi islam dinin ústanady, ol din, jalpy qanday ereksheligine sәikes saqtalyp otyr qazirgi tanda? Nelikten dәstýrshil halyq bәri jiylyp tәnirshildikke bet búryp ketpeydi?

B.Atash: Ol ýshin dinning qyzmetterine sholu jasau kerek:  retteushilik (regulyatorlyq),  oryn toltyrushylyq (kompensatorlyq), dýniyetanymdyq, sakralidandyru t.b. Mәselen, Islamnyng jәne basqa da avraamdyq dinderding dýniyetanymdyq qyry qazir bәsendegen, keybir jaqtary qazirgi zamannyng ghylymy tanymyna say kelmey qalghan. Biraq, búl dinder soghan qaramastan әli de  retteushilik pen oryn toltyrushylyq qyzmetin saqtap otyr. Mәselen, adam qaytys bolghanda tuystarynyng zor qayghydan jenildenui ýshin «búl da qúdaydyng jazghany» dep júbatu ýshin din kerek. Bolmasa, tuystary «psihologiyalyq depressiyagha» úshyrauy mýmkin. Basqa jaghdaylarda da dinnen sýienish izdeu kezdesedi. Búl – býgingi tandaghy islam dinining kompensatorlyq qyzmeti.

Odan ózge, nashaqor, ne ishimdikke salynghan t.b. jat daghdylargha tap bolghandardyng keybirine osy din kómekke keledi. Kómek dindegi qatang tiymdar men imperativter arqyly jýzege asady. Yaghni, dinde «qúdaydan qoryqqannan» adamnyng erik‑jigerine kýsh qosylyp, adam jaman qasiyetterinen arylady. Búl dinning regulyatorlyq qyzmeti.

Shyndyghynda, búnday kompensatorlyq, regulyatorlyq qyzmetter tәnirshildikte de bar. Biraq ol úmyt bolyp bara jatqandyqtan nemese mәn berilmegendikten ‑ qoldanylmaydy. Mәselen, «ata-babanyng aruaghynyng atuy ‑ atqan oqpen ten» degen maghynada regulyativtik qyzmet (funksiya) týri bar.

Osy aruaqqa qatysty taghy bir mysal. Islamda Allanyng atynan sanagha ýrey tudyrushylyq tehnologiya bar. Ol qorqytu men sanagha siniruding psihotehnikasyn, manipulyasiyasyn qoldanady. Ol tәnirshildikte de bar, biraq búnday dengeyde qoldanylmaydy. Mәselen, adamnyng ata-babalaryn úmytuy, týpatasyn moyyndamauy ‑ olardyng aruaghyn syilamau bolady da, osydan «aruaqtyng renishi» degen úghym tuady. Sóitip, «aruaq úrpaqtan teris ainalady» delinedi. Ony qazaq: «Qúday atqan onalar, aruaq atqan onalmas»  dep qysqasha tújyrymdaghan. Osy aruaqty syilamauda barlyq jamandyqtar, zúlymdyqtar, keri ketuler, ziyandy әdetter, ózgege elikteushilik, dәstýrdi búzu men saqtamau, izgilik pen jaqsylyq jasamau nemese oghan nemqúraylylyq t.b. jinaqtalghan.

Bir aiyrmashylyghy, islamdaghy ýrey, shyndap kelgende, rasionaldy, ghylymi, ashyq pikirtalasqa ynghaylastyrylmaghan. Kez-kelgen islamdy jaqtaushy, eger osy  mәsele boyynsha pikir almasugha shaqyrsan,  kóp jaghdayda tek ózining ýreyin (kýnәni) jәne sol ýreyding nәtiyjesin (jazany) ghana bayandaydy. Psihoanaliz boyynsha búl kishkentay balanyng mifologiyalyq ýreylerin, týsinde kórgen qorqynyshtaryn ata-anasyna kelip bayandauyna úqsaydy. Búl filosofiyadaghy «Mifologiya – adamzattyng balalyq sanasynyng kórinisi» degen qaghidagha say keledi. Al, dinning kóbine mifterden qúralatynyn eskersek, jogharydaghy filosofiyalyq tújyrymnyng dinge de qatysty ekeni bilinedi.

