Júma, 12 Shilde 2024
Ghibyrat 5110 6 pikir 16 Qantar, 2024 saghat 14:20

Zamanbek Núrqadilov – qazaq halqynyng adal úly

Suret: Áleumettik jeliden alyndy

Halyq әrbir tarihy kezenderde zamana aghymyna say  túlghalaryn tudyryp otyrady. Bir zamandarda ómir sýrgen Qorqyt baba da, Ál Faraby dana da, Asan Qayghy da, Abylay men Kenesary da, Abay men Ybyray da, Álihan men Ahmet te, odan bergi Bauyrjan Momyshúly men Dinmúhamed Qonaev ta jәne barlyq basqa túlghalar  osy qatardan tabylady. Halyq «túlgha qalyptastyruda» adamnyng minez‑qúlqyn termelep, tizbelep otyrmaydy. Halyq olargha tek bir baghytta ghana bagha beredi, ol – túlghanyng eli ýshin jankeshtilikke baruy!

Mine, keshegi Zamanbek Núrqadilovty eske alu asyna kóp júrttyng jinalyp, osy asqa balasha quanyp «Ádildik ornady! Shyndyq týbi jenetin boldy!» dep alaqaylap quanghan sәtteri – Zamanbek aghanyng shynayy bolmysynyng beynesi osy deuge keletin oqigha boldy...

Zamanbek aghanyng sayasy alandaghy jarqyn kýreskerlik beynesi óte kýrdeli jaghdayda qalyptasty, ol ‑ qatelikterden sabaq alu arqyly órbidi dese bolady...

Biraq, anyghynda ol oghan onyng tua bitken, qanymen kelgen qazaqy minezining arqasynda keldi. Zәkende naghyz qazaq túlghasyna tәn minezder bar edi: últtyq sýispenshilikten tuyndaytyn batyldyq pen ójettik bar, onymen qosa jýretin anghaldyq pen sengishtik bar, aqynjandylyghy men seriligi de qatarlasa jýrdi, shyndyqty shyryldatyp aitar qauhar bolsa, sonymen qatar jan nәziktigi de onyng jan dýniyesinen oryn tapty...

Áriyne, onyng ómiri tragediyamen ayaqtaldy. Sol kezde Zúlymdyq ta ózining absoluttiligine sheksiz senip, ony men solyn japyra bastaghan‑dy... Halyq óz Zamanbegin qorghay almay qaldy sonda...  Oghan halyqty kinalaugha bola ma? Joq, bolmaydy, sebebi, Halyqty sayasy óriske túlghalar jetektep shyghady. Al, túlghasy túnshyqqan halyq oghan qalay barmaq? Mine, kýreskerlik ómirding de bir paradoksy bar osynday!

Alayda, Halyqta bir asyl zat bar, ol – «Halyq jady» dep atalady. Halyq sonyng arqasynda tarih kóshining qaltarysynda qalyp qoyghan kez kelgen túlghasyn «shan‑tozannan» tazalap, jarqyratyp jaryqqa qayta shyghara alady. Qazaqtyng adal úly – Zamanbekke osynday qily taghdyr búiyrypty...

IYә, Halyq osyghan deyin ózining asyl úly Zamanbekti, onyng kýreskerlik jolymen taghdyrlas inisi Altynbektey aqylmanyn bir sәtke úmytqan emes edi. Tek, biylikti basyp alghan azdaghan top ol oidy jórgekte túnshyqtyryp, tynysyn tarylta túmshalap kelgen bolatyn. Biraq, asyl dýnie qashanda jaryqqa shyghady. Sebebi, Zúlymdyq pen Jaqsylyq arasyndaghy kýreste Halyqtyng tandauy ‑ Jaqsylyq. Biraq, ol da ózining sәtin kýtip úzaq jatyp qaluy mýmkin. Mine, kýni keshe sol Sәt tudy.

Nege? Sәl nasharlau oilasaq, onda «Mýmkin búl aldyn ala josparlanghan, jana jylmen baylanysty qabyldanghan sheshim shyghar?» degen súraqty da qoygha bolar edi. Biraq biz olay oilamayyq. Biz múny «qazirgi kezde «Ádiletti \Qazaqstandy ornatamyz», «Ádiletti de shynshyl bolamyz» degen damu nysanasynyng tikeley kórinisi» dep sanayyq. Óitkeni, aitylghan әdilettilik pen shyndyqqa kóshu ýshin de, eng aldymen, qoghamda Zamanbek agha túlghasyna qatysty «әdiletsizdikting eng anayy kórinisi» dep sanalyp kelgen mәselege nýkte qoyyp, onyng júmbaghynan arylugha alghashqy qadam jasaluy  tiyisti ghoy ‑ sol qadam býgin jasaldy!   Endi, qoghamda onyng ólimine baylanysty bar zúlymdyq ashylady degen ýmit payda boldy. Búl qogham ýshin óte manyzdy. Sebebi, qazirgi janaru kezinde qogham totyday týlep, zúlymdyqpen qanday da baylanysy bar búrynghy eski jýieni tolyghymen ózgertui kerek.  Onsyz bolmaydy.

Sonda ghana halyqtyng kónili toq, ómiri alansyz bolmaq. Óitkeni, osy arylu arqyly halyq óz tarihynan ózi sabaq ala alatynday qoghamdyq damu dengeyine jetui tiyis. Osy túrghyda Zamanbek Núrqadilov túlghasy әli de ózining sýiikti Halqyna qyzmet ete beretin bolady dep senemiz.

Sol sebepten, barsha qazaqstandyqtar preziydent Q.Toqaevtyng Zamanbekting ýiine eskertkish taqta qoyyp, al onyng kishi Otanynda monumentaldy eskertkish túrghyzu turaly úosynysyn qyzu qoldady.

Negizi, búl Zamanbek qúrmetine azshylyq etedi. Onyng bir kezderi Almaty qalasyna sinirgen enbegin qazir jýz‑jýz myndaghan túrghyndary bar  keshendi audandargha ainalghan mekenderding túrghyndary jaqsy biledi. Endeshe, Zәke‑batyrdyng túlghaly eskertkishi onyng ózi qúryp bergen audandardyng birining qaq tórinde de túruy tiyis dep sanaydy júrt. Ádiletti bolsaq – barynsha bolayyq deydi Halyq.

Ábdirashit Bәkirúly

Abai.kz

6 pikir

Ýzdik materialdar

Abay múrasy

Abay ilimindegi ómir maqsaty ne?

Dosym Omarov 1155
Oy týrtki

Álmerek abyzdyng oraluy - Elge dinning oraluy

Baqtybay Aynabekov 1786
Kórshining kólenkesi

Resey tildik hәm sayasy ekspansiyany qalay jýrgizdi?

Beysenghazy Úlyqbek 1852