Gh.Mýsirepov atyndaghy Qazaq memlekettik akademiyalyq balalar men jasóspirimder teatrynda nauryz aiynyng 23-27 aralyghynda «ALTYN SAQA-2024» teatrishilik jana qoyylymdar festivali ótedi.

Ónegeli ónerding tasyn órge domalatatyn teatr óneri damu jolynda mereke, is-shara bayqaulardan kende qalghan emes. Saf ónerding symbatyna say úiymdastyrylatyn dodalar men bәigeler de ózindik sipatymen erekshelenip, kezenine say janasha ýlgide ótedi. Aytuly bәigelerde kósh bastap kele jatqan berekesi býtin, baghyty belgili jәne bolashaghy berik teatrdyng biri Gh.Mýsirepov atyndaghy Qazaq memlekettik akademiyalyq balalar men jasóspirimder teatry kezekti ret dәstýrli týrde ótkiziletin festivaliding shymyldyghyn týrmek.

2016 jyldan bastau alghan búl bayqauda alghashynda balalargha arnalghan qoyylymdar ózara baq synady. Teatrdyng 70 jyldyq mereytoyy qarsa­nynda birinshi ret balalargha arnalghan qoyylymdardyng festivali úiymdastyryldy. Festivali ayasynda «Nauryz duman», «Er kójek», «Altyn mýiizdi kiyik», «Tompaqpen kelgen jana jyl», «Maugliy», «Batyl kójekter», «Aldar kóse» siyaqty kishkentay kórermenge arnalghan qoyylymdar sahnalandy. Uaqyt óte kele týrli damu satysyna týsip, manyzdylyghy artyp, keng kólemdegi festivalige úlasty. Mәselen, 2016 jyly tek balalargha arnalghan qoyylymdar qatyssa, 2017 jylghy úiymdastyrylghan festivalide keshki qoyylymdar da baq synap, sharanyng auqymy keneydi. Ár jyly týrli spektaklider qatysyp, teatrishilik ózara tartysqa týsti. 2018-2019 jyldary festivali auqymdy týrde atalyp ótip, aishyqty týrde joghary dәrejede boldy. Óner oshaghyndaghy artisterding shygharmashylyq shabyttaryn shyndau, bәsekege qabilettilikterin arttyru maqsatynda úiymdastyrylatyn festivali jemisti jenisin molynan berdi. Sózimizge dәlel, alghashqy jyldary jýldeger atanbaghan ónerpazdar uaqyt óte kele jenis túghyrynan kórinuge serpilis aldy. Al, topty jaryp, jenimpaz atanghandar sahnagha serpin berer keyipker beyneleude jana izdenisterge jol ashty.

Elimizde birneshe jyl boyyna jalghasyp, mәdeniyetting damuyna túsau bolghan pandemiya saldary teatr ónerindegi jobagha әserin tiygizdi. Eldegi qiyn kezender men oryn alghan jaghdaylargha baylanysty arasy ýzilip qalghan búl festivaliding ekinshi tynysy 2023 jyly qayta ashyldy.

Suret teatrdyng baspasóz qyzmetinen alyndy

Halyqaralyq teatr kýnine oray ótkizilgen festivali teatrgha jana tynys, merekelik kónil-kýy jәne ózshege lep syilady. Bayqauda 2022-2023 jyldary túsauy kesilgen «Oyan qalyndyq», «Koroli Liyr», «Aq keme», «Dilfizo men Donada», «Oynayyq ta oilayyq», «Syrymdy saghan aitamyn», «Bolmaghan balalyq shaq» qoyylymdary baq synady. Sahnagha degen saghynyshpen, kórkem kórermenning erekshe tolqynyspen kýtuimen úiymdastyrylghan «ALTYN SAQA-2023» festivalining janashyl janalyghynyng biri biyl mereytoylary atalyp ótiletin teatr ónerining damuyna ólsheusiz ýles qosqan iri túlghalar men teatr qayratkerlerining atyndaghy syilyqqa ie boluy boldy. Atalmysh qoyylymdarda jenimpazdar «Eng ýzdik er adam beynesi», «Ýzdik әiel adam beynesi», «Ýzdik audarma», «Ýzdik spektakli», «Ýzdik rejisser», «Ýzdik ssenografiya», «Ekinshi plandaghy ýzdik әiel adam beynesi», «Ýzdik epizod»,  «Ýzdik debut» syndy jýldeli oryndarmen marapattaldy.

Biyl «ALTYN SAQA-2024» dәstýrli týrde 6-shy mәrte atalyp ótpek. 2023-2024 jyly kórermen qauymgha jol tartqan qoyylymdar sahnada sayysqa týsedi. Nauryz aiynyng 23-27 júldyzynda ótkiziletin festivalige jalpy kórermenge ghana emes, kishkentay kórermenge arnalghan «Kishkentay hanzadanyng oraluy» (avt.:A.Sent-Ekzuperi, rej.:D.Kurochkiyn) jәne «Týkbilmes» (avt.:N.Nosov, rej.:D.Kurochkiyn) qoyylymdary qatysady. Sonymen qatar, tayauda ghana túsauy kesilse de, kórermenning kózayymyna ainalyp ýlgergen «Ápke» (avt.:D.Isabekov, rej.:M.Habibulliyn), «Bernarda Alibanyng ýii» (avt.:F.G.Lorka, rej.:D.Júmabaeva), «Toyy kóp ýi» (avt.:B.Múqay, rej.:M.Ahmanov), «Optimistik tragediya» (avt.:V.Vishnevskiy, rej.:S.Leviskiy), «Múqaghaliy.Muzagha...» (avt.:M.Maqataev, rej.:F.Moldaghali) qoyylymdary festivali tórinde sahnalanady. Ár mausymy erekshe janrdaghy qoyylymdar, ózgeshe rejisserlik óner, artisterding kәsiby sheberlikterimen kózge týsetin teatrda ótkiziletin festivali búl joly kórermenning qoyylymdaryna toly.

Suret teatrdyng baspasóz qyzmetinen alyndy

Teatrishilik bayqaudyng ótkiziluining óner oshaghy ýshin manyzy zor. Bayqauda teatr repertuardaghy jana spektaklider qamtylyp, shygharmashylyq újymnyng әrqaysysyna óz ónerin pash etuge mýmkindik tuady. Talanttylardy tandaytyn, qoyylymdardy taldaytyn, sheshimdi saralaytyn jauapty kezeng teatr ónerining kәsiby mamandaryna tapsyrylady. Teatrdyng tyng dýniyelermen tolyghuy taza ónerdi tereng týsine otyryp taldaytyn sarapshylardyng kózining qyraghylyghy men әdil baghasymen dýniyege keledi. Teatrishilik festivali artisterge ghana emes, kórermenge de merekelik kónil kýy syilaydy. Nege deseniz, kórermen sýiikti artisterimen qauyshyp, ónerlerine tamsanyp, qoyylym tamashalaydy. Sonymen qatar, dәstýrli týrde ótetin bayqau asqan kәsibiylikpen úiymdastyrylatyndyqtan, jyl ótken sayyn jana dengeyge kóterilip otyrady. Sarapshylardyng spektakliderdi talqygha salyp, ózara pikir almasuy teatrdyng damuynda jetekshi roli atqaratyny anyq. Jalpy, festivalidyng maqsaty – teatrdyn  kórkemdik dengeyin anyqtap, baghytyn saralap, bolashaghyna baghdar jasau bolmaq. Bayqau ayasynda teatrda talantymen talaydy tanghaldyryp, óner aidynynda ózgelerden oq boyy ozyq jýrgen ýzdikter ózara baq synaydy. Sonday-aq,  daryndy dýldýlder ghana emes, túghyrly teatrdyng damuynda ýzdiksiz enbek etip jýrgen tandaulylar jyl sayyn anyqtalyp otyrady. Móldir ónerding mәue jangyna tamshyday bolsyn ýles qosqan әrbir qyzmetkerding enbegi eleusiz qalmay, jenis túghyrynan tabylyp, eren enbegi elenui qazaq mәdeniyetining damuynda septigin tiygizeri sózsiz. Teatr men kórermen arasyna taghy da alatyn kópir bolatyn búl festivali joghary dәrejede ótetinine senimimiz mol. Qatysushylardyng patsha kónil kórermenning kónilinen shyghyp, qoshemetine bólenuin tileymiz.

Baspasóz bólimi

Abai.kz