Sonymen qatar islamdaghy Alladan qorqu, Allamen qorqytu ýrdisteri dinning qúramyna sinirilgen. Osy qorqytugha bizding elimizdegi keybir ziyaly qauymdarymyz da baghynady, olarmen din turaly ashyq pikirtalasqa shyqsan, olar da ózderining ýreylerin bayandaydy, ózining qoryqqanyn saghan әkelip tanugha tyrysady, ghylymy teoriyalar men tújyrymdamalar úsynbaydy, «din ghalymdary» degen túghyrnama yasynda ghana sóileydi, әri ketse, arab-músylmandyq filosofiyany quattaumen shekteledi. Imamdardy, elimizdegi islam dinining ahualyn synasanyz, sizdi qúdaygha qarsy adam retinde tanidy.

Á.Bәkirúly: Islam qazaqtarda ýstirt dengeyde degen pikirler bar. Shynynda da, qazaqy dýniyetanymda ejelden dýniyening jaratylysy turaly týsinigi islamnan ózgeshe bolyp keledi. Islamgha deyingi zamanda myna dýnie Tәnir tozanynan payda bolghan degen úghym bolghan deydi. Ony biz býginge deyin estip óstik te. Apalarymyzdyng «Qúday bere salghan» degeninde osy maghyna bar. Búl týsinikte ghylymgha, sonyng ishinde, evolusiyalyq damugha jol ashylghan. Osyny islamdy qoldaghan Abay, Shәkәrim t.b. túlghalar bilgen be?  

B.Atash: Qazaqta islam mýlde bolmaghan degen pikirlermen de kelisuge bolmaydy. Keybireuleri islamdyq mәdeniyeti tútasymen joqqa shygharyp, «qazaqtarda músylmandyq mýlde joq» deydi. Búl da dúrys emes. Qazaqta islam bar,  biraq әr dәuirding erekshelikterine nazar audaru kerek. Sondyqtan, islamdandyru týrki-qazaq ruhaniyatynda tarihta birneshe qaytara qaytalanyp, ózgerip otyratyn ýrdiske ainalghan. Eger týrkilik júrt islamdy tútastay «óz erkimen qabyldaghan» degen jalghan bolsa, onyng shyndyghy bir kezderi ashylady ghoy. Mәselen, týrkiler men din taratushy arabtar arasyndaghy jýz jylgha juyq qiyan-keski soghystar bolghandyghy aitylady keybir zertteushiler tarapynan. Eger ol ras bolsa, ony islamnan qorqyp úrpaqtan jasyryp keregi joq ‑ ghylym «qorqudy sýimeydi». Biraq ony tarihshylar anyqtasyn. Al, HIH jәne HH ghasyr basynda qazaqtardyng elitalyq toptary islamdy uaghyzdaghany ras. Ony moyyndaymyz, biraq, ol maghan basqa islam siyaqty bolyp kórinedi... Sebebi, olar islamdy nasihattay otyryp, ýnemi dýmshelikpen kýresken ghoy. Nege? Ol jaghy key jaghdayda aitylmaydy.

Birinshiden, islamshyldardyng dereginde tәnirshil elita eskerilmeydi. Onda tek tarihymyzdaghy islamdy uaghyzdaghandar terip alynady. Sóitip, sol arqyly «qazaq әlimsaqtan músylman» degen pikirmen qoghamdyq sanany manipulyasiyalaydy.

