Senbi, 23 Qarasha 2024
Din men tin 1651 4 pikir 8 Sәuir, 2024 saghat 14:58

Islam әielderining hidjap kiii nelikten?

Foto: pexels.com

Islam elderinde kóbinese әielder ýide otyryp ýy júmysyn istep, bala tәrbiyeleu kerek. Olardyng dýniyetanymy boyynsha bolghanda, búl negizinen әielderdi ayalau jәne bógde adamdarmen, bóten erkekter aldynda ózderin sypayy ústap, әdepti kórinu ýshin kerek eken.

Demek, "sylanyp, boyanyp, kim kóringenge qylmyndap jaman jolgha týsip ketpeu" ýshin, әielder tuystarynynyn, dos-jarandarynyng ýiine nemese namaz oqugha barghanda jelek (hidjap) jamylyp, bas-kózin býrkenui kerek. Óitkeni, әielderding qol-ayaghynan basqa denesining bәri úyatty jeri esepteledi.

Eger erkekter beytanys әielderding bet-jýzin kórip qalsa, ersi, úyatty is sanalady. Sondyqtan basyn býrkenip jýru islam әielderining paryzy bolghan. Betperde (parandjy, hidjap) kiyip jýru islam әielderining әdet-ghúrpy, әri arab elining ózindik ereksheligi sanalady.

Árbir islam elinde nemese әr ónirinde, әr jerinde ómir sýrgen әielderding betperde jamyluy әrqily bolady. Keybir ýlken qalalardaghy әielderding kóbi betperde salmay, qoghamdyq oryndargha әdettegidey barys-kelis, qarym-qatynas jasaydy. Al shetkeri qala-qalashyqtar men auyl-aymaqtarda әlige deyin kópshilik әielder betperde jamylady nemese bastaryn býrkenedi.

Al kóship-qonumen ómir sýretin audandarda әielder betperdesin alyp, erkektermen birge júmys isteydi.

Keybir islam elderindegi әielder betperde býrkengende jýrer jolyn birghana sanylaudan kóredi, múny "jelek býrkengen jalghyz kózdi әielder" dep ataydy. Olar bastaryna qara jelek býrkenip, ýstilerine sýiretilgen qara kóilek kiyip,býkil denesin oranyp jýredi. Sondyqtan qaranghy týnderde qarandap tym qorqynyshty kórinedi.

Ontýstik Yemendegi hadalamau әielderi tysqa shygharda betine býrkenshik salghanymen, kózin ashyq ústaydy. Qyzdar eseyip balaghatqa tolghanda nemese on jasqa shyqqanda, oghan egde әielderding kiymin kiydiredi de, on jas pen on eki jas aralyghynda úzatady. Úzatylu kezinde qynagýl shyrynynan qol-ayaqtarynyng tyrnaghyn týrli-týsti etip boyap sәndeydi. Keudesine altynnan ay tektes monshaq tizbekti alqa, kýmisten bir-birine baylauly ýsh qatarly sholpy salady. Sonday-aq betine "Qúran" ayatary týsirilgen kýmis tengelerdi boytúmar etedi. Onyng ýstine qolyna bir júp bilezik salady, ayaghyna kishkene qonyrauy bar bilezik kiyedi, keybir tauly ónirlerde әielder ýnemi shymqay kókten qolqyldaghan úzyn shapan kiyip, shymqay kókten býrkenshik alyp, qyzyldan belbeu, sәndikke kýmis taghady. Bilek, sausaq, ayaqtaryna kýmisten óte qúndy sәndik búiymdar taghady.

Soltýstik Yemenning keybir aimaqtarynda әielder kóbinde ýide otyrady.

Egerde tysqa shyghugha tura kelse, qara jelekke oranyp bazarlar men kópshilik oryndargha soqpastan shetkeri kóshelermen jýredi. Onyng ýstine kýn batpay ýiine sózsiz oraluy kerek. Qyz bala eseyip, 6 jasqa tolghanda eresek әielder siyaqty ýiden shyqpaydy. Biraq Sanajyanyng tauly aimaqtaryndaghy әielder betperde býrkenbeydi. Onyng esesine shy qalpaq kiyip, eki bilegin ashyq kórsetip bilekterine ýlken bilezik salady, sonday-aq týsi ashyq úzyn shapan kiidi únatady.

Aughanstan әielderining betperdesi ókshesine deyin sýiretilip, barlyq denesin orap túrady. Betaldyn bayqau ýshin kózining túsynan eki tesik qaldyrady. Biraq keybir auyldarda betperde býrkenbeytin әielder de bar. Olar qúmyrany tóbesine qoyyp su tasyghanda nemese egin júmysyn istegende betin ashyq ústaydy. Búl turaly mynaday anyz bar eken. Bir patsha Europada sayahat jasap jýrip, óz elindegi keybir nәrselerge, salt-sanagha reforma jýrgizu ýshin, eng aldymen әielderding betperdesin alyp tastau ýshin nebir әreketke barady da, múny óz әielinen bastaydy. Áyeli shetelde betperdesiz jýrip qoymay, eline oralghannan keyin de beti ashyq kýiinde qonaqasylargha bara beredi. Búghan imamdar qatty narazy bolady.

Shydamy ketken imamdar sonynda patshagha baryp shaghymdanady. Sonda patsha:
- Auyl, qystaq әielderi búrynnan betperde býrkenbeydi ghoy? - dep jauap beredi. Sonda imamdar:
- Olar erteli-kesh enbek isteydi, olar qaytip betterin býrkensin, - deydi. Patsha:
- Onda auyl, qystaq әielderi qashan betperde býrkengen kezde, mening hanymym da júrt aldynda betin býrkenetin bolady, - deydi.

Patshanyng búl oiy iske aspay qalady da, sodan beri Aughanystan әielderi kýni býginge deyin betperde jamylyp keledi.

Áyelderding azattyq, bostandyq qozghalysynyng әserinen qazir keybir islam elderi әielderding bedeli, qúqyghy turaly jana mәseleler kóterude, sonyng nәtiyjesinde kóptegen әielder betperdesin, úzyn kóilekterin, shekpenderin (shapandaryn) tastap, kostum-ubka, keudesi ashyq ýlgidegi kiyim-keshek kiyetin boldy.

Búryn Saudy-Arabiyasynda tysqa shyqqanda barlyq әiel qauymy betperde býrkenui kerek deytin núsqau bolghan. Islam dinin óte berik ústanatyn búl memleket 1981 jyly 5-sәuirde 14 ghasyr boyy jalghasyp kelgen islam dinining dinbasshylaryna jinalys ashyp, әielder bolashaq kýieuining aldynda betin ashyq ústauyna bolady, ýilenu toyy ótken son-aq betperdeni býrkenbeydi degen ereje shygharady.

Ózge elding basylymynan audarghan Álimjan Áshimúly

Abai.kz

4 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1465
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3238
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5377