Senbi, 23 Qarasha 2024
Janalyqtar 2165 0 pikir 7 Qarasha, 2013 saghat 07:40

TÚRAQTY TIRKEUDING ShYRGhALANY

Qazaqstanda Mәjilis pen Senatta maqúldanghan «Enbek migranttary turaly» Zang jobasynda etnikalyq qandastardyng qúqyghyn shekteytin baptar qyzu talqylanyp jatyr. Degenmen biylikting endigi qadamy qalay bolatyny әzirge beymәlim. Alayda bizge shaghymdanghan azamattar Qazaqstan Respublikasynyng azamattyghyn alu prosesi etnikalyq qazaqtar ýshin shyrghalangha ainalghanyna biraz bolghanyn aitady.

Mәselen, Gýldәry Boshay esimdi azamatsha Mongholiyadan 2011 jyly kelgen eken. Sodan bergi ýsh jylgha juyq aralyghynda QR azamattyghyn alu ýshin qanshama qújat dayyndap, qanshama shetel asyp, qaytyp kelgendigin aityp shaghyndy. Onyng әke-sheshesi búdan erterek kelip, Aqmola oblysynyng Astrahani audany, Qyzyljar auylyna qonys tepken. Olar otbasymen Qazaqstan Respbulikasynyng azamattary. Densaulyghyna baylanysty olardan keshigip jetken Gýldәry Boshay kelgeli beri, Qazaqstanda túraqty tirkelu qiyametke ainalghan eken. Sóitip, ol ata-anasymen birdey dәrejede Qazaqstan Respublikasynyng azamaty atana almay jýr. Gýldәriyding nemere aghasy Dosay Ádilhan kókshetaulyq kóshi-qon polisiyasyndaghylardyng shetten kelgen qandastarynyng mún-múqtajyna múrnyn shýiirip qaraytyndyghyn aitady. 

Qazaqstanda Mәjilis pen Senatta maqúldanghan «Enbek migranttary turaly» Zang jobasynda etnikalyq qandastardyng qúqyghyn shekteytin baptar qyzu talqylanyp jatyr. Degenmen biylikting endigi qadamy qalay bolatyny әzirge beymәlim. Alayda bizge shaghymdanghan azamattar Qazaqstan Respublikasynyng azamattyghyn alu prosesi etnikalyq qazaqtar ýshin shyrghalangha ainalghanyna biraz bolghanyn aitady.

Mәselen, Gýldәry Boshay esimdi azamatsha Mongholiyadan 2011 jyly kelgen eken. Sodan bergi ýsh jylgha juyq aralyghynda QR azamattyghyn alu ýshin qanshama qújat dayyndap, qanshama shetel asyp, qaytyp kelgendigin aityp shaghyndy. Onyng әke-sheshesi búdan erterek kelip, Aqmola oblysynyng Astrahani audany, Qyzyljar auylyna qonys tepken. Olar otbasymen Qazaqstan Respbulikasynyng azamattary. Densaulyghyna baylanysty olardan keshigip jetken Gýldәry Boshay kelgeli beri, Qazaqstanda túraqty tirkelu qiyametke ainalghan eken. Sóitip, ol ata-anasymen birdey dәrejede Qazaqstan Respublikasynyng azamaty atana almay jýr. Gýldәriyding nemere aghasy Dosay Ádilhan kókshetaulyq kóshi-qon polisiyasyndaghylardyng shetten kelgen qandastarynyng mún-múqtajyna múrnyn shýiirip qaraytyndyghyn aitady. 

– Óitkeni, – deydi Dosay Ádilhan, – Túraqty tirkeuge túru ýshin dәl osylay eshkim sandalmaghan bolar. Basqa adamdar ýshin túraqty tirkeluge meken-jay tabylmay jatady ghoy. Al búl qaryndasymyzdyng әke-sheshesi Qazaqstanda túrady, túraqty meken-jayy bar. Soghan qaramastan jergilikti biylik ókilderi ony tirkemey otyr. 

– Sonda sizderge qoyatyn talaptary ne?

– «Qazaq» ekenin dәleldeytin qújat, sottalmaghany turaly jәne kelgen elining túraqty tirkeuinen shyghyp kelgeni jayynda anyqtama qajet eken, – dep qamyqty Dosay. 

Gýldәry Boshay osy uaqyt aralyghynda uaqytsha tirkeuin sozdyru maqsatynda әldeneshe ret shetelge shyghyp, qayta kiruge mәjbýr bolghan. 

– Songhy ret Qazaqstannan Mongholiyagha baryp kelu ýshin osydan biraz búryn ghana Resey shekarasyna baryp, qayta oraldym. Búghan deyin jogharyda atalghan qújattarymdy әkelgen edim. Alayda olardy jaramaydy deydi. Qazir ýsh ailyq tirkeuim ayaqtalyp ket­kendikten, Resey shekarasynda meni jibermey qoy­dy. Ne aiyppúl tóleysin, ne eki aptagha qamalasyng degen son, qaytyp keldim. Qazir ister amalym qalmady, – deydi ol. 

– Sizding qújattarynyz nege jaramsyz bolyp túr?

– Men ol qújattardy Úlanbatyrdaghy Qazaqstannyng Tótenshe jәne ókiletti elshi­li­ginen aldym. Biraq, múndaghylar «jaramaydy»­ deydi de qaytaryp jiberedi. 

Ángimege qayta aralasqan Dosay Ádilhan kók­shetaulyq Kóshi-qon polisiyasyndaghylar atal­ghan qújatqa Mongholiyadaghy Qazaqstan elshi­liginde qújatty «kepildendiretin» mór ba­suy qajet dep otyrghandyghyn aitady. 

– Onday qújatty Kókshetaudan basqa esh­qanday ónirde talap etpeydi. Sonymen qosa, Mongholiya men Qazaqstan arasyndaghy vizalyq ke­lisim-sharty boyynsha, mongholiyalyq azamat­tar búnda uaqytsha tirkelgen son, ýsh­ ay túrugha qúqyly. Al kókshetaulyqtar ony әrbir ay sayyn shaqyryp, uaqytsha tir­keu­di sozyp otyrghan. Ony jasap otyrghan Kók­shetaudyng Astrahani audanynyng Kóshi-qon po­lisiyasynyng qyzmetkeri Aman degen adam. Ol kisining bizde telefony da bar. Habarlasyp­ kóruinizge bolady, – dedi ol. 

Aman bizding qonyraugha jauap bergenimen, ózi­ning kim ekenin aitudan jaltaryp, bizding kim ekenimizge senbeytindigin aitty. 

Búdan keyin biz Aqmola oblystyq Kóshi-qon polisiyasynyng baspasóz hatshysy Gýlnәr Temirhanqyzyna habarlastyq. Ol kisi mәselening mәn-jayyn bilip beruge uә­de bergen edi. Sol uәde boyynsha bizge Aq­mola oblystyq Kóshi-qon polisiyasy bas­qar­ma tóraghasynyng orynbasary Dulat Ysqaqov habarlasyp, mәn-jaygha qanyqqan son­, ol adamdardyng ózine kelip jolyqqanyn qalay­ty­nyn aitty. 

Qazaqstan zandarynda ata-anasy QR aza­maty, al balasy shetel azamaty bolghan jagh­dayda jenildikter qarastyrylmaghan kóri­nedi. Oralmandardyng «Jebeu» qoghamdyq birlestigining bas hatshysy Rahym Ayyp:

– Biz adam qúqyghy jónindegi halyqaralyq paktilerding bәrine qol qoydyq, osyghan baylanysty halyqaralyq 6 pakt bar. Sonyng biri – bólinip-jarylghan otbasylargha qatysty. Halyqaralyq zandar bizding zandardan joghary túrady. Onda ata-anasy azamattyq alsa, balalaryna kedergi jasalmauy tiyis, – degendi aitady. 

Ózbekstannan oralghanyna jiyrma jyl­dyng jýzi bolghan Keulimjay Qútty etnikalyq qazaq ókilderin túraqty tirkeuge almau turaly arnayy tapsyrma bar degen pikirde. 

– Basqa memleketterdi bilmeymin, Ózbekstannan kelgenderding qújattaryn rәsimdeu óte onay jýzege asushy edi. Songhy jyldary ne týlen týrtkenin bilmeymin, Ózbekstannan kelgen qazaqtardy da túraqty tirkeuge almaytyn bolypty. Mening nemere qaryndasym qalghan edi Ózbekstanda. Aty – Gýljanat Qúttiyeva. Sony qoyarda qoymay alyp kelgenmin, qazaq bolyndar dep. Tamyz aiynyng 20-larynda kelgen. Biraq sodan beri ony túraqty tirkeuge túrghyzu múng bolyp túr. Tashkentke eki ret baryp qayttyq. Sebebi, «sottalmaghany turaly anyqtama әkel» deydi. Ony audannan alyp kelip edim, «jaramaydy, oblystyq anyqtama qajet» dedi, ony da әkelip em, «Tashkentten әkel» dedi, ony da alyp kelip em, ol da jaramsyz bop shyqty. Qazir uaqytsha tirkeumen Qazaqstan aumaghynda eki ay ghana túrugha rúhsat bar. Eki aidan keyin qayta syrtqa shyghyp, viza uaqytyn sozdyryp kelu kerek. Sóitip ol Tashkentke baryp keluge mәjbýr boldy. Ýsh balasy bar, ýsheui de oquy kerek. Oghan IIN aluy kerek, sóitip sandalyp jýrgen jayymyz bar, – deydi ol ashynyp.

Qazaqstanda oralmandardy tirkeuding sergeldenge ainalghanyna eki jyldan asty. Búryn Ýkimetting №1012 Qaulysy bolghan. Ol jalpy shetel azamattarynyng Qazaqstan aumaghynda boluy turaly Qauly edi. Byltyr Ýkimet №362 Qaulyny qabyldady. Sol Qaulyda búnyng aldyndaghy jazylghanday «etnikalyq qazaqtargha búl talaptardyng qatysy joq» degen jalqy sóilem alynyp qalghan. Sondyqtan da, Qazaqstan aumaghynda jenildikpen tirkelip, jenildikpen azamattyqqa qol jetkizip kelgen etnikalyq qazaqtar osynday shyrghalandardy basynan keshiruge mәjbýr. 

Esengýl KÁPQYZY

"Týrkistan" gazeti

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1472
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3248
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5443