Halqymyzdyng tarihyndaghy islamgha qatysty esimder (adam attary) da solay terilip alynghan. Eger búlargha statistikalyq zertteu jýrgizsek, әriyne, islamdyq esimder  payyzgha shaqqanda mýlde az bolyp shyghatyndyghy týsinikti. (Islamdy qoldaushy Qazaq oishyldary da solay, tym az). Qazirgi tanda da, shet eldik esimderge, olardyng kinofilimderindegi jaghymdy, basty keyipkerlerding attaryn qonggha degen elikteushilik bar ghoy, búl da sol siyaqty ýderis, kezindegi subimәdeniyet. Mysaly, Kenes ýkimeti dәuirinde Mels, Marlen, Sovethan, Kenes, Olimpiada t.b. esimder boldy. Búdan «Qazaqtardyng barlyghy kommunizmsýigishter, endeshe sol dәuirdegi kolhozdastyrudy, sosializmdi qayta janghyrtu kerek» degen týsinik tuyndamaydy ghoy? Islamdyq esimder de osyghan úqsas jaghdayda payda bolghan.

Tarihtaghy islam nasihatyn әr kezenge say bólek qarastyru kerek. Mysaly, Abaydyn, ne Ybyraydyng HIH ghasyrdaghy nasihaty óz  aldyna bólek mәsele. Óitkeni, olar HIH ghasyrdaghy islam iydeologiyasynan tys bola almady. Biz ol zamannyng qazaqtaryn «últjandy emes» dep kesip aita almaymyz jәne ruhaniy-mәdeny tarihymyzdan syzyp tastay almaymyz.  Qaralaugha da bolmaydy. Óitkeni, olardyng basqa da iygi isterin tútasymen joqqa shygharu mýmkin emes.  Endeshe, Abay, Ybyray da din ókilderi bolmaghandyqtan synaugha ashyq. Biz olardyng diny nasihatyn ghana emes, olardyng diny dýmshelikke qarsy pikirlerin qosa aituymyz kerek. Ekeuin qatar qoyyp salystyryp baryp aitu kerek, sonda aqiqaty ashylady. Sonday-aq, HIH-HH ghasyr basynda qazaq dalasynda ukaznoy moldalarmen qatar, islam dinin ústanghan, biraq «aruaqty» dep atalghan ahundar, ishandar, әuliyeler qauymy da boldy, sәikesinshe, qanshama baqsylar ómir sýrdi. «Qazaqtyng baqsy-balgerleri», «Qazaqtyng halyq medisinasynyng qúpiyasy» kitaptary, «Babalar sózinin» 90-95 tomdary t.b. qaranyz! Tipti Qosym әulie men Dәulet baqsynyng pikirtalasqany da bar.

Nemese, taghy bir mysal, 1991 jyldan beri, otyz jyl boyy keybir ghalymdar N. Nazarbaevty jaqtady ghoy, biraq búl maqtaular olardyng shynayy pikirleri emes edi. Shamamen, 50-70 jyldan keyingi úrpaq tek qana osy jazbalargha qarap, Nazarbaev dәuiri «altyn kezen» bolghan eken dep oilap qaluy mýmkin. Biraq oghan qarsy syn da aitylyp jatyr. Ár kezdegi islam iydeologtary da sol siyaqty ghoy.

Keybir handar, eger de tarihshylarymyzdyng mәlimdeui ras bolsa, islam dinin qabyldap, ony taratugha belsene kirisken. Biraq ol tútas halyq islamdy mýltiksiz qabyldap, onyng sharttaryn oryndady degendi bildirmeydi. El basshysy bir ghana túlgha, oghan qarap milliondargha bagha beruge  bolmaydy. Ony HIH ghasyrdaghy Reseylik zertteushilerding qazaq dalasyndaghy islamgha degen senim dәrejesi turaly aitqan pikirlerinen bayqaugha bolady. Áriyne, olardyng kópshiligi «qazaqtar islamgha tolyq senbegen» degen pikirler aitqan. Óitkeni, olar tútas kartinagha barynsha obiektivti bagha beruge tyrysty ‑ orys bolsa da, sol kezding ghalymdary ghoy... Sol siyaqty, Qazaq Elining sol kezdegi 17-18 mln. halqy da tәuelsizdik alghannan keyin tútastay, N. Nazarbaevtyng iydeologiyasyn qoldaghan joq qoy. Sol siyaqty, ózbektering de barlyghy I. Karimov pikirin qoldady degenge kýdik keltiruge bolady. Al halyqty qorqytyp moyyndatu – ol bólek mәsele. Ol sayasat biylikting halyqty ýreylendirui arqyly jýrgizildi. Mine, tura sol siyaqty «islamdandyru» da key jaghdaylarda osynday tәsilmen jýzege asyrylghany ras shyghar.

