Kirispe

Sayasy jýie jәne sayasy rejim túrpatynda Orta Aziyalyq memleketterding úqsastyghy men jekelegen aiyrmashylyghy aitarlyqtay. Qazirgi «transformasiya», «tranziyt», «ótpeli kezen» sayasy qúrylymynyng janaruyna alyp kelu yqtimaldyghy joghary ma әlde mýmkindigi joq pa búl sayasy jýie qúrylymyndaghy basty mәsele.

Ortalyq Aziyadaghy sayasy rejim býgingi merzimge deyin kenestik sayasy basqarudyng ózgeshe bir týri retinde aitarlyqtay ózgerister jýzege asqan, konstitusiyalyq janartular men tolyqtyrular, sóz bostandyghy men senzura, ashyq jәne әdiletti saylau ótkizuge tyrysu nemese sóz erkindigin shekteu, azamattardyng qúqyqtary men bostandyqtaryn ayaqqa taptau, sayasy repressiya, jemqorlyq, tensizdik t.b. eki jaqty keng kólemdi ózgerister býkil jiyrma eki jyl boyghy jalghasuda.

Kirispe

Sayasy jýie jәne sayasy rejim túrpatynda Orta Aziyalyq memleketterding úqsastyghy men jekelegen aiyrmashylyghy aitarlyqtay. Qazirgi «transformasiya», «tranziyt», «ótpeli kezen» sayasy qúrylymynyng janaruyna alyp kelu yqtimaldyghy joghary ma әlde mýmkindigi joq pa búl sayasy jýie qúrylymyndaghy basty mәsele.

Ortalyq Aziyadaghy sayasy rejim býgingi merzimge deyin kenestik sayasy basqarudyng ózgeshe bir týri retinde aitarlyqtay ózgerister jýzege asqan, konstitusiyalyq janartular men tolyqtyrular, sóz bostandyghy men senzura, ashyq jәne әdiletti saylau ótkizuge tyrysu nemese sóz erkindigin shekteu, azamattardyng qúqyqtary men bostandyqtaryn ayaqqa taptau, sayasy repressiya, jemqorlyq, tensizdik t.b. eki jaqty keng kólemdi ózgerister býkil jiyrma eki jyl boyghy jalghasuda.

Soghan sәikes týbegeyli eki jaqty pikir qalyptasty: biri aimaqtaghy memleketterding damu evolusiyalyq ýderis, avtoritarlyq basshylyq mindetti týrde transformasiyalanady jәne jana týrli rejim týrine auysady, búl uaqyttyng enshisinde, aitarlyqtay ózgerister jýzege asuy kýrdeli mәsele, biraq ta búl ózgerister algha jyljytatyn qadam bolady; ekinshisi avtoritarlyq basshylyq kýsheygen sayyn rejim barynsha kýsheytilgen biylik bir ortalyqqa baghyndyrylghan, sayasy bәsekelestik oryndalmaytyn týrge jetti. Jiyrma eki jyl aralyghynda Ózbekstan men Qazaqstanda sayasy jýie túraqty arasyndaghy dýrpilistermen bir biyleushimen basqarylyp kele jatyr, Týrkmenstandaghy «totalitarizm» neoavtoritarlyq rejimge ótude, Tәjikstandaghy basshylyq óz biyligin barynsha kýsheytudi jalghastyruda, «demokratiya araly» túraqsyzdyqtar arqyly sayasy bәsekelestik damyghan memleketke ainaludy kózdeydi.

Memleketterding basqarylu tetikterinde tuyndaghan mәseleler týgeldey sayasy jýiege kelip tireledi. Memleketti jeke sayasy jýie retinde qarastyrsaq, sayasy rejim basqa sayasy qúrylymdardyng eng basty bólshegi. Osyghan oray, sayasy rejimning qozghalys dinamikasyn anyqtau aldaghy manyzdy ózgeristerding jýzege asyrylu erekshelikterine tiyisti baghdar beredi.

Ortalyq Aziya memleketerinde Qyrghyzstannan basqa, avtoritarlyq rejimning týrin anyqtau boyynsha týrli pikirler men zertteulerge toly. Alayda barlyghy derlik shekten tys synalghan zertteuler (arnayy pozisiyany kózdeytin), kóbine shet eldik,  al jergilikti zertteushiler búl taqyryptardy barynsha zerdelep kórsetu birshama qiynyraq, tipten joq, syny konstruktivti pikirdegi enbekter de taba alasyz, biraq siyrekteu.

