Ospan RAQYMBEK. Tәjinnen tajal jasau kimge tiyimdi?
«Nazarbaevtyng jýrisi», «Nazarbaevtyng tapqyrlyghy», «Nazarbaevtyng rokirovkasy»... Osy taqilettes sózderdi biylik eshalonynda kezekti auys-týiis bolghan sayyn estip jatasyz. Memleket basshysynyng logikasyn tap basu jolynda bәige úiymdastyrylghanday-aq, kýrdeli terminder qoldanyp jappay týsindiru júmysyna kirisip ketedi bizding bilgishter. Keshe ghana Sýleymenovting ornyna Tәjiyn, Tәjinning ornyna Saudabaev kelgen kezde de dәl osylay boldy.
«Nazarbaevtyng jýrisi», «Nazarbaevtyng tapqyrlyghy», «Nazarbaevtyng rokirovkasy»... Osy taqilettes sózderdi biylik eshalonynda kezekti auys-týiis bolghan sayyn estip jatasyz. Memleket basshysynyng logikasyn tap basu jolynda bәige úiymdastyrylghanday-aq, kýrdeli terminder qoldanyp jappay týsindiru júmysyna kirisip ketedi bizding bilgishter. Keshe ghana Sýleymenovting ornyna Tәjiyn, Tәjinning ornyna Saudabaev kelgen kezde de dәl osylay boldy.
Qayyrbek Shoshanúly jas shamasy kelip qalghan adam, bәlkim sharshanqyraghan bolar, Saudabaev qashanda әmirshige sýikimdi jan, ministrlikke súranghan shyghar... Múnday qarapayym, pendeshilik qisyndar týgeldey ysyrylyp tastaldy da, búl jolghy taghayyndaulardyng «tәtti-dәmdisi» týgeldey Tәjin myrzagha arnaldy. Marat Múhambetqazyúlynyng «auyr salmaqty oiynshy» ekeni, «súr kardinal» ekeni, «moderator» ekeni «týgeldey dәleldendi». Nazarbaev sheshimi osy Tәjinning asqan kemenger aqylyn paydalanu túrghysyna ghana negizdelgenine, nege ekeni, bәri birdey senimdi. Preziydent tannyng atysy, kýnning batysy bilgir sarbazyn qayda salsam dep sary uayym jep jýrgendey kósiledi. Bireuler: «EQYÚ aldynda uәdeni Tәjin bergen bolatyn, erteng sony europalyqtar súraghan kezde úyalyp qalatyn bolghandyqtan, onyng ornyna ne ait deseng sony arlanbay aita beretin Saudabaev qoyyldy» degen qisyn keltirdi.
Qashannan beri bizding biylik bet monshaghy ýzilip, qyzday syzylyp qalghan edi? Adamnyng moralidyq túlghasyn oilap, abyroyyn qorghau qasiyeti bizding biyleushige qashan júghypty? Ayt degendi aitpay, Tәjinning demarsh jasaghan kezi bolyp pa edi? Múnday saualdar eskerusiz qalghan.
Jalpy sarapshylardyng baghyty - Marat Tәjin turaly steorotipting tónireginen kóp aspaydy. Onyng Qauipsizdik Kenesine hatshy boluy ishki sayasatty, ishki elitany retteu jolyndaghy qadam degen pikirler jii estiledi. Neni retteu kerek, qalay rettemek, kýsh alyp alghan sayasiy‑qarjylyq toptar oghan erik bere me, preziydent oghan, yaghni, retteuge mýddeli me eken ózi? Búl - belgisiz.
Oppozisiya da oghan kóp shýilikpeydi. Keshegi 2001 jylghy sayasy daghdarysta QDT-gha tilekshi boldy degen daqpyrty bar. «Al ol tilekshiligi naqty qanday qadamynan kórindi?» degen saual taghy da shette qala beredi. Altynbek Sәrsenbayúly óltirilgende qoryqpay kónil aitqany este. Myndaghan adammen birge, Imanghaly Tasmaghambetovpen birge... Bizding elding balandyghy da osynda - sayasatker túlghasyn talqygha salghanda onyng ústanymy men naqty әrkeketin emes, jeke qylyqtaryn ózimiz oilaghanday etip sipattaugha, qabyldaugha beyimbiz.
Mәselen, Tәjin túlghasyn últshyldardyng únatatyny - onyng әkesi qazaq tiline janashyr bolghan eken. Qayratker bolghan desedi. Biraq, ol Marat myrza emes, Múhambetqazy myrza ghoy. Týiening ózi - týie, qúmalaghy qashan týie bolyp edi? Marat Tәjinning últtyq qúndylyqqa janashyr bolghan kezi este joq. Tipti, óz ana tilinde oiyn jetkize almaytyn beybaq. Ákesining úly bolsa, әkesi syilaghan, әkesi qorghaghan qúndylyqtargha nege óz basy úmtylmaydy?