Taghy bir qyrynan alsaq, tarihty islamshyl adam kózqarasy túrghysynan emes, taza adal ghalym‑tarihshy túrghysynan qayta baghalau qajettigi tuyndaydy. Óitkeni, múnda islamdandyrugha qaray qanshama búrmalaular bolsa da, keler úrpaq ony qayta baghalaydy. Sol kezde úyatty bolyp qalmayyq!  Soghan say, eger islam týrki dalasyna soghyspen taralsa, onda býgingi shekten tys islamshyl qazaqtardy da osy  «qarsy jaqqa ótip ketu sindromyna» úshyraghandar siyaqty dep boljamday alamyz. Yaghni, ózgeni moyyndaushy, berilushi, bas iishi, odan qorlyq pen zәbir kórushi jaq, keyinnen, sol jaqqa shyn niyetimen, óz erkimen berilip, tipti ony jaqsy kórip ketetindigi turaly psihologiyalyq sindrom bar. Bizdinshe, bir mәn beretin qúbylys: búnday sindrom qoghamdyq sananyng parasattylyq, intellektualdyq t.b. dengeyine de baghynbaydy eken. Mәselen, Kenesary hannyng úrpaghynyng bireui hristiandyq uaghyzdaushy ekendigi, Á. Bókeyhanovtyng keybir orysshyl úrpaqtary t.b. býgingi kýnning naqty mysaly.

Á.Bәkirúly: Sonda Sizdinshe, qazirgi elimizdegi islamistter men tәnirshilderdin  týpki shyghu tórkini, әleumettik nasihattaulardan basqa sebebi nede dep oilaysyz?

B.Atash: Onda psihoanalizdegi arhetip týsinigine sýieneyik. Qazirgi islamistterding mýmkin ata-әjesi, arghy babasy islam dinin ústanghan shyghar. Tәnirshilderding týp atasy baqsy, tәnirshil, tipti әrige barsaq, Kýltegin, Bilge qahan, Súlu qahannyng nemese sol Elding úrpaqtary shyghar. Demek, islamshyldarda islam arhetipteri basym, tәnirshilderde tәnirshildik arhetipteri basym. Búl tústa, arhetipti janama mәsele dep týsinuge de bolmaydy. Mәselen, Kók týsti tuymyz, ondaghy Kýn beynesi, eltanbadaghy mýiizdi, qanatty jylqy t.b. tәnirshildik arhetipteri. Naqtyraq aitqanda, tuymyz «Tәnir tuy», sonymen qatar, Tәnir bizding halqymyzda Qasiyetti úghym.

Áriyne, negizi, búl sózderdi men emes, QMDB ókilderi men ózge dindar qauym – eger payymdauy dúrys bolsa, memlekettik rәmizderge qarsy kelmeytin bolsa, olardy qúrmetteytin bolsa, QR azamaty bolsa – ózderi aituy tiyis.

Sonymen qatar, myndaghan jyldar boyghy tәnirshildik pen islam arasyndaghy ruhaniy-mәdeni, psihologiyalyq-iydeologiyalyq kýres әli de jalghasyp keledi. Bir ghana mysal, halqymyzdyng tym kóneden sabaqtasqan salt-dәstýri men әdet-ghúrpynyng islam sharighatynda kezdespeytin jaqtary arasyndaghy kýres. Osy kýreske islamdyq klimattyng ózi toqtau salu kerek. Biraq, әriyne, tәnirshilderding ziyaly, parasatty, ghylymy negizdemelerin moyynday otyryp,  sony negizge ala otyryp qana. Al ekeui qayshy kelip qalghan jaghdayda,  «qazaqpyn» dep jýregi soghatyn adam,  әdet-ghúrypty  islamnyng kez-kelgen sharighatynan da joghary qoiy tiyis.

