2024 jyldyng 14 aqpan kýni Múhtar Áuezov atyndaghy Qazaq últtyq drama teatrynda «Qozy Kórpesh – Bayan súlu» qoyylymynyng premierasy ótedi. 

«Qozy Kórpesh - Bayan súlu» dastany - qazaq әdebiyetining zor múrasynyng biri. Mahabbat simvolyna ainalghan «Qozy Kórpesh – Bayan Súlu oqighasy» riyasyz mahabbat, qatigezdik, dostyq, shynayylyq sekildi qasiyetterdi payymdap, negizgi iydeyalyq-mazmúnyna sol dәuirdegi jastardyng sýiip qosyluyn arman etken tilek-mýddelerin alady.

Qysqasha mazmúny: Jyr Sarybay men Qarabaydyng ang aulap jýrip qúda bolyp, Qozy men Bayandy kýni búryn atastyruynan bastalady. Sol kezde ang aulap jýrip, úldy bolghanyn estigen Sarybay, balasyn kóre almay qaza tabady. Atastyrylyp qoyghan Qozy men Bayan, jýzderin kórmegenimen bir-birine ghashyq bolady. Uaqyt óte kele sarang Qarabay qyzyn jetim úlgha bergisi kelmey, bir kezde otaryn júttan qútqarghan, jergilikti paluan Qodargha úzatpaqshy bolady. Qos ghashyqtyng arasyna tosqauyl bolghan Qodar, ailasyn asyryp, zúlymdyqpen Qozynyng basyn alady. Qayghydan qabyrghasy qayysqan Bayan, ósh alu ýshin qulyqqa kóshedi. Ol Qodargha ózine qúdyqtan su alyp berse, kýieuge shyghatynyn aitady. Aldanghan Qodar Bayannyng shashynan ústap, qúdyqtyng týbine týse bergende, ailaker qyz búrymyn kesip tastaydy: Qodar týpsiz túnghiyqqa qúlap qaza tabady. Sóitip Qozynyng kegi qaytarylady. Batyr qyz ghashyghynyng kýmbezine kelip, ózine qanjar salyp qol júmsaydy.

Keyipkerleri: 

Qozy — bastapqy keyipker. Ol aldynan shyqqan qiynshylyqtargha qaramastan, óz sezimine berik bolyp, shynayy mahabbattyng bar ekendigin dәleldeydi.

Bayan — aqylyna kórki say Bayan sýigenine eshkimdi auystyrmaytyn, ózining antyna berik, óz sezimi ýshin kýrese biletin jaghymdy keyipkerding biri.

Qodar — Qozy men Bayannyng arasyna týsken jaghymsyz obrazdyng biri. Mahabbat oqighasynda әrqashanda eki ghashyqtyng arasyna týsetin jaghymsyz keyipker.

Sarybay — Qozynyng әkesi. Ol óte batyl, aqyldy, qaysar adam.

Qarabay — býkil zúlymdyqtyng iyesi, ol jyrdyng óng boyynda qara niyetti, saran, oilaytyny tek bas paydasy, esil-derti toqsan myng jylqysy. «Qarabay» degen esimi ony tolyq minezdep, әri baghalap túr: qarau, pasyq, aram jan degen maghynalardy beredi. Qarabaydyng minez-qúlqy, pighyly, is-әreketi múny tolyq dәleldeydi.

Aydar — jyrdaghy óte únamdy keyipkerding biri. Qozy Kórpesh erjetkende Bayan súludyng birinshi ret baryp kórgeni Qozynyng aghasy Aydar.

Annotasiya:

«Qozy Kórpesh – Bayan súlu» spektakli aragha jyldar salyp, teatrymyzda qayta sahnalanyp otyr. Týrki júrtyna ortaq qazyna bolyp tabylatyn tuyndyny demeushilik jasap, qarashanyraqqa qaytarghan – «Bayan Sulu» kondiyterlik fabrikasy.

Ghashyqtar zaryna tas kereng ghasyrda dýniyege kelip, jaqyn-juyqtarynan qoldau tappay, baqigha attanyp kete barghan qos múnlyqtyng mahabbat oqighasyn úly qalamger Ghabit Mýsirepov kezinde óz piesasyna ózek etken edi. 1940 jyldyng 29 sәuirinde Múhtar Áuezov atyndaghy Qazaq memlekettik akademiyalyq drama teatrynda alghash ret kórermen nazaryna úsynylghan tuyndy býgingi kýnge deyin ýlken súranysqa iye.

Sonymen, Mahabbat simvolyna ainalghan Qozy men Bayan ózderining sherli tarihymen taghy bir mәrte bólispek.

Qoishy-rejissery – Á. Rahimov, Qazaqstannyng enbek sinirgen óner qayratkeri.

Qoyshy-suretshisi – M. Saparov,

Kiyim suretshisi – B. Ábdimanapova,

Baletmeyster – G. Muhamedjanova,

Sahna qozghalysy – A. Bayliyn,

Qoyylym demeushisi –  «Bayan Sulu» fabrikasy.

Abai.kz