Júma, 19 Shilde 2024
Biylik 2058 36 pikir 7 Aqpan, 2024 saghat 13:15

Burokratiyany toqtatu qajet: Preziydent Ýkimetke qanday tapsyrmalar jýktedi?

Kollaj suretteri Aqorda Telegram arnasynan alyndy

Keshe jana premier-ministr Oljas Bektenov bastaghan Ýkimetting qúramy tolyq bekitilgen edi. Býgin Preziydent Toqaev Ýkimetting keneytilgen jiynyn ótkizip, jana Ýkimetting aldyna naqty 10 tapsyrma qoydy. Sonymen, Preziydent aitqan 10 tapsyrma ne turaly boldy?

Suret Aqorda Telegram arnasynan alyndy

PREZIYDENT ÝKIMETKE NE AYTTY?

«Býgin biz byltyr atqarylghan júmysty qorytyndylaymyz. Sonday-aq aldaghy kezenning basty mindetterine toqtaluymyz kerek. Jalpy, ótken jyly ekonomikamyz 5,1 payyzgha ósti. Eng bastysy, elimizding damu qarqyny bәsendegen joq. Aldynghy Ýkimet osy baghytta biraz júmys istedi. Keshe men búrynghy Premier-Ministr Álihan Smayylovqa alghysymdy bildirdim. Biraq qazir jaybaraqat otyrugha bolmaydy, sebebi aldymyzda auqymdy júmys túr. Sondyqtan Ýkimetting júmysyna jana serpin beru qajet.

Negizgi maqsat – barshanyzgha belgili. Biz 2029 jylgha qaray ekonomikamyzdyng kólemin 450 milliard dollargha jetkizuimiz kerek. Yaghni, naqty meje bar. Endi tek júmys isteu qajet. Búl – elimizding jalpy ishki ónimi jyl sayyn keminde 6 payyzgha ósui kerek degen sóz.

Sonday-aq, makroekonomikalyq kórsetkishtermen qatar halyqtyng naqty tabysy da qarqyndy týrde artuy kerek. Búl – óte manyzdy mindet. Bir sózben aitqanda, bizge shyn mәninde sapaly damu qajet. Sondyqtan әrbir qadamdy jan-jaqty, múqiyat oilastyryp, batyl әreket etu kerek», - dedi Memleket basshysy.

BUROKRATIYaNY TOQTATU QAJET

«Aldaghy mindetterdi oryndau ýshin Ýkimetke de, әkimdikterge de tiyisti qúzyret berilgen. Alayda, búl mýmkindikter kóp jaghdayda dúrys qoldanylmay jatady. Sonyng kesirinen reformalardy jýzege asyru qarqyny bәsendep ketti. Múndaydy dogharu kerek.

Memlekettik organdar arasynda ózara kelisu men talqylau júmysy ayaqtalghansha, kez kelgen bastamanyng negizgi mәn-manyzy da ózgerip ketedi. Burokratiyany toqtatu qajet, bizge naqty nәtiyje kerek. Ýkimet pen әkimder júmys isteu tәsilin týbegeyli ózgertuge tiyis. Júmys barysynda jýieli ústanym boluy qajet. Mәseleni jedel sheshumen qatar, ekonomikanyng úzaqmerzimdi damuyn qamtamasyz etu óte manyzdy.

Qazirgi jaghdayda ekonomikamyzdyng meylinshe erkin damuyna mәn beruimiz qajet. Elimizdi damudyng jana belesine shygharamyz desek, búl júmysty jedel jәne dәiekti týrde jýrgizgen jón. Men byltyrghy Joldauymda jana ekonomikalyq sayasattyng negizgi baghyttaryn aiqyndap berdim. Sondyqtan býgin men qazirgi ekonomikalyq ahualgha qatysty ózekti mәselelerge toqtalamyn», - dedi Preziydent.

Suret Aqorda Telegram arnasynan alyndy

ÝKIMETKE BIRINShI TAPSYRMA

«Budjet jәne salyq sayasatynyng tiyimdiligin barynsha arttyru qajet. Songhy bes jyl ishinde budjet tapshylyghy 11 trillion tengeden asyp ketti. Sondyqtan budjetti tiyimdi basqaru jәne onyng ólshemderin neghúrlym dúrys boljau Ýkimetting aldynda túrghan basty mindet bolyp qala beredi.

Qarjy ministrligi byltyrghy tabys josparyn aldyn ala tólengen osy jyldyng salyqtary esebinen oryndaghany belgili. 600 milliard tenge kóleminde qosylghan qún salyghyn qaytaru uaqytsha toqtatyldy. Demek budjet mәseleleri biznesting ainalymdaghy qarajaty esebinen sheshildi.

Áli sheshimin tappaghan taghy bir mәsele – budjetti bólu tәrtibi. Ol ekonomikalyq belsendilikti arttyrugha baghyttalmaghan. Qarajat kýndelikti mәselelerdi sheshuge júmsalady, strategiyalyq maqsattar sonyng kólenkesinde qalady. Ýkimet shyghystardyng ekonomikalyq paydasy barynsha joghary boluyna basa mәn bere otyryp, onyng naqty basymdyqtaryn aiqyndauy kerek», - dedi Memleket basshysy.

JANA SALYQ KODEKSI ÁZIRLENIP JATYR

«Endi budjetting kiris bóligine keleyik. Qazir jana Salyq kodeksi әzirlenip jatyr. Búl qújat investorlargha qolayly jaghday jasau men budjetke qajetti kólemde qarjy týsiruding arasynda kókeyge qonymdy tengerim boluyn qamtamasyz etui kerek. Alayda, biznes qauymdastyghynda búl qújat, eng aldymen, salyq mólsherlemesin ósirudi kózdeydi degen pikir qalyptasyp otyr.

Qazaqstanda týpki mәni ózgerip ketken qosylghan qún salyghynyng ózin reformalau qajet. Ony 12 payyzdan 16 payyzgha deyin kóteru mәseleni sheshpeydi. Sarapshylar qosylghan qún salyghyn kóteru kólenkeli ekonomikanyng ýlesin arttyryp, inflyasiyanyng ósuine әkep soqtyruy yqtimal dep oryndy pikir bildirip jatyr. Búl qadam elimizding investisiyalyq tartymdylyghyna da keri әser etui mýmkin.

Búrynghy Ýkimet Últtyq qordan bólinetin transfertting ornyna salyqty kóterip, qazynagha qosymsha qarjy týsiremiz degen uәjdi algha tartatyn. Jana Salyq kodeksin әzirleu barysyna Memleket basshysy retinde mening kónilim tolmaydy», - dedi Qasym-Jomart Toqaev.

EKONOMIKA NEGhÚRLYM QUATTY BOLSA, SOGhÚRLYM KÓP SALYQ TÝSEDI

«Aldymyzda últtyq ekonomikany sapaly әri qarqyndy damytu degen óte manyzdy mindet túrghanyn tereng týsinu qajet.

Tabys pen mýlikke salyq saludyng jana jýiesin engizbesek, kәsipkerlerdi tabysyn qaltagha baspay, biznesin damytu ýshin júmsaugha yntalandyrmasaq, arnayy salyq rejimderin ózgertpesek, búl mindetti orynday almaymyz. Sondyqtan Salyq kodeksi sekildi strategiyalyq manyzy bar qújatty әzirleuge osy sala mamandarynan bólek ekonomister men biznes ókilderi júmyldyryluy qajet. Áriyne, budjet qorjynyn toltyru mindetin úmytugha bolmaydy. Ekonomika neghúrlym quatty bolsa, soghúrlym kóp salyq týsedi degen qaghidatty berik ústanu kerek.

Salyqty jaydan jay kóbeyte salugha bolmaydy. Eng aldymen, salyq salu jýiesin rettep, ony jetildiru qajet. Sonday-aq, kólenkeli ekonomikany barynsha azaytu kerek. Yaghni, salyq jýiesin basqaru júmysy dúrys jolgha qoyylmasa, eng ozyq degen salyq sayasatynyng ózi tiyimsiz bolyp shyghady.

Ýkimet salyq jenildikterin beruding ashyq әri naqty erejelerin әzirleuge tiyis. Qarjy ministrligining mәlimeti boyynsha jenildik beruding saldarynan jyl sayyn budjetke ortasha eseppen 7 trilliongha juyq tenge kem týsedi. Men salyq jenildikterin 20 payyzgha azaytu turaly tapsyrma berdim. Biraq, әli kýnge deyin oryndalghan joq, tipti, mәseleni sheshu joldary da әzir emes», - dedi Preziydent.

Suret Aqorda Telegram arnasynan alyndy

BIZNESKE ÁKIMShILIK QYSYM KÓRSETUDI AZAYTU KEREK!

«Mikro jәne shaghyn kәsipkerlik ýshin enbekaqy tóleu qorynan bir rettik tólem jasaudy engizu isi de ayaqsyz qaldy. Búl normanyng engizilgenine bir jyldan asty. Uәkiletti organdar júmystyng tabysty atqarylghany turaly esep berdi. Al biznes ókilderi búrynghysynsha salyq pen jarnany budjettik emes qorlargha jeke-jeke tóleudi jalghastyryp jatyr.

Bir jaghynan, orta bizneske naqty qoldau kórsetu mәselesine airyqsha mәn beru kerek. Mysaly, kóp jaghdayda biznesti qoldan úsaqtap jatady. Kәsipkerlerdi tiyisti sanatqa bólu әdistemesi dúrys jolgha qoyylmaghan. Memlekettik satyp alu jәne memlekettik qoldau sharalaryn úsynu kezinde orta bizneske basymdyq berilui kerek. Osy mәselelerdi mindetti týrde sheshu qajet.

Bizneske әkimshilik qysym kórsetudi azaytu kerek, sonyng ishinde retteu qaghidatyn qoldanu arqyly yqpal etudi dogharghan jón. Toqeterin aitsaq, osy salagha sapaly ózgeris jasau kerek», - dedi Preziydent.

SALYQ JÝIESIN TOLYQ SIFRLANDYRU QAJET!

«Taghy bir mәsele. Salyq jýiesin tolyq sifrlandyru qajet. Búl sala sifrlyq tәsilderdi, әsirese jasandy intellektini qoldanu jaghynan eng aldynghy shepte bolugha tiyis. Qysqasy, atqaratyn júmys – auqymdy.

Memlekettik kirister komiytetinde 2000-2014 jyldary iske qosylghan 14 aqparattyq jýie bar. Olardyng kóbi keninen qoldanylmaydy. 2021 jyly búl jýielerding bәri halyqaralyq qarjy úiymdarynyng qoldauymen 12 jyl boyy jasalghan jana jýielermen almastyryluy kerek edi. Biraq qarajat iygerilgenine qaramastan, esh nәtiyje joq. Vedomstvonyng barlyq aqparattyq jýiesine tәuelsiz IT-audit jýrgizudi tapsyramyn. Jana Salyq kodeksin әzirleumen qatar Memlekettik kirister komiytetining jana aqparattyq arhiytekturasyn qalyptastyru qajet.

Jalpy, salyq jәne budjet salasyna týbegeyli reforma qajet. Sonyng arqasynda memleket pen biznesting arasynda jana qoghamdyq shart jasalmaq. Osylaysha, últtyq tabysty әdil bóluding parasatty joly qalyptasady. Búl – Ýkimetting aldynda túrghan negizgi basymdyq», - dedi.

Suret Aqorda Telegram arnasynan alyndy

ÝKIMETKE EKINShI TAPSYRMA

«Jana investisiyalyq kezendi bastau kerek. Óndiru salasyndaghy jobalardan týsken payda qaytadan investisiya retinde ekonomikagha salynyp jatyr. Tikeley shetel investisiyasy, negizinen, osy qarajattyng esebinen qamtamasyz etilip otyr.

Negizgi kapitalgha salynghan investisiyanyng ishki jalpy ónimge shaqqandaghy ýlesi azayyp barady. Búl kýrdeli jaghday deuge bolady. Sebebi, ekonomikagha jetkilikti qarajat salynbay jatyr. Sonyng saldarynan, aldaghy jyldary elding damu qarqynyn saqtap túrudyng ózi qiyn boluy mýmkin.

Sondyqtan, ishki jәne syrtqy investisiyany aitarlyqtay kóbeytu kerek. Búl – janadan qúrylghan Investisiyalyq shtabtyng negizgi mindeti. Shtab elge investisiya tartugha qajetti birtútas ekojýie qalyptastyruy kerek. Damu instituttarynyng júmysyn jandandyryp, biznes ókilderimen tiyimdi dialog jýrgizuge tiyis. Sheteldegi mekemelerdin, ortalyq pen aimaqtardyng arasynda tyghyz baylanys ornatu qajet. Eng bastysy, Investisiyalyq shtab qajetti sheshimdi der kezinde qabyldauy kerek», - dedi Preziydent.

AYMAQQA JEKE INVESTISIYa TARTU ÁKIMDERDING ENG BASTY MINDETI

«Investorlargha, mysaly, 50 million dollardan kóp qarjy salugha dayyn iri kompaniyalargha «bir tereze» qaghidasymen jan-jaqty qoldau kórsetken jón. Sonymen qatar, jobalardyng iske asyryluyn qadaghalaytyn tiyimdi monitoring jýiesin iske qosu kerek.

Memlekettik organdar paydasy joq prezentasiyalar men is-sharalar ótkizumen әuestenbeuge tiyis. Mekeme basshylarynyng shetelge jasaghan әrbir issapary naqty nәtiyje beruge tiyis. Sapar qorytyndysy boyynsha Ýkimet basshylyghyna, nemese, qajet bolghan jaghdayda Preziydentke esep berilui kerek.

Investisiyalyq jobalardy iske asyrugha qatysty kedergiler, әsirese, aimaqtarda jii bolyp túrady. Ákimder investisiya tartudyng ornyna eski әdetke salyp, budjet qarajatyna senip otyrady. Al, aimaqtargha baryp, júmys istegisi keletin investor kóptegen tosqauylgha tap bolady. Jergilikti biylik kóp jaghdayda eshqanday әreket jasamaydy ne bolmasa investordy әure-sarsangha salady. Sonyng kesirinen kәsipker jobasyn keyinge shegeredi nemese birjola toqtatugha mәjbýr bolady.

Aymaqqa jeke investisiya tartu әkimderding eng basty mindetining biri boluy kerek. Jalpy, barlyq memlekettik organ el ekonomikasyna meylinshe kóbirek investisiya tartugha basa mәn beruge tiyis. Búl – negizgi basymdyq, olardyng júmysy da soghan sәikes baghalanuy kerek. Mәsele shtat sanyn kóbeytip, júmys tobyn qúryp, jana tújyrymdama jazuda emes. Búl, eng aldymen, memlekettik apparattyng júmys isteu tәsilin ózgertetin naqty reforma. Sony dúrys týsinu qajet.

Biz jarty jyldyng nәtiyjesi boyynsha Investisiyalyq shtabtyng júmysyn qorytyndylaymyz. Árbir ministr men әkimning osy baghytta atqarghan júmysyna naqty bagha beremiz. Talap qatang bolady», - dedi Memleket basshysy.

Suret Aqorda Telegram arnasynan alyndy

ÚLTTYQ INFRAQÚRYLYM JOSPARY

«Elimizge auqymdy investisiya tartudyng taghy bir manyzdy sharty – Últtyq infraqúrylym jospary. Búl qújat sapaly әzirlenuge tiyis. Oigha kelgenning bәrin bir qújatqa jinaqtap, sosyn budjetten qarjy bólinbedi dep syltau aitu – qolynnan týk kelmeytinin moyyndau degen sóz.

Ýkimetke Infraqúrylym josparyn qayta qaraudy tapsyramyn. Negizgi basymdyqtardy aiqyndap, strategiyalyq manyzy bar jobalargha jeke investisiya tartu mәselesin múqiyat oilastyru kerek. Tek asa qajet bolghan jaghdayda ghana qarjylay qoldau sharalaryn qarastyrghan jón.

Elden zansyz shygharylghan aktivterdi qaytaru investisiyanyng taghy bir qaynar kózi bolugha tiyis. Men búl sharuanyng baghyt-baghdary turaly birneshe ret aitqan bolatynmyn. Biznes ókilderimen kezdesulerde de osy mәselege toqtaldym. Uәkiletti qúrylymdar júmysty jandandyruy kerek.

Týsken qarajatty elimiz ýshin manyzy zor jobalardy jýzege asyrugha paydalanu qajet. Alayda, ózge de qúqyq qorghau organdary jýgensizdikke jol bermeuge tiyis. Taghy da eskertemin, «shash al dese, bas alyp», asyra siltemeu kerek. Men múnday jónsiz әreketting qay-qaysysyn da qatang aiyptaymyn.

Bizding basty mindetimiz – kәsipkerlerding erkindigin shekteu emes, kerisinshe, elimizde bizneske jәne investisiyagha jayly orta qalyptastyru. Búl júmystyng әleumettik әdildikti qamtamasyz etu túrghysynan airyqsha mәni bar. Manyzdy ekonomikalyq mindetti oryndaudy kózdeytin osy bastamany eshkimning joqqa shygharuyna jol berilmeydi», - dedi Preziydent Toqaev.

ÝKIMETKE ÝShINShI TAPSYRMA

«Memlekettik satyp alu, memleket pen jekemenshik seriktestigi, qúrylys salasyn retteu jýiesin reformalau qajet. Búl júmys investisiya tartu jәne budjet qarajatyn tiyimdi paydalanu isindegi reformalarmen barynsha ýilesip, ony tolyqtyra týsuge tiyis.

Qazir Mәjiliste memlekettik satyp alu turaly zang jobasy qaralyp jatyr. Búl qújatty pysyqtap, jetildiru qajet. Parlament deputattarynan osyghan erekshe mәn berudi súraymyn. Eng aldymen, auditorlardyng qyzmetin retteu kerek.

Osy orayda әrkimning zang normalaryn óz qalauyna qaray iykemdep, týsindiruine jol beruge bolmaydy. Búl – tauar, júmys jәne qyzmet úsynushylargha qoyylatyn talaptargha da qatysty mәsele. Olardyng belgilengen merzimdi búzghany jәne júmysty sapasyz oryndaghany ýshin jauapkershiligin kýsheytu qajet. Múnyn, әsirese, qúrylys salasy ýshin manyzy zor.

Memlekettik satyp alu turaly jana zang ERS sharttaryn qoldana otyryp, infraqúrylym jobalaryn tolyq jýzege asyrugha mýmkindik beruge tiyis. Búl rette ERS sharttaryn jasaugha dayyndyq sharalarynyng merzimi qysqa bolugha tiyis. Sonda әkimdikter basymdyq berilgen әri shúghyl jýzege asyrylugha tiyis jobalardy tezdetedi», - dedi Preziydent.

Suret Aqorda Telegram arnasynan alyndy

EShQANDAY JANALYQ OILAP TABUDYNG QAJETI JOQ!

«Memleket pen jekemenshikting seriktestigin damytu ýshin biraz sharua atqaryldy. Biraq nәtiyjesi әli de mardymsyz. Qazir múnday jobalar negizinen әleumettik salagha engizilip jatyr. Búl saladan kóp tabys týspeytini belgili. Ashyghyn aitqanda, biz nysandardyng qúrylysyna bólip tóleu arqyly qarjy qúiyp otyrmyz. Memleket ýshin múnday tәsil, әriyne, tiyimsiz.

Jalpy, osy saladaghy normalar men rәsimder jeke bizneske salmaq salady ne bolmasa investorgha óte tiyimdi bolghanymen, memleketke payda әkelmeydi. Bir sózben aitqanda, tengerimdi, yaghny balansty saqtau kerek, memleket pen investordyng mýddesi birdey eskerilui qajet.

Biraq bizde memleket pen jekemenshik seriktestigi jeke jobalardy budjetten astyrtyn qarjylandyratyn tәsilge ainalyp ketti. Memleket pen jekemenshik seriktestigi jýiesin qayta qúrugha qatysty júmys bayau jýrip jatyr. Ázirge naqty nәtiyje joq. Ýkimet osy mәseleni retke keltiru qajet.

Eshqanday janalyq oilap tabudyng qajeti joq. Oghan әlemdegi ozyq tәjiriybeni paydalanyp, uaqyt tezinen ótken tәsilderdi úsyna alatyn halyqaralyq úiymdardy tartqan jón. Búl mәseleni shúghyl sheshu kerek», - dedi Memleket basshysy.

QALA QÚRYLYSY TURALY KODEKS

«Elimizdi ekonomikalyq-әleumettik damytu isinde manyzdy ról atqaratyn qúrylys salasynyng tiyimsiz basqaryluy óte ózekti mәsele bolyp túr. Mysaly, jobalardyng qúnyn smetalyq esepter arqyly anyqtau әdistemesi әlemdik standarttargha say emes.

Investorlar uaqytyn, qarajatyn jәne júmysqa degen qúlshynysyn joghaltyp, aqyry qúrylysqa rúqsat beretin qújattar kóp talap etilmeytin elderge ketip qalady. Ýkimet halyqaralyq tәjiriybeni negizge ala otyryp, investorlar ýshin jobalyq-smetalyq qújattardy bekitu tәrtibin barynsha jenildetu kerek.

Ózderinizge mәlim, men osydan bir jarym jyl búryn әlemdegi ozyq tәjiriybege say keletin Qala qúrylysy turaly kodeks әzirleudi tapsyrdym. Biraq mening atyma birqatar sarapshylar men kәsipkerlerden ótinishter kelip jatyr. Olardyng aityp jatqan shaghymdary mynaday: qazirgi Kodeksting jobasy qoyylghan talapqa say kelmeydi, búrynnan bar normalar úsynylghan, jana tәsilder men sheshimder joq. Sondyqtan, Kodeksting jobasyn qaytadan múqiyat qarap, jetildiru qajet», - dedi Preziydent.

Suret Aqorda Telegram arnasynan alyndy

AZAMATTARDYNG QAUIPSIZDIGIN QAMTAMASYZ ETU – ENG BASTY MINDET!

«Qazir qúrylys salasynda saraptama jasaudy memleketting iyeligine qaytaru mәselesi qyzu talqylanyp jatyr. Azamattardyng qauipsizdigin qamtamasyz etu – eng basty mindet. Qúrylys sapasyna jasalatyn baqylaudy mindetti týrde kýsheytu kerek. Búl – anyq dýniye. Alayda, memleket osy naryqty týgel iyemdenip almauy qajet. Shynayy bәseke bolugha tiyis. Ýkimet barlyq taraptyng mýddesin eskerui kerek.

Búl salada ýleskerlik qúrylysqa, ghimarattardyng zansyz әri orynsyz salynuyna, mýlik iyelerining birlestigin reformalaugha qatysty qordalanghan mәseleler bar. Azamattar ýnemi shaghymdanyp jatady. Alayda, qúzyrly organdar әli kýnge deyin tiyisti shara qoldanbay otyr. Ýkimet búl mәsele boyynsha jyl sonyna deyin naqty sheshim qabyldauy kerek», - dedi Qasym-Jomart Toqaev.

TAGhY BIR ÓZEKTI MÁSELE – SYBAYLAS JEMQORLYQ

«Taghy bir ózekti mәsele – sybaylas jemqorlyq. Búl – qúrylys salasyn ghana emes, jalpy ekonomikany damytugha tosqauyl bolatyn faktor. Sybaylas jemqorlyqqa qarsy jappay kýresu qajet.

Men búl turaly ýnemi aityp jýrmin. Osy baghytta biraz júmys jasaldy, nәtiyje de bar. Biraq, solay eken dep, bosansugha bolmaydy. Júmysty jalghastyru qajet. Ásirese, sifrlandyrudy belsendi týrde qoldanu kerek.

Qazir qúrylys salasynda birneshe aqparattyq jýie bar. Osynday tәsilder arqyly bólingen qarajattyng maqsatqa say júmsaluyn qamtamasyz etu qajet, yaghny barynsha ashyq jәne qatang baqylau bolugha tiyis. Búl – óte manyzdy mәsele. Sebebi, qarjynyng úrlanuy, eng aldymen, qúrylystyng sapasyna әser etedi jәne budjetke qosymsha salmaq salady. Aqshagha sifrlyq tenge arqyly en salu jәne ony qadaghalau, basqasha aitqanda, «aqshany boyau» budjet qarajatynyng júmsaluyn baqylaytyn óte manyzdy tetik boluy mýmkin.

Býginde sifrlyq valutany qoldanugha qatysty pilottyq jobalar tiyimdi jýzege asyrylyp jatyr. Sybaylas jemqorlyqqa qarsy is-qimyl agenttigine Ýkimetpen jәne Últtyq bankpen birlesip, osynday jobalardyng auqymyn keneytudi, onyng ishinde qúrylys salasyna barynsha engizudi tapsyramyn», - dedi Preziydent Toqaev.

ÝKIMETKE TÓRTINShI TAPSYRMA

«Ekonomikany keshendi týrde yryqtandyru ýshin jýieli sharalar qabyldau qajet. Búl – memleketting ekonomikalyq ýderisterge tym aralasuynan birtindep bas tartugha mýmkindik beretin óte manyzdy reforma. Mysaly, otyn-energetika naryghyndaghy baghany shekten tys retteu múnay óndirisin tómendetip, ónim tapshylyghyn tuyndatty. Ýkimet búl jaghdaydan tiyisti qorytyndy jasady, ahual birtindep týzelip jatyr.

Sonymen birge, úyaly baylanys naryghynda olqylyqtar kóp. Qyzmet sapasyn әli de jaqsarta týsu kerek. Memleketting ýlesin birtindep azaytyp, basy artyq shekteu jәne retteu sharalaryn alyp tastau qajet. Búlar ekonomikanyng barlyq salasyna qatysty manyzdy mindetter. Baqylausyz monopoliyany, resurstardy әdiletsiz bóludi, bәsekening zansyz tәsilderin qoldanudy týbirimen jon qajet.

Jekeshelendiru tiyimdi jýrgizilgen jaghdayda ghana ekonomikanyng barynsha erkin damuyna jol ashylady. Búl mәsele boyynsha kóptegen jospar jasaldy, degenmen, «bayaghy jartas – sol jartas» kýiinde qalyp túr. Sebebi búl jospardyng bәri qúr tizim retinde әzirlendi. Onda mýlikti iyelikten shygharu qajettigine taldau jasalghan joq, jekeshelendiruding naqty sharttary da anyqtalmaghan.

Jekeshelendiriletin kәsiporyndar turaly aqparat qoljetimdi emes. Jekeshelendiru tәsilin tandau tәrtibi de tolyq rettelmegen. Búl jaghday sybaylas jemqorlyq qaupin tuyndatady. Ýkimetke memlekettik menshik tizilimin qayta qaraudy jәne jekeshelendiru ýderisining әdis-tәsilin naqtylaudy tapsyramyn», - dedi Memleket basshysy.

Suret Aqorda Telegram arnasynan alyndy

KVAZIYMEMLEKETTIK SEKTORDA AUQYMDY REFORMA JASAU QAJET

«Últtyq kompaniyalardy IPO-gha shygharu mәselesin qayta qarau óte manyzdy. Búl iste negizgi maqsat – memlekettik aktivterding tiyimdiligin arttyru. Korporativtik basqarudyng zamanauy әdis-tәsilderin engizu qajet. Sol arqyly kompaniyalardyng barynsha ashyq qyzmet etuin qamtamasyz etuge bolady. Ýkimet aldaghy eki jylda aksiyalarynyng edәuir bóligi IPO-gha shygharylatyn iri nysandardyng naqty tizimin jasaugha tiyis.

Taghy bir manyzdy mәsele. Kvaziymemlekettik sektorda auqymdy reforma jasau qajet. Qay jerde memleketting ýlesi saqtaluy kerek, qay tústa bәsekeni damytu qajet degen mәseleni birjola sheship alghan jón. Ásirese, «Samúryq-Qazyna» qoryna kiretin kompaniyalarda memleketting ýlesi basym. Sondyqtan, júmysty solardan bastau kerek. Qordy týbegeyli sauyqtyru ýshin jýieli әri tyng sharalar qajet.

Negizgi maqsat – investorlarmen birlese otyryp, iri jobalardy keninen jýzege asyru arqyly Qordyng ekonomikalyq qúnyn arttyru. Ýkimetke bir ay ishinde Strategiyalyq josparlau jәne reformalar, Bәsekelestikti qorghau jәne damytu agenttikterimen birlese otyryp, Ekonomikany yryqtandyru (liyberalizasiya) turaly Jarlyqty әzirleudi tapsyramyn. Qújatta ýsh baghytqa basa mәn berilui kerek: naryqtaghy bәsekeni arttyru, jekeshelendirudi tiyimdi jýrgizu jәne kvaziymemlekettik sektordy reformalau mәseleleri», - dedi Preziydent.

Suret Aqorda Telegram arnasynan alyndy

ÝKIMETKE BESINShI TAPSYRMA

«Elimizdegi óndiristing damuyna tyng serpin beru qajet. Barshagha týsinikti jәne tiyimdi industriya sayasatyn jýrgizu ýshin byltyr jeke ministrlik qúryldy. Sodan beri biraz uaqyt ótti, endi júmystyng nәtiyjesin kórsetu kerek.

Ministrlik salanyng damu baghdaryn anyqtap, investorlargha jol kórsetui kerek. Ozyq tehnologiyany qoldanatyn jana óndirister ashu qajet. Alayda, naqty sharalar men әdis-tәsilder dayyn emes.

Óndiristing damuyna serpin beretin jobalardyng tizimi bar, degenmen, búl júmys ta tolyq ayaqtalmaghan. Búl óndirister ekonomika qúrylymyn ózgertuge, elimizding myqty ónerkәsiptik negizin qalaugha jәne tehnologiyalyq ósimdi qamtamasyz etuge tiyis. Ázirge múnyng eshqaysysy iske asqan joq.

Kóptegen jobany qarjylandyru kózderi aiqyndalghan joq. Memleket bolashaqta elimizding ekonomikalyq órkendeuine negiz bolatyn auqymdy әri innovasiyalyq jobalardy birinshi kezekte qoldauy qajet. Osy tústa, júmys istep túrghan óndiristerdi janghyrtumen qatar, elimiz ýshin mýlde jana óndiris oryndaryn ashugha basa mәn beru kerek», - dedi Memleket basshysy.

ÝKIMETKE SEGIZINShI TAPSYRMA

«Elimizding kólik-logistikalyq әleuetin arttyru ýshin belsendi júmys isteu qajet. Qazaqstandy Euraziyanyng tolyqqandy kólik-logistikalyq jәne tranzittik habyna ainaldyru – aldymyzda túrghan strategiyalyq mindet. Osy mindetti iske asyru ýshin Kólik ministrligi qúryldy. Sondyqtan, ministrlik osy saladaghy ózekti mәseleler boyynsha shúghyl jәne tiyimdi sheshimder qabyldauy kerek. Naqty nәtiyje kýtemin.

Biyl birinshi jartyjyldyqta temirjol salasyndaghy ózekti mәselelerdi sheshu joldaryn qamtityn Baghdarlamalyq qújatty qabyldau qajet. Mәsele az emes. Atap aitqanda, vagondardy janartu júmysyn tezdetu kerek. Konteynerlerding tapshylyghyn jong qajet. Magistraldy jelilerdi keneytuge qatysty barlyq jobalardy jýzege asyru qajet (2028 jylgha qaray 1,3 myng shaqyrym). Jalpy, temirjol salasyn qarqyndy týrde sifrlandyru kerek. Búl qadam onyng tiyimdiligi men ónimdiligin edәuir arttyrugha, budjet qarajatyn ýnemdeuge mýmkindik beredi», - dedi Preziydent Toqaev.

KELESI – AVTOJOL MÁSELESI

«Kelesi – avtojol mәselesi. Elimiz ýshin airyqsha manyzdy «Astana-Balqash-Almaty» tas joly әli kýnge deyin jóndelip bitken joq. Qúrylys 2017 jyldan beri jýrip jatyr. Respublikalyq manyzy bar «Atyrau-Astrahani», «Aqtóbe-Qandyaghash», «Taldyqorghan-Óskemen» joldarynyng jóndelip jatqanyna 5 jyldan asty. Biyl osy júmystar birjola ayaqtalugha tiyis. Búl jerde birneshe mәseleni eskeru qajet.

Qalyptasqan tәjiriybege qarasaq, respublikalyq manyzy bar joldardyng tenderin kóp jaghdayda tek shetel kompaniyalary útyp alady. Múnday jobalargha qolynan is keletin, tiyisti tehnikamen jabdyqtalghan óz kәsiporyndarymyzdy tartu kerek. Sonymen qatar, jol qúrylysyna qajetti tehnikany elimizde shygharu joldaryn damytyp, ózimizding dayyn ónimdi paydalanu kerek.

Jalpy, jol mәselesine kelgende bir ghana maqsat bolugha tiyis. Respublikalyq nemese aimaqtyq jol bolsyn, elimizdegi joldyng bәri sapaly boluy kerek. Ázirge jaghday mәz emes», - dedi Memleket basshysy.

Suret Aqorda Telegram arnasynan alyndy

ÝKIMETKE TOGhYZYNShY TAPSYRMA

«Ekonomikany sifrlandyru isin jalghastyru jәne jasandy intellekt tehnologiyasyn keninen qoldanu asa manyzdy. Biz memlekettik jәne qarjy qyzmetterin sifrlandyru isinde aitarlyqtay tabysqa qol jetkizdik.

Mәselen, 2023 jyldyng qorytyndysy boyynsha qolma-qol aqshasyz tólem ýlesi 88 payyzgha jetti. 2020 jylgha deyin búl kórsetkish 50 payyzdan aspaghan edi. Nebәri tórt jyldyng ishinde Qazaqstanda qarjy tehnologiyasy qarqyndy damydy. Búl jetistik ekonomikanyng basqa salalaryna da ýlgi bolugha tiyis. Olardy da sifrlandyru isin qolgha alatyn kez keldi.

Ár ministrlikte óz salasyna sifrlyq ózgeris jasau kartasy boluy qajet (Singapur tәjiriybesi boyynsha). Múnday kartada ministrlikterge qarasty salalargha aldaghy bes jyl ishinde qanday tehnologiyanyng jappay engiziletini turaly kózqaras tolyq kórinis tabugha tiyis.

Jasandy intellektini damytugha basa nazar audaru qajet. Sarapshylardyng baghalauynsha, 2026 jylgha qaray әlemdegi kәsiporyndardyng 80 payyzdan astamy jasandy intellekt qúraldaryn qoldanady (býginde búl kórsetkish 5 payyzgha da jetpeydi).

Medisina, bilim beru, kreativti industriya salalarynda jahandyq ózgerister bolyp jatyr. Biz búghan qazirding ózinde kuә bolyp otyrmyz. Naqty aitqanda, jasandy intellekti arqyly biz ekonomikamyzdy qarqyndy týrde damytamyz, sonday-aq elimizde eng ýzdik innovasiyalardy qoldanamyz. Ol ýshin júmysty týbirinen bastauymyz kerek, yaghny institusionaldyq orta qalyptastyru kerek», - dedi Preziydent.

BIZ QUATY KÝShTI SUPERKOMPIUTER QÚRUGhA KIRISTIK

«Jasandy intellektining negizgi arqauy – mәlimetter, derekter. Alayda, búl jerde mәselening eki jaghy bar ekenin eskeru qajet, bir jaghynan, mәlimetter kópke qoljetimdi boluy kerek, ekinshi jaghynan, qauipsizdik, jeke mәlimetterge qol súqpau, mәlimetterding sapaly boluyn qamtamasyz etu mәselesi bar.

Ýkimet 87 memlekettik mәlimetter bazasynan qúralatyn derekqor qalyptastyrdy. Alayda jasandy intellektining ozyq ýlgilerin jasau ýshin múnyng ózi azdyq etedi. Sondyqtan memlekettik jәne kommersiyalyq sektordaghy iyesi naqtylanbaghan derekterdi jinaqtay bergen jón.

Sonday-aq derekterdi basqaru jýiesining birynghay arhiytekturasyn engizgen dúrys. Biz quaty kýshti superkompiuter qúrugha kiristik. Ol ghalymdargha ghana emes, sonymen qatar bizding naryqta júmys isteytin týrli kompaniyalargha da qoljetimdi bolady. Búl qadam «auqymdy derekterdi» keninen qoldanugha tyng serpin beretinine senimdimin.

Songhy jyldary ghylym salasyna bólinetin qarjy aitarlyqtay kóbeydi. Sonyng arqasynda ministrlikter zertteu instituttarymen birlese otyryp, jasandy intellektini óz salasynda qoldanugha mýmkindik beretin jobalardy úsyna alady. Áriyne, eng aldymen, bilikti kadrlar qajet. Ýkimet osy sala boyynsha ozyq bilim beru baghdarlamalaryn әzirleuge tiyis.

Búdan bólek, shetelding belgili mamandaryn tartu ýshin Digital Nomad Residency arnayy baghdarlamasyn iske qosu kerek. Yaghni, elimizdi әlemdegi «sifrlyq kóshpendilerding ordasyna» ainaldyruymyz qajet. Bir sózben aitqanda, zamannyng aghymynan qalmau kerek. Sifrlyq tehnologiyany neghúrlym jedel әri tiyimdi paydalansaq, damu qarqynymyz da soghúrlym tabysty bolmaq», - dedi Preziydent Toqaev.

ÝKIMETKE ONYNShY TAPSYRMA

«Áleumettik salagha airyqsha nazar audarghan jón. Reforma jýrgizgen kezde әleumettik kómekting kimge jәne qalay beriletinin týgel qayta qarau qajet. Yaghni, bólingen qarjyny barynsha tiyimdi júmsap, ony shyn mәninde kómekke múqtaj adamgha beru kerek.

Qazirgi tanda tórt jarym milliongha juyq adam memleketten әleumettik kómek alady. Búl – shamamen elimizding әrbir besinshi túrghyny degen sóz. Basym kópshiligi – enbekke jaramdy azamattar.

Halyqqa әleumettik kómek beremiz dep, biz, shyny kerek, qoghamda masyldyq psihologiyagha jol berdik. Órkeniyetti el bolamyz desek, múnday jaghymsyz ýderiske tosqauyl qoyymyz kerek. Túratyn ýii, tipti, astynda qymbat kóligi bar azamattargha emes, kómekke zәru adamdargha kómek berilui qajet.

Jalpy, azamattargha әleumettik qoldau kórsetu jýiesin qayta qaraghan jón. Sebebi, memleketten kómek alu ýshin tabysyn әdeyi azaytyp kórsetetin adamdar bar. Áleumettik kómekti kimge beru qajettigi adamnyng kirisine emes, shyghysyna qarap anyqtalugha tiyis. Búl mәselede bir naqty sheshim qabyldau qajet.

Azamattardy enbekpen qamtu – halyqty әleumettik túrghydan qorghaudyng manyzdy baghyty. Qazir Enbekpen qamtu ortalyqtary janghyrtylyp jatyr. Osy júmysty uaqtyly ayaqtau qajet. Olargha naqty nәtiyjesine qaray, yaghny júmysqa ornalasqan adam sanyna baylanysty aqy tólegen jón. Ýkimet barlyq amal-tәsildi zerdelep, halyqqa әleumettik kómek kórsetuding jana keshendi ýlgisin úsynuy kerek», - dedi Qasym-Jomart Toqaev.

ÝKIMET MEDISINALYQ SAQTANDYRU JÝIESIN QATANG BAQYLAUGhA ALUY KEREK!

«Taghy bir manyzdy mindet. Elimizding barlyq azamatyna birdey jaghday jasap, shyn mәninde kómekke múqtaj adamdargha jәrdem beru – әleumettik memleketting basty mindeti.

Qazir memleket budjetining jartysynan kóbi әleumettik salagha bólinip jatyr. Songhy jyldary әleumettik saladaghy infraqúrylymdy damytu ýshin biraz júmys atqaryldy. Áleumettik sala mamandarynyn, әsirese pedagogter men medisina qyzmetkerlerining bedelin arttyrugha basa mәn berildi. Endi azamattargha kórsetiletin qyzmetting sapasyn jaqsartu qajet. Búl – eng aldymen, densaulyq saqtau salasyna qatysty mәsele.

Mindetti әleumettik medisinalyq saqtandyru jýiesining iske qosylghanyna bes jyl boldy. Sodan beri búl salanyng budjeti 2 ese artty. Biyl 2,6 trillion tenge bólinedi. Alayda, medisinalyq kómekting sapasy aitarlyqtay jaqsardy dep aitugha bolmaydy. Kóptegen qyzmet әli de qoljetimdi emes.

Búdan bólek, kóp jaghdayda resurstar tiyimsiz júmsalady. Sonyng saldarynan búl salagha qosymsha qarjy bólip, budjetke salmaq salugha tura keledi. Ýkimet medisinalyq saqtandyru jýiesining qyzmetin qatang baqylaugha aluy kerek. Búl jýie qarapayym әri týsinikti bolugha tiyis», - dedi Memleket basshysy.

Suret Aqorda Telegram arnasynan alyndy

MEDISINA INFRAQÚRYLYMYN DAMYTU – MANYZDY MINDET

«Medisinalyq kómekting birynghay toptamasyn qalyptastyru qajet. Memleket kepildik beretin medisinalyq qyzmet onyng bazalyq bóligi bolugha tiyis. Kelesi bóligi júmys berushiler men azamattardyng jarnalarynan qúralatyn saqtandyru qarajaty esebinen jasaqtaluy kerek. Jergilikti atqarushy organdardyng jauapkershiligin arttyrghan jón.

Áleumettik jaghynan osal toptaghy keybir azamattar ýshin medisinalyq saqtandyru jýiesine audarylatyn tólemder jergilikti budjetten bólinuge tiyis.

Sonymen qatar, medisina infraqúrylymyn damytu – óte manyzdy mindet. «Auylda densaulyq saqtaudy janghyrtu» últtyq jobasy boyynsha 655 nysan salu josparlanghan edi. Is jýzinde onyng tek 85-i ashylghan. Múnyng bәri júmystyng tiyimsiz jýrgizilip jatqanyn kórsetedi. Jobalyq-smetalyq qújattar tym bayau әzirlendi, qúrylys úzaqqa sozyldy nemese nysandardyng qúny qymbattap ketti degen sebepter aitylyp jýr. Múnyng qay-qaysysy da – qúr syltau. Basqa sebebi joq dep oilaymyn. Qajet bolsa, ministr de, әkim de kez kelgen mәseleni shúghyl sheshe alady. Demek, sonday niyet bolmay túr degen sóz.

Sonday-aq «Jayly mektep» últtyq jobasymen jana formattaghy 369 mektep salu josparlanghan. Múnda tehnikalyq qújattar der kezinde әzirlenbegen, jer de uaqytyly bólinbegen. Oghan qosa, otandyq óndirushilerding kóbi jana mektepterding qúrylysyna qatysa almaytynyn aityp, shaghymdanyp jýr. Ýkimetke, әkimderge jәne «Samúryq-Qazyna» qoryna últtyq jobalardy jýzege asyrugha kedergi bolyp jatqan barlyq mәseleni dereu sheshudi tapsyramyn», - dedi Preziydent.

ELIMIZDING DAMU QARQYNYN KÝShEYTUIMIZ KEREK!

«Jalpy, ótken jyl elimiz ýshin tabysty boldy dep aitugha bolady. Áriyne, sheshimin tappaghan ózekti mәseleler әli de bar. Sondyqtan, elimizding sapaly damuy ýshin tiyisti sheshimderdi qabyldauymyz qajet.

Biz aldaghy uaqytta jana ekonomikalyq baghdarmen jýremiz desek, Ýkimet jәne әkimder júmys isteu tәsilin týbegeyli ózgertuge tiyis. Últtyq ekonomikany órkendetu ýshin jana iydeyalar jәne úzaq merzimge arnalghan jýieli ústanym qajet.

Biz elimizding damu qarqynyn kýsheytuimiz kerek. Ekonomikany әrtaraptandyryp, shetelden kóbirek investisiya tartu qajet. Ýkimetting basty mindetterining biri – ekonomikalyq qyzmet subektilerining bәrine birdey jaghday jasau. Ekonomikagha jana serpin beru ýshin Ýkimet kәsipkerlermen, investorlarmen tolyqqandy seriktes retinde tyghyz baylanysta júmys isteui qajet.

Memlekettik apparat barynsha tiyimdi jәne ýilesimdi júmys isteui kerek. Qaghazbastylyq, kózboyaushylyq degendi dogharu qajet. Osynday jaghymsyz ýderisterding kesirinen júrttyng reformagha jәne Ádiletti Qazaqstangha degen senimi azayady. Jogharydan tapsyrma berilgenin, azamattardan aryz týskenin nemese jaghdaydyng nasharlap ketkenin kýtip otyrmau kerek. Bastama kóterip, derbes júmys istey bilu qajet», - dedi Preziydent Toqaev.

ÁLEM ASA KÝRDELI TARIHY KEZENDE ÓMIR SÝRIP JATYR

«Qazir býkil әlem asa kýrdeli tarihy kezende ómir sýrip jatyr. Osynday kezende memleketterding kópjyldyq damu baghdary aiqyndalady. Sondyqtan, biz uaqyt talabyna say bolyp, jyldam әri batyl qimyldauymyz kerek.

Jalang sózge uaqyt ketirmey, naqty әreket jasap, sayasy jauapkershilik tanytu qajet. Dәl qazirgi kezende әrbir kýnning qadirin dúrys týsinip, qolda bar mýmkindikti dúrys paydalanuymyz kerek. Áytpese, jahandyq bәsekege ilesu qiyn bolady.

Tabysqa jetu ýshin memleket pen qogham ortaq mýdde jolynda әrdayym birge boluy kerek. Biz órkeniyetti últ retinde tek jarqyn bolashaqqa úmtylyp, tek algha qaray qadam basuymyz qajet. Qazir Ýkimet airyqsha qúzyretke ie boldy. Osy mýmkindikti dúrys paydalanu kerek. Shúghyl týrde tiyisti sheshimderdi qabyldau qajet.

Men býgin birqatar manyzdy mәselege toqtaldym. Áriyne, basqa da ózekti mәseleler bar. Ýkimetting aldynda túrghan mindetter – óte manyzdy. Dereu júmysqa kirisu kerek. Týptep kelgende, ekonomikanyng әr salasynda týbegeyli reformalar jasalugha tiyis», - dedi Qasym-Jomart Toqaev.

Ayym Almasqyzy

Abai.kz

36 pikir

Ýzdik materialdar

Abay múrasy

Abay ilimindegi ómir maqsaty ne?

Dosym Omarov 1300
Oy týrtki

Álmerek abyzdyng oraluy - Elge dinning oraluy

Baqtybay Aynabekov 2035
Kórshining kólenkesi

Resey tildik hәm sayasy ekspansiyany qalay jýrgizdi?

Beysenghazy Úlyqbek 2081