Á.Bәkirúly: Islamnyng arnayy kitaby men ruhany kózderi bar, әlemdik din retinde ornyqqan, al tәnirshildikting irgetasy bar ma?

B.Atash: Kitaby bolmaghandyq onyng kemshiligi emes, mýmkin jetistigi shyghar. Óitkeni, kitaby mazmún men mәtinder t.b. absolutti túraqty, mәngi bola almaydy. Zaman ótken sayyn ondaghy iydeyalar eskire bastaydy. Keybiri elu jylda (mәselen, V.I. Leninnin, N.Nazarbaevtyng tomdary siyaqty), al keybiri eki‑ýsh myng jyldyqqa deyin ózekti bop qaluy mýmkin. Biraq bir kezderi ol da joqqa shygharylady...

Qazirgi tanda tek islam emes, kóptegen dinderdegi aitylghan mәseleler kezinde tarihi, shynayy maghyna berse, qazir tek mifologiyalyq qúndylyqqa iye  bolyp qaldy. Din ‑ mifologiya emes, ol realdy maghynaly boluy tiyis. Sondyqtan, qazirgi tanda Avraamdyq diny mәtinder zaman men ghylymy tanym shyndyghyna tótep bere almay, «qinalys» ýstinde bolyp otyr. Dinde «Mifologiyany realdandyru» men «realdylyqty mifologiyalandyru» qayshylyghy jýrip jatyr. Búl, mәselen, «diny mifologiyalardy shynayy tarih retinde qabyldaumen» tyghyz baylanysty jәne sol diny anyzdy dәl sol qalpynda «shynayy tarih retinde qabylda» degen «manipulyasiyalyq búiryqtarmen» baylanysty.

Al, qoghamda «kitappen» emes, auyzsha taraghan mәdeniyet barynsha iykemdi, ómirshen, beyimdelgish. Óitkeni, oghan «bir әrpi de» ózgermeytindey bolu  mindeti taghayyndalmaghan. Dinderding kitaptary ózgermeytindey boluy tiyis ‑ ózgerse, maghynasyn joghaltady. Sondyqtan, bastapqy mәtin saqtalady da, oghan berilgen interpretasiyalar (tәpsirler) zamangha say ózgerip otyrugha úmtylady. Endeshe, dindi zamangha layyqtau ýshin, meninshe, barlyq saladaghy  diny filosoftar, basqa da oishyldar qatty qinalghan siyaqty, oghan bar aqyl-oy men intellektisin arnaghan synayly. Al búl Tәnirlik sanagha jat. Mine, sondyqtan, tәnirshildikting artyqshylyghy da osynda  ma deymin, ol – kitaby joqtyq.  Sondyqtan, Tәnir kitappen dәiekteuge, dәleldeuge, nasihattaugha, ózin syilatugha, júrtty qorqytugha, ózin әigileuge, jarnamalaugha t.b. múqtaj emes, tipti oghan sengen kýnning ózinde de oghan madaqtau aitugha da bolmaydy.

Ekinshiden, halyqtyng tútas ruhaniyatyn bir kitapqa syighyzudyng óz mýmkin emes ‑ aqparattar tym kóp: birtútas әdet-ghúryp pen salt-dәstýr instituty, birtútas foliklor, shejire, birtútas filosofiyalyq dýniyetanym t.b. Tipti juyq arada baspadan shygharylghan 100 tomdyq «Babalar sózi» jay ghana barlyq ruhany múramyzdyng halyqtyng jadysynda saqtalghan «Aysbergting su betindegi kórinisi» boluy mýmkin (әriyne, búl tústa aita ketetin jayt, resmy emes, әli dәleldenbegen pikirler boyynsha, sol múralargha da arabtandyru-islamdandyru tәjiriybesi jýrgizilgen – Allanyng atyn jónsiz qosa beru, Tәnir degen sózderdi Alla degen sózdermen almastyru t.b..). Áriyne, búghan arnayy zertteuler jýrgizu kerek, aqiqatyn anyqtau qajet. Búl óz aldyna bólek súraq. Mәselen, onyng ishinde, HH ghasyr basyndaghy Alash ziyalylaryn tek «dindi nasihattaushylar» dep týsindiretin synarjaq pikirler de joq emes. Búl da sol siyaqty ghoy.

Sonymen qatar, әlemge taraghan islam siyaqty, tәnirshildikting de  arealy ken. Oghan Sibirdegi týrki halyqtary, Orta Aziyadaghy týrki halyqtary, keybir majarlar, Qyrym tatarlary siyaqty europa aimaghy, tipten, Amerika ýndisteri t.b. enedi. Búl da irgeli baza, tereng substrat, myqty ruhany platforma. Tәnirshildik ‑ on myng jyl búryn qalyptasqan, mýmkin, odan da әri tarihy tamyry teren, óz irgetasy bar ilim. Ol keybir «tayyz oily» diny opponenter oilap jýrgendey – Qazaqstandaghy tek qana bir-eki, ýsh-tórt adamnan túratyn shaghyn toptyng «erikkennen» ghana oilap shyghara salghan dýniyesi emes. Óitkeni, tәnirshildik mifologiyasy teren, kosmologiyalyq-ontologiyalyq maghynasy bar, «ghylymy emes» bolyp tabylghan narrativterden qúralghan irgeli, tereng filosofiya. N. Ámrebaev aitqanday ‑ biosferalyq kommunizm. Ony týsindiru, zaman adamynyng týsinigine say  interpretasiyalau ýrdisi otandyq ghalymdar arasynda beleng alyp keledi. Basqa sala ghalymdaryn aitpaghannyng ózinde, shet elge de tanymal, asa bilikti, tereng payymdy filosoftardyng ózi jetkilikti: M. Orynbekov, S. Aqataydan bastau alyp, Q. Núrlanova, S. Ospanov, N. Aypov, T. Ghabitov, Gh. Telebaev, N. Ámrekulov, N. Nauryzbaeva  t.b. jalghasqan tәnirshildikting tereng dýniyetanymyn filosofiyalyq túrghydan zertteu «mektebi» qalyptasqan deuimizge  bolady.

Tәnirshildikte kitap joq, al kitap qashanda «maniyfestasiyalyq», «dogmalyq». Endeshe, tәnirshildik antidogmalyq, antisholastikalyq, antifanattyq teoriya ghana emes, keybir jaghdaylarda býgingi tandaghy radikaldy islammen kýresting yqpaldy qúralyna da ainalyp ýlgergen tәjiriybe. Biylik tәnirshilderding osy qyzmeti men eli, otany, halqy ýshin sinirgen adal, shyn niyetti enbegin ontayly paydalanuy tiyis. Óitkeni, sózding shyndyghynda, «resmy islam», kóp jaghdayda radikaldy islamgha degen kózqarasy synshyl emes, key sәtterde olargha býiregi búryp túrady. Al tәnirshildik óz synyn tek   islamgha, ne basqa dinderge ghana baghyttamaydy. Ol ózine-ózi de syny kózqarasty tudyryp otyrady. Búl, negizi, filosofiyalyq‑ghylymy dýniyetanym formasyna tәn belgi sanalady.

Á.Bәkirúy: Qazaqstandaghy islam әlemi nelikten tәnirshildikke qarsy jәne antipatiyaly kózqarasta?

B.Atash: Búl bilmestikten, jetik bilim joqtyqtan tuyndaytyn qúbylys. Shyndyghynda, tәnirge qarsy imamdardyng ýstindegi shapandaryndaghy onglar, keybir kýmbezderdegi ay belgisi jәne taghy basqa belgiler tәnirshilik rәmizderi (simvolikalary). Sonda qalay, mәselen, eger qazirgi Resey-Ukrayna maydanyndaghy soghys tehnikalary, soghys mashinalary, tankter «Z» belgisin taghyp alyp, Reseyge qarsy soghysyp jýrse ne bolar edi? Búl da sol siyaqty tym ókinishti kórinis. Al, kýndelikti ómirde sol imamdar kóptegen tәnirshildik ritualdardy atqaryp jýr emes pe? Yaghni, olardyng ózinde de arhetiptik tәnirshildik joq emes, bar ghoy.

Á.Bәkirúly: Nelikten bizdegi islam dengeyi tómen dep otyrsyz?

B.Atash: Tómen emes, tómengi klimat basymdylyq alyp ketken. Tipti halyqqa «ýlgi bolatyn» ziyaly qauym men ghalymdarymyzdyng keybiri, islamdy tek imamdardyng aitqandary boyynsha qabyldaydy. Solardyng uaghyzdaryn «ýzildi-kesildi búiryq», «ómir turaly taza absolutti dúrys pikir» dep týsinedi. Shyndyghynda, olar islamdy ózderi týpnúsqadan zerttep, tek arab-músylmandyq ghalymdar emes, europalyq ghalymdardyng enbekterin de taldap, kerisinshe, ózderi imamdargha kenes beruleri kerek edi. Mysaly esh jerde «Qanday imam uaghyz jýrgizip otyr? Ol qanday uaghyz jýrgizip otyr?»   degen saualdar mýlde  qoyylmaydy. Sol sebepten, búl ýrdisti «Týlkiden  din ýirenseng tauyq úrlaghan sauap bolady» degendi syny fraza retinde ýnemi este ústauymyz kerek der edim. Men múny osydan birneshe jyl búryn aitqan edim. Biraq qazir «dombyra-haram», «anau haram, mynau haram» degen úqsas saryndy uaghyzdar kóbeyip, kesh te bolsa, sol aitqandyryma kóz jetkizuge mýmkindikter berildi. IYә, uaghyz tyndaushylardyng ózderi de «maghan uaghyzdar únaghan song tyndap otyrmyn» dep oilaydy. Biraq tyndaushy eshqashan, «maghan uaghyzdaryn únattyryp otyr» demeydi. Búl da diny beysana kórinisi.

Qazirgi islam dengeyi qanday dengey ekendigi týsiniksiz. Neshe týrli aghymdar kóbeyip ketti de, halyqtyng sanasy ony qoryta almay qaldy. Kimning kim ekenin tek qana óz dәstýrine jasalghan shabuyldan keyin ghana bilip jatyr. Eger tariyhqa sholu jasasaq, HIH ghasyrda «ukaznoy molda dengeyi» men Orta Aziyalyq «ózbektik islam» dengeyi Qazaq dalasynda ýstemdik etti. Odan song búl ýrdis ýzilip qalyp, tәuelsizdik alghannan keyin «uahabshyldyq, salafittik» dengeyde óris aldy. Qazirgi tanda da eng zayyrly degen dengeyimiz әri ketse, «Týrkiyalyq dengeymen» shektelgen. Al Týrkiyanyng filosofiya salasy da, meninshe, Qazaqstannan asyp, biyiktap ketti dep oilamaymyn. Biz әli kýnge «endi kimning dengeyin qabyldaymyz» dep kýtip otyramyz. Búl da qúldyq psihologiya. Degenmen, tәnirshilder senimning qazaqy formattaryn úsynyp jýr. Ol elsýigishtik, últjandylyq, últtyq qúndylyqtardy qúrmetteushilik, memlekettik rәmizderdi maqtan tútushylyq, radikaldy islammen kýresushilik, ghylym men tehnologiyany mengeruge betbúrushylyqty nasihattaushylyq, tarihy sanany oyatushylyq, adasushylardy dúrys jolgha salushylyq, tekti-arly-namysty túlgha dayyndaushylyq t.b. baghytta órbude. Búl ýrdisterdi qazaq ziyalylarynyng kópshiligi qoldaydy, memleketting instituttary da osy baghytta biraz júmys atqarghan, biraq, qayshylyq – tәnirshildikke qarsy shyghady, shyndyghynda, belgili bir dengeyde, «tәnirshildikke qarsylyq – qazaqqa qarsylyq» ekendigin týisinetin uaqyt jetti ghoy. Sonymen qatar, qoghamdyq sanagha keng taraghan ýderis – «imamofobiyadan» da arylu kerek. Olardyng aitqandaryn «absolutti, týbegeyli dúrys» dep týsinetin, «kezindegi N.Nazarbaev siyaqty olardy da synaugha mýlde bolmaytyn» sanadan aiyghu qajet. Olar da Siz ben Biz siyaqty et pen sýiekten jaralghan adamdar.

Sondyqtan, tәnirshilderding halqyna sinirigen enbekterin  memlekettik dengeyde baghalasa – artyq bolmaydy dep sanaymyn.

Elimizdegi islam dengeyining taghy bir erekshelikteri ekijýzdiler kóp, «músylmanmyn» dep sóileydi, biraq isteri islam talaptaryna mýlde qarama qayshy, olardy beyne bireuler solay dep aitasyng dep amalsyzdan aitqyzyp qoyghanday         әserde qalasyn. Men olardy «islam ruhyn tasymaldaushy deneler» dep atadym.

Á.Bәkirúly: Berik myrza, filosof retinde men de dinge syny túrghydan qaraugha mәjbýrmin. Mysaly, qazargi zaman qazaq últy ýshin eng bir sheshushi zaman ekenin filosoftar jaqsy týsinedi. Biz qolymyz jetken tәuelsizdik qúndylyghynan endi mәngige ajyramauymyz kerek. Ne istesek te, bizding oiymyz da, isimiz de osyghan baghynugha tiyisti. Búl jerde bizge din de kedergi bolmauy tiyis. Al tәuelsiz Qazaqstan unitarly memleket, ol Qazaq Elining memleketi. Onda eshkimning de shataghy bolmauy kerek. Eger osyghan dinder tarapynan shabuyl bolyp jatsa, әrbir qazaq azamaty әriyne, óz tәuelsiz memlekettigin tandaytyny anyq. Osy túrghyda, din qanshalyqty konservativti bolsa da, ol da halyqtyng ynghayynda bolmasa, ózi de jamaghatsyz qaluy әbden mýmkin. Mine, qazirgi qazaq músylmandyghy ózderining oqu oryndaryna osyny ýirete me degen súraq tuady. Qazirgi jaghdaygha qarasaq, oghan kýmәn kóp. Al, óz halqynyng tarihynan, bay mәdeniyeti men dәstýrinen maqúrym adamda әriyne otanshyldyq sezim tómen bolady. Onday adamdy eshqanday din «qútqarmasy» anyq. Óitkeni, «Halyq Qúdaydyng bir aty» desek, halyqty elemeu, onyng joghyn joqtamay, baryn týgendemeu – ol da keshirilmes kýnә. Sondyqtan, zamandastardy osynday óte mazmúnda әngimege shaqyrghanynyz ýshin sizge alghysymdy bildiremin.

Aman saulyqpen elge qyzmet etiniz!

Sizge de alghys!

Berik Atash – Filosofiya ghylymynyng doktory, Ál-Faraby atyndaghy Qazaq últtyq uniyversiytetining Filosofiya kafedrasynyng dosenti

Ábdirashit Bәkirúly – filosof pubisist.

Abai.kz

13 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1440
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3202
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5172