«Gibridtegi rejiym» men «imitasiyalyq demokratiya»

Tómende Orta Aziyalyq avtoritarizm týrin anyqtaugha arnalghan zertteulerge taldau jýrgizilgen, qúraushy bólikter arqyly ortaq úqsastyqtar men biriktirushi jiyntyq anyqtalynady.

Jogharyda atalghan aimaq memleketterine tәn avtoritarizmning týri- elektoraldy avtoritarizm, yaghny syrtqy әlemge saylaudyng ótip jatqandyghyn[1] jәne «demokratiyalyq» memleket retinde tanyluda, «gibridtegi rejiym» nemese «jetilmegen demokratiya» týrine de jatqyzady Demokratiyalyq instituttardyng «shartty» týrde qyzmet atqaruy shynayy demokratiyalyq basqaru týrine jaqyndyghyn bildirmeydi. Ortalyq Aziyadaghy tórt memleket ýshin búnday instituttardyng qyzmet atqaruy ishki sayasy biylikti barynsha tepe-tendikte ústap túru ýshin qajet bolsa, basqa jaghynan syrtqy sayasy imidj ben batystyq investisiya ýshin qoljetpes qúral bolyp esepteledi.

Reseylik әleumettanushy D. E. Furman barlyq postkenestik memleketterdegi rejim týrining bir-birinen aiyrmashylyghy bar, alayda basty úqastyghy «imitasiyalyq demokratiya», demokratiyalyq bolyp kóringen avtoritarlyq rejiym.[2] Kenes Odaghy qúlaghannan keyingi jalghyz damudyng progresi Batys bolyp kórindi, sondyqtan da demokratiyalyq qúndylyqtar jalghyz osy maqsatta engizilgen sekildi. «Elektoraldyq nemese jetilmegen demokratiya» tiyisti kózqaras tughyzu ýshin qoldanylsa, «imitasiyalyq demokratiya» sayasy jýieni jedel oryndalyp jatqandyghyn kórsetuge arnalghan.

Kelesi zertteushi Ortalyq Aziyadaghy avtoritarlyq rejimdi jikteuding alghashqy týri retinde júmsaq jәne qatty etip bóledi: qatty týrine - Ózbekstan, Týrkmenstan (neototalitarly) júmsaq týrine - Qazaqstan, Tәjikstan, Qyrghyzstandy jatqyzady. Avtoritarizmning ekinshi týrining birinshisinen basty aiyrmashylyghy qatysty dengeydegi BAQ pen ÝEÚ bostandyghy.[3]

Stiyven Levitskiy bolsa, «gibridtelgen rejimnin» manyzdy týrlerining biri retinde «bәsekelestikti avtoritarzimdi» ataydy, sayasy jýiening ashyqtyghy qamtamasyz etiluge dayar, demokratiyalyq ýdrerister ótkenimen olar әdiletsiz. Ókinishti-aq, Orta Aziyalyq memleketterding (1995-2005) «bәsekelestikti avtoritarlyq» rejim týrine jatqyzyla almaydy, sebep- demokratiyalyq ýderisterdegi sayasy bәseklestik joq boluyna oray әdilettilikting boluy ekitalay.

Oghan qosa, Freedom House qúqyq qorghaushy úiymynyng «2013 j. –ótpeli kezendegi memleketter» dep atalatyn zertteuinde Ortalyq Europa men postkenestik 29 memleket qarastyrylady, sonyng ishinde Ortalyq Aziyadaghy, Qazaqstan, Ózbekstan, Týrkmenstan «Bekitilgen avtoritarlyq rejimder» degen sanattaghy memleketterge qosyldy. [4]

Bayqaghanymyzday, aimaq memleketterin demokratiyagha ótushi nemese jasandylyq basym demokratiya týrinde kórsetiledi Demokratiyazasiya ýderisi oryndalyp jatqan nemese aitarlyqtay ózgerister oryn alghan memleketter retinde kórsetile almaydy. Nәtiyjesinde zertteuge alynghan memleketter boyynsha Ortalyq Aziya elderi basqarudyng búl tetigi ornyghuyna oray kóptegen sәikespeuishilikter men kýrdelilikter tәn.

Ortalyq Aziyadaghy «mәngilik» sayasy rejiym

Batystyq zertteushiler nemese Ortalyq Aziya aimaghyn zertteushi úiymdar jәne t.b. tarapynan aimaqtaghy rejimning týrin barynsha syny sipatta kórsetetin jaqtary basymdyq beredi. Kenes Odaghy kezindegi totalitarlyq iydeologiyalyq basqarudyng qanshalyqty joghary dәrejede bolghandyghyn dәleldeydi. Soghan baylanysty búl rejimning kelesi týrine transformasiya da sonshalyqty kýrdeli bolady.

Shyghys Europa, Latyn Amerikasy, Ontýstik-Shyghys Aziya memleketterinde de avtoritarlyq biylik ornyqty, soghan qaramastan algha jyljular aitarlyqtay bayqalady. Al Ortalyq Aziya memleketterinde jaghday qalay qalyptasuda? Memleket basshysy auysqan memleketterding ózinde túraqtylyq pen demokratiyanyng basty qúndylyqtary ornamady.

Birinshiden, Shyghys Europa men Ortalyq Aziya aimaghandaghy memleketer arasynda aldynghysynda sayasy jýiening ashyqtyghy men algha jyljytushy qadamdary basym, sebep retinde Shyghys Europa memleketterining EO kiruining sharttary retinde demokratiyalyq memleket pen azamattyq qoghamnyng damyghan týri qajet boldy, Latyn Amerikasyndaghy әskery diktatura úzaq jyldar boyy memleketti biyledi, halyqtyng basym kópshiligi sharshady, tiyisinshe auystyrudyng kezeni jetti. Yaghny keng kólemdi úzaq uaqyt alatyn mәsele osyny kórsetti. Ontýstik Shyghys Aziya memleketteri avtoritarlyq rejimdegi memleket dep tanylghanymen, ekonomikalyq ósimi joghary boldy, búl anyqtamagha sәikes keletin avtoritarizm dep ataugha bolmaydy, shyghys qoghamyndaghy basqarudyng erekesheligi retinde qarastyra alamyz.

Ekinshiden, búl tuystyq jәne patron-kliyenttilik qarym-qatynastar sayasy jýiening ajyramas bóligi bolyp sanalady. Búl qatynastar qogham ýshin ashyq sipatta emes, sondyqtan da anyqtau da kýrdeli. Orta Aziya memleketterining arasynda osynday qatynastardyng arasynda belgili bir aiyrmashylyqtary da bar. Qazaqstan kóshpeli órkeniyet negizinde qalyptasqan memleket bolghandyqtan, tughan-tuystyq, rulyq qatynastar asa kýshti, al Ózbekstan men Tәjikstan otyryqshy ómir saltyn jýrgizgendikten búl qatynastar birshama әlsizdeu, aimaqtyq bólinisindegi baylanystary asa kýshtirek. Ózbekstanda patron-kliyenttilik qarym-qatynastar tolyqtay saqtaluda.[5] Qyrghyzstan aimaqtyq negizde bólingen memleket bolsa, Týrkmenstan 24 taypadan túrady jәne basshylyq tek biyleushi taypadan ghana saylana alady. Jalpy Ortalyq Aziya memleketterining barlyghynda rulyq jәne otbaslyq baylanystar basty sheshushi faktor bolyp esepteledi. Agrarlyq –industrialdyq qoghamda otbasylyq jәne rulyq baylanystary jeke individualdyq baylanystargha qaraghanda asa basym boldy. Búl damudyng joghary dәrejede bolmauyna, jeke baylanystardyng keri jaqtary basym ekendigin bayqatady.

Bóten demokratiya

Zertteushi A. Kurtov, Ortalyq Aziya memleketterindegi sayasy dәstýr men sayasy mәdeniyet ornyqqan aimaq retinde memleket basshylary demokratiyany oghan jat qúbylys retinde esepteydi. Degenmen, jasandy endirilgen demokratiya sayasy elita tarapynan bastalghan tarapta engizilse onda ózining jemisin beredi. Mәselen, AQSh 1776j. Tәuelsizdik Deklarasiyasyn qabyldaghannan keyingi demokratiyagha baghyttalghan is-sharalardyng barlyghy primitivti boldy jәne ony qabyldau halyq tarapynan kýrdeli jýzege asyryldy[6]. Jergilikti sarapshylar halyqtyng sayasy sanasy býgingi tanda pisip-jetilmegendigin algha tartyp demokratiyalandyrushy is-sharalar qabyldanghanmen aqyrynda keri nemese aