Nauryz – týrki halyqtarynyng úly merekesining biri әri biregeyi deuge bolady. Nauryz aiymen birge, el ishine qút keletinine berik sengen halqymyz, Tәuelsizdikti túghyryna qondyrghaly, búl meyramdy jyl sayyn erekshe qarsy alyp keledi.

Endi osy tól merekemizdi tamyrymyz bir, tanymy ózgeleu basqa týrki aghayyndar qalay toylaydy?

Aytalyq, Ázerbayjan halqy búl meyramdy óte saltanatty týrde, bir ay búryn toylay bastaydy eken. Bir ay qatarynan, әr aptanyng seysenbisin erekshe joralghymen qarsy alady.

Mysaly: birinshi seysenbi – su, ekinshi seysenbi – jel, ýshinshi seysenbi – ot, tórtinshi seysenbi – topyraq.  Halyq senimine oray, birinshi seysenbide tirshilik sumen nәrlenip, al ekinshi seysenbide jelmen janaryp, ýshinshi seysenbide otpen birge jylu enip, tórtinshi seysenbide jer tolyqtay kógeredi.

Ázerbayjan halqynda otqa baylanysty, tazaru simvolyna qatysty kóptegen dәstýrler bar. Merekege oray jeti jerde ot jaghylady. Jeti alaudyng ýstinen nemese bir alaudyng ýstinen jeti ret jasy men jynysyna qaramastan sekirip attau kerek. Sekirushi: «Mening sarym saghan, sening qyzylyng maghan», - dep aitady. Alaudy eshqashan ózdiginen sónbegenshe sóndirmeydi. Ot ózdiginen sóngennen keyin, jas qyz-jigitter kýlin ýiden aulaqqa aparyp tastaydy. Búl ottan sekirgen barlyq otbasy mýshelerining qayghy-múndary sol kýlmen birge ketsin degen tilekten tuyndaghan.

Kórshi Ózbek halqynda da keng taraghan merekening biri, osy – Nauryz meyramy. Ózbek halqynyng salty boyynsha, nauryzda әr kóktem sayyn diqanshylyq ótetin alqaptarda sauyq-sayran úiymdastyrylyp, merekelik bazar ornaydy. Salt boyynsha, әrbir ýide nan pisirilip, últtyq as – «sumalyak» dayyndalady.

Nauryz merekesin toylau barysynda, últtyq saz aspaptar – kerney, surnay dauysyn estuge bolady. Merekede muzykanttar týrli dәstýrli әuenderde oinap, by qimyldaryn jasap, merekeni ozyq dengeyde toylaydy.

Nauryz merekesinde mindetti týrde merekelik palau pisiriledi. Ózbek halqynda palaudyng jýzden astam, kәuaptyng otyzdan astam, sorpanyng jetpisten astam týri, sonymen qatar san aluan samsa, nan, kondiyterlik ónim týrleri bar. Osy kýni tandyrda pisirilge as ta, nazardan tys qalmaydy. Búlar negizinen tandyr nan týrinde, shirmo – non, patyr, kýlshe dep jalghasyp kete beredi. Al, en  erekshe as retinde nishalda, halvaetar jәne syily qonaqtargha tartylatyn kóptegen taghy basqa jensik astar әzirlenedi.

Nauryz merekesin toylap bitkennen keyin, elding týkpir-týkpirinde  kóktemgi egistik júmystary bastalady.

Sonymen qatar, týrki elderining qataryna kirmese de, elimizge kórshi bolyp keletin, Tәjik halqynyn da Nauryzdy qalay qarsy alatynyn aita keteyik. Tang alakeuimdenip, kýn kóterile bastaghannan-aq, shartarapty kerney, syrnay dauysy terbeydi. Áriyne, týrki halyqtaryna ortaq salt-dәstýrler tәjik elinde de keng kórinis bergen. Atalghan elding Nauryz merekesining simvoly – týrli dәndi-daqyldar qosylghan sumanah. Búl dәstýrli tagham dayyn bolghan kezde, qazan basyna otbasy mýsheleri, tughan-tuys, kórshiler jinalady. Ýlken qazandaghy asty kezekpen aralastyra otyryp, әn aitady.

Al týrkimen halqynyng salt – joralghylaryna kelsek, búl elde jana jyl jylyna eki ret atalyp ótedi. Sonyng biri resmy jana jyldyng kelui bolsa, ekinshisi – Nauryz.

Týrkimenderdi ózge halyqtardan ereksheleytin dәstýri «jarma», «samani» jәne basqa da últtyq astary.

Beysenghazy Úlyqbek

Qazaqstan Jurnalister Odaghynyng mýshesi

Abai.kz