Senbi, 23 Qarasha 2024
Janalyqtar 9199 0 pikir 7 Qarasha, 2013 saghat 20:31

Manghystau kýishilik dәstýri

Manghystau ónirinde kýishilik óner erekshe damyp, ózindik órnegimen erekshelenedi. Úrpaqtan úrpaqqa berilip kele jatqan kýy óneri Abyl, Esbay, Esir, Qúlshar, Óskenbay, Kartbay, Bayshaghyr, Shamghýl, Múúrat siyaqty birtuar esimder arqyly óz jalghasyn tauyp, ruhany qazyna retinde saqtalyp keledi. Búl ónirding kýileri jalpy tókpe dәstýrine jatqanymen, ózindik naqyshty, erekshe sazdy, qaytalanbas oryndalu mәnerimen óz aldyna jeke túrghan, kýishilik ónerding ózgeshe arnalarynyng biri. El arasynda Manghystau kýilerin «Aday kýileri» dep te ataydy. Onyng sebebi, kýy avtorlarynyng basym kópshiligi qazaqtyng aday ruynan shyqqandyghy. Manghystau ejelden әnshiler men kýishilerding otany boldy. Múndaghy halyqtyq jyrlar men jyraulardyng әueni kýy ónerine de zor yqpal jasaghan. Manghystaudyng kýishileri әri әnshi, әri jyrshy bolyp keletini sondyqtan. Oghan Óskenbaydyn, Qalniyazdyn, Shamghúldyn, Izbasardyng ónerin mysalgha keltiruge bolady. Jyr, dastan aitu óneri jyr-kýi, әn-kýy atanyp, el arasyna keng taraghan. Manghystau kýishilerining ishindegi eng kórnektilerining biri-Abyl Taraqýly (1820-1892).

Abyl esimi Manghystaudan asyp Qaraqalpaq, Týrikmen jәne Hiua jerine de keng taraghan. Ol kóp eldi aralap, nebir ýlken kýy tartystargha qatysqan tarlan kýishi, artyna birneshe kýiler qaldyrghan sazger.

Manghystau ónirinde kýishilik óner erekshe damyp, ózindik órnegimen erekshelenedi. Úrpaqtan úrpaqqa berilip kele jatqan kýy óneri Abyl, Esbay, Esir, Qúlshar, Óskenbay, Kartbay, Bayshaghyr, Shamghýl, Múúrat siyaqty birtuar esimder arqyly óz jalghasyn tauyp, ruhany qazyna retinde saqtalyp keledi. Búl ónirding kýileri jalpy tókpe dәstýrine jatqanymen, ózindik naqyshty, erekshe sazdy, qaytalanbas oryndalu mәnerimen óz aldyna jeke túrghan, kýishilik ónerding ózgeshe arnalarynyng biri. El arasynda Manghystau kýilerin «Aday kýileri» dep te ataydy. Onyng sebebi, kýy avtorlarynyng basym kópshiligi qazaqtyng aday ruynan shyqqandyghy. Manghystau ejelden әnshiler men kýishilerding otany boldy. Múndaghy halyqtyq jyrlar men jyraulardyng әueni kýy ónerine de zor yqpal jasaghan. Manghystaudyng kýishileri әri әnshi, әri jyrshy bolyp keletini sondyqtan. Oghan Óskenbaydyn, Qalniyazdyn, Shamghúldyn, Izbasardyng ónerin mysalgha keltiruge bolady. Jyr, dastan aitu óneri jyr-kýi, әn-kýy atanyp, el arasyna keng taraghan. Manghystau kýishilerining ishindegi eng kórnektilerining biri-Abyl Taraqýly (1820-1892).

Abyl esimi Manghystaudan asyp Qaraqalpaq, Týrikmen jәne Hiua jerine de keng taraghan. Ol kóp eldi aralap, nebir ýlken kýy tartystargha qatysqan tarlan kýishi, artyna birneshe kýiler qaldyrghan sazger.

Qazaq kýilerine tәn auqymdylyqty, simfoniyalyq tektilikti anyq kórsetetin aspapty muzykanyng ozyq ýlgisi Abyldyng «Abyl» jәne «Naratu» kýilerin A. V. Zataevich kýishi L. Múhitovtan jazyp alyp, ózining «Qazaqtyng 500 әn-kýii» atty jinaghynda basyp shygharghan

Asa tereng sezimdi kýishi — sazgerding shygharmashylyq joly ózi ómir sýrgen zaman aghymymen tyghyz baylanysta órbidi. 1858-1869 jyldardaghy tarih pen halyq sanasynda «Jyl aua» dep atalghan elding auyr túrmysy jәne biyleushi toptyng qanaushylyq әreketteri halyq narazylyghyn kýsheytip, jer — jerde úsaq kóterilister tudyryp túrdy.

Dәl osy kezende tughan zarly kýidi tyndaushylar kýy iyesining esimimen «Abyl» atap ketken. Óte auyr, qatal, salmaqty dybystarmen bastalatyn kýy birtindep keng kólemdi taqyripqa auysip, osy tektes tuyndylarda siyrek kezdesetin qyzu-qandylyqpen ótkirlikte estiledi: sosyn aralyq bólimnen keyin júmsaq әri nәzik estiletin ortanghy buyngha kóshedi. Negizgi taqyryptar arqyly jan-jaqty damyghan kýy jelisi, ózining keng auqymdy minezinen ózgermey, birtindep jaylap baryp, ayaqtalady.

Abyldyng kýy ónerindegi tapqyrtyq, janashyldyghy, atap aitqanda, ýlken kuliminasiyalyq taqyryby men ladtyq ózgeristeri osy kýiinde barynsha tolyq kórinis beredi.

Abyldyng kýileri:

«Aqsaq kýlan», «Aqjelen», «Arenjannyng shalqymasy», «Jyl aua», «Naratu», «Abyl».

Abyldyng eng kórnekti shәkirti, asqan kýishi Esbay Balústaýly boldy. Jastayynan «Tazbala kýishi» atanghan Esbay óte sheber oryndaushy bolghan, búghan onyng óz kýileri kuә bola alady. Onyng «Bógelek», «Terisqaqpay», «Áleim jalghan», «Ótting dýniye» t.b. kýileri oryndaushydan eki qoldyng da tolyq damyghan sheberligin qajet etedi.

Esbay «Ýsh ananyng tartysy» atty tarihy kýy tartysyna qatysyp, jenimpaz atanyp, aty elge keng jayylady. Osy kýy tartysqa qatysushylardyng taban astynda shygharghan kýileri Manghystau ónirinde jii oryndalady.

Esbay kýilerining barlyghy derlik notagha týsirilip, jinaqtalghan, zertteushi A.Toqtaghannyng «Kýi-tәnirding kýbiri» atty enbegi kýishi shygharmashylyghyna arnalghan:

Manghystaugha aty shyqqan kýishi-sazgerlerding biri -Qúlshar Bahtyghaliyev.

Qúlshar Manghystau kýy mektebin jetik mengerip qana qoymay, óz janynan jiyrmadan astam kýy shygharghan, kýishi-kompozitor. Qúlshardyng tyndaushylargha asa sýiikti, elge keng taraghan kýileri, onyng kempir jәne qyzben kýy tartysynda tu¬ghan «Qyz qamaghan», «Kerbez kerik», «At jortaq», «Syq-saq», «Kebis qalghan» kýileri Manghystau ónirinen asyp, iyisi, qazaq kýy qoryna qosylghan qaytalanbas órnekti, asyl tuyndylargha ainaldy.

Qúlshar kýilerin tynday otyryp, onyng óte kýrdeli amaldarmen oryndalatynyn bayqaymyz. Múndaghy oryndaushylyq mәnerding ózgesheligi, ong qol men sol qol sheberlikterining joghary dengeyde damuy, kýishining asqan oryndaushy bolghanyn dәleldey týsedi, tipti onyng ózindik «Qúlshar shalys» degen әdisi de bolghan kórinedi.

Qazaq kýy qorynda Qúlshardyng «Tilemsek», «Jap ta, qymta», «Nar iydirgen», «Kýidim-jandym» siyaqty t.b. kýileri saqtalghan. Qúlshardyng kýishilik mektebi — «qyryq myltyq» mektebi dep te atalghan:

Manghystaudaghy kýishilik ónerde «Shonay mektebi» dep atalatyn kýy oryndau dәstýri de bar. Búl dәstýr adaydyng shonay ruishan shyqqan kýishilerge baylanysty atalsa kerek. Osy mepktepting eng kórnekti ókili — Esir Ayshuaqúly (1840-1904).

«Esir — qazaq kýy ónerinde sausaqpen sanarlyq daryndardyng jetken biyigine kóterilip, әldeneshe shәkirtting ústazyna ainalghan, «Shonay» dombyra mektebin dýniyege әkelgen ónerdegi dara túlghalardyng biri».

Esir kýilerining keng alqapqa kóp taramaghanishyng basty sebebi, ol el aralap, kýiin kәsipke ainaldyrmaghan adam. Tughan ónirinen kóp alysqa shyqpay, óz tústastarynan bólekteu ómir sýrgen. Malgha kedey bolsa da qúdyq qazish, su tartyp, bau-baqsha ósirip, ústahana ashyp, qol ónerdi kәsip qylghan. Bar ómiri enbekpen ótken momyn Esir, óz kýilerin ýiinde otyryp, ústahana ishinde,baqshasynyng túsynda shyghara bergen. Onyng kýilerin naqtishy ýirenip, elge taratatyn shәkirtteri de az bolghan.

Esirding kýishilik múrasy — Manghystau dәstýrinen órbigen ózindik sazdy, oryndalu mәneri kýrdeli, sazdyq tili bay, asyl qazyna.

Ol Hiua handyghyna baryp, biraz jýrip, sondaghy kórgen-bilgenderin kýy tilimen suretteydi. Osy saparynda ol bes kýiden túratish kýy tizbegin shygharady. Olar «Qosayyrghan», «Toghyz týieshi», «Kóktóbe», «Manatau», «Aqjarma» dep atalady. Kýishi shygharmalarynyng shyny — «Aqjarma» kýii. «Aghishan jarylyp», quanysh sezimin dәl kórkemdegen «Aqjarma» kýii adamnyng lepirgen kónil tasqynyn eki ishekting qonyr ýnimen ghajayyp dengeyde kórsete bilgen asa qúndy kórkem tuyndy.

Abai.kz

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1474
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3249
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5446