Senbi, 23 Qarasha 2024
Janalyqtar 3101 0 pikir 7 Qarasha, 2013 saghat 20:35

«Man» sózining Manghystaugha qatysy bar ma?

Ózgege ózeuremeytin Ór ólkening óz әdebiyeti, óz mәdeniyeti, óz arhiytekturasy, qysylghan kezinde qol jayyp, qúlshylyq etetin óz әuliye-әmbiyeleri bar. Ózeni men kóli joq tabighaty qatandau ólkedegi ómir nәri – su kózin jeti qat jer asty qabattarynan qapysyz tabatyn qúdyqshylaryn da qasiyet iyeleri demeske bolmas. Ózgege tiyispey óz betimen erkin ómir keshudi qalaydy. Al ózine tiyiskenning jaghasynda qoly ketuge bar. Ózgelerde ketken esesi de jeterlik. Bәrin jiyp-terip tarazy basyna tartyp jatpaydy. Bastysy dostyqqa degen aq adal niyetpen sozylghan bilek bolsa boldy, týiini kýrdeli nebir astarly daulardy da  ystyq jýrek arqyly «saqal sipar» kelisimmen bitire salady.

         Búl ólkege atbasyn tiregen sheteldik sayahatshylardyng keybiri «tabighaty qatal, qatigez ólke» dep qarghap ketse, keybiri «aspan júldyzdary jerge tamshylap tógilip jatatyn júmbaq qúbylysty ólke» dep alghashqy әserding tandanysyn jasyra almay yqylasyn tógip ketedi. Biraq sonyng birine búlqan-talqan ashulanyp sasqan, ne ekinshisine quanyshyn qoynyna syighyza almay  arnasynan tógilip tasqan kezi joq. Búl ónir jer betine shym-shym shyghyp jatatyn qara maydy bayaghyda, atam zamannan beri qajetterine jaratyp keldi. Oghan «múnay» dep at qoyyp, aidar taqty. Qazaq múnayynyng atasy – Qarashýngil sol kezde territoriyalyq jaghynan Aday okrugining qúramynda bolatyn...

Ózgege ózeuremeytin Ór ólkening óz әdebiyeti, óz mәdeniyeti, óz arhiytekturasy, qysylghan kezinde qol jayyp, qúlshylyq etetin óz әuliye-әmbiyeleri bar. Ózeni men kóli joq tabighaty qatandau ólkedegi ómir nәri – su kózin jeti qat jer asty qabattarynan qapysyz tabatyn qúdyqshylaryn da qasiyet iyeleri demeske bolmas. Ózgege tiyispey óz betimen erkin ómir keshudi qalaydy. Al ózine tiyiskenning jaghasynda qoly ketuge bar. Ózgelerde ketken esesi de jeterlik. Bәrin jiyp-terip tarazy basyna tartyp jatpaydy. Bastysy dostyqqa degen aq adal niyetpen sozylghan bilek bolsa boldy, týiini kýrdeli nebir astarly daulardy da  ystyq jýrek arqyly «saqal sipar» kelisimmen bitire salady.

         Búl ólkege atbasyn tiregen sheteldik sayahatshylardyng keybiri «tabighaty qatal, qatigez ólke» dep qarghap ketse, keybiri «aspan júldyzdary jerge tamshylap tógilip jatatyn júmbaq qúbylysty ólke» dep alghashqy әserding tandanysyn jasyra almay yqylasyn tógip ketedi. Biraq sonyng birine búlqan-talqan ashulanyp sasqan, ne ekinshisine quanyshyn qoynyna syighyza almay  arnasynan tógilip tasqan kezi joq. Búl ónir jer betine shym-shym shyghyp jatatyn qara maydy bayaghyda, atam zamannan beri qajetterine jaratyp keldi. Oghan «múnay» dep at qoyyp, aidar taqty. Qazaq múnayynyng atasy – Qarashýngil sol kezde territoriyalyq jaghynan Aday okrugining qúramynda bolatyn...

Mynghyrghan malgha qytymyr qysta jyly da, jayly (óz ayaghymen jayylyp shyghatyn) Manghystaudyng ózge ónirge úqsamaytyn erekshelikteri eren. Sóz arasynda aita keteyin, meninshe «man» (nemisshe adam úghymyn beretin) sózining Manghystaudyng etimologiyalyq tegine esh qatasy joq. Toponomika sol jerdi mekendegen adamdardyng is-әreketinen, kәsibinen, әdet-ghúrpynan habar beretin qarapayym ómir–tirshiligining syrtqy kórinisteri bolyp tabylady. Ony orynsyz bilimpazdyqpen terendetip, tóbede ilinip túrghan tiyanaghy joq nәrse tәrizdi әr jargha bir soghu dúrys emes, onyng týp atasy bar bolghany «myng qystau» degen ghana sóz. Tas ýy salmaytyn kóshpendiler ýshin qystap shyghugha qolayly, yqtasyny mol jer. Anyqtamasy osy. «Mangyshlak» degeniniz – Mynqyshlaq, týrkilerding ózge bir tilindegi Mynqystau.

Mәselen, qaranyz, Mansualmasynyz – Mynsualmas, yaghni, myng bas mal su ishse de ortaymaytyn, sualmaytyn  qúdyq-búlaq. Tamshalynyz – Tamshyly, yaghni, tóbeden tómenge tamyp túrghan kóp tamshy, senbeseniz sol Tamshalygha baryp kózinizben kóriniz. Qazaq tilinde «y» әrpining sóz ortasynda «a»-gha ainalyp ketetin zandylyghy bar. Oghan Almatynyng mysaly da dәlel, ony biz songhy kezge deyin «Alma - Ata» dep jazyp jýrdik.

Tap osyghan úqsas Manghystauda da bir jer atauy bar, ol «Man-Ata», búryn jergilikti túrghyndar arasynda «Manaty» bolyp aitylatyn, nege ekeni belgisiz, songhy kezde «Atagha» ainalyp ketti. Búl mannyng da myng sózine janamalap bolsyn qatysy boluy mýmkin. Bizden góri jer atauyna jaqyn kózimiz kórip qalghan shejire qarttar, «Manatynyng tómeninde beyit túr, ol bәlenshe degen әulie atalaryn, bәlen mezgilde bәlen oqighadan qaytys bolghan» dep aitpaytyn. Bar aitatyndary:  «Manaty asuyna shygharda bir túryp, sosyn basyna shyqqan song bir túryp, aldy artyndy bayqap al».

Ásirese jauyndy-shashyndy mezgilderde jýrginshini aruaqtargha syiyndyratyn asuy qiyn shatqal (búrynghy jol soraby óte qauipti edi), bizshe dýmshelerding diny senimine baylanysty negizsiz aruaqty oryngha ainalyp kete barghan tәrizdi. Músylman dini oqugha, ghylymgha asa yqylasty, ózine orynsyz nәrselerdi tyqpalap, japsyra bergendi qalamaydy. Búryn tómende tastan ýiilgen belgi túratyn, jýrginshiler sol jerge túryp, ýstirt ýstine aman shyghulary ýshin dúgha jasap, azynaulaq tiyn-tebenin tastap, saparyn odan әri jalghastyratyn. Endi sol tas belgini bireuler beyitke ainaldyryp, onda jatqan adamnyng esimin de, belgi qoyghan adamnyng esimin de jazyp qoyghan. Ne sebepti olay istelgeni, qanday dәlelderge sýienilgeni turaly derekterdi  bayandaytyn materialdar  kózimizge týse qoymady.

Bizdinshe ol tastan ýiilgen belgi ghana. Onday belgini qazaqtar oba dep te ataydy. Beybit zamanda tau men tóbe bastaryna, ne jýrui qiyn erekshe jerlerge búlay tas qalap ketu – birinshiden adaspau ýshin kósh jolyn belgileu, baghyt-baghdardy anyqtau, ekinshiden sol túsqa ayaldau, tynyghu, t.b. Obanyng baghdar retindegi mәni zor. Manaty astyndaghy oba: «Aldynda qauipti asu bar, abayla!» degendi bildirip túr. Ol jerde eshkimning mýrdesi jatqan joq, dәstýr boyynsha júqpaly aurumen ólgen nemese ózine-ózi qol júmsaghan adam ghana jalghyz jerlenedi. Al búghan ilanbaytyndar bolsa, ol jerde adam sýiegining bar, joghyn qazirgi zamanauy qúraldarmen anyqtaugha әbden bolady emes pe?

Abai.kz

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1474
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3249
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5446