Nazarbaev rejiyminde biylik degen dýnie tylsym bir sipatqa ie bolyp bara jatyr. Kez kelgen asa lauazymdy oryntaq enbekpen, kәsiby bilikpen jetetin biyik emes, biyleushining qalauymen bolatyn syiqyrgha ainaldy. Onday oryn adamdy ózgertip, otyrghan jandy barshanyng kóz aldynda pútqa ainaldyra bastaytynday. Jay júrt týgili, sarapshy-sholushylardyng ózi sol sakralidy qasiyetke eltip ketetini bar. Nazarbaev, Ábiqaev, Qalmyrzaev, Qúlybaev, , Tasmaghambetov, Tәjiyn... Endi taghy kimi bar eken?..
TABYSY ÓSKEN EL TOYYNSA KEREK EDI...
Songhy birer aptada el preziydenti halyq aldyna eki ret shyqty. Konstitusiya kýnine arnalghan әskery sheruding ashyluynda hәm parlamenttik sessiya ýshinshi otyrysyn bastaghan kezde sóiledi. Eki retinde de әdettegidey, biylikting әkelik qamqorlyghy men sonyng arqasynda elding qalay qaryshtap damyp bara jatqany sóz boldy.
Memleket basshysynyng auzynan: «Songhy 14 jylda elding ekonomikalyq quaty 8 esege, al túrghyndardyng tabysy 17 esege artty» degen sózder shyqty. Nege on tórt jyl búrynghy, yaghni, elding eng qinalghan 1994-1995 jyldardaghy kezimen salystyrghany týsiniksiz bolyp qaldy. Ol kezde dollargha shaqqandaghy ortasha zeynetaqy dengeyi - 25-29 dollar bolatyn, endeshe múny esepteuge, eselep óskenin kórsetuge ynghayly teneu ghana demeske laj joq. Qyzyl sóz ýshin. Al keyingi Parlament sessiyasynyng ashyluyndaghy sózinde: «zeynetaqy men әleumettik tólemderding 3 esege, stiypendiyalardyng 6 esege óskenin» tilge tiyek etti. Osy jerde zandy súraq tuyndaydy: eger, elding ekonomikalyq quaty 8 ese ósken bolsa, nege zeynetaqy men әleumettik tólemder 3 esege ghana ósken?
Daghdarys atty ajdaha әlemning esiginen syghalaghaly beri týrli kónil-kýilerge kuә bolyp jýrmiz. «Elu elding biri bolu mýddemiz, Eli sýigen elbasymen birgemiz» dep taqpaqtatyp jýrgen tau jyqqan ekpinimiz sayabyr tartty. «Bәsekege qabilettilik» degen sózderden góri, «dauylda jyghylmay әupirimdep túryp qalu, oghan memleket tarapynan kómek kerek» degen ynghaydaghy súramsaq sózder kóp estile bastady. Daghdarysqa qarsy kýreske dep bólingen 19 milliard dollardyng 80 payyzy bankter men alpauyt qúrylys kompaniyalarynyng aranynda jútylyp ketipti. Olardyng qarapayym júrtty osyghan deyin jalmap, túralatqany az eken. Astananyng syrnaylatyp-kerneyletken piramidalary men «hanshatyrlary» da «aryq atqa qamshy auyrdyn» kýiin jasauda...
Qinalghan júrtty serpiltu ýshin isteletin sharalar da óz-ózin aqtaudan qaldy. Áskery sheru - jap-jaqsy bastama edi, onyng ózin shinkildek ministrding qabyldap aluy namysqa tiyip, ruhty jasytty. Eng bolmasa әskerge basshyny tandaghanda komanda bere alatynday, dausy zorynan tandamaghany-ay destik. Al «Núr otan» kótergen - sheneunikterding óz tabysyn jariyalauy jónindegi bastama jalghasyn tappauy - Nazarbaevtyng qatyspauynan ekenin bәri biledi. Kәletaev pen Qojamjarov tabysyn jariya etti eken dep әbiqaevtar men musinder qosyla ketedi degendi kim aitty. Al, eger, Núrekeng ózi bas bolyp kәristing mys aktivterine ortaghy joghyn dәleldese, mәsimovter men shókeevter týgeldey tek ailyqqa kýn kórip otyrghanyn elge kórsetip, bir qyzaraqtap qalar edi...
Qysqasy, daghdarysekeng biylik tizginin ústaushylargha qatty syn bolyp túr. Memleketting damuyn dәleldep, tabysy óskenin jariyalap jarapazandap otyru kerek, ekinshi jaghynan sol jattandy sózderge sendirip, qarynnyng shúrylyn estirtpes ýshin týrli danghaza dәlelderge jýginbese taghy bolmaydy. Al dәlel, mysal atauly azayyp barady. Qashanghy qyrghyz kórshimen salystyra berersin? Azuyn aigha bilep Qytay, qúlashyn jazyp Resey kele jatyr...
«Qazaqstan» aptalyghy. 09.10. 2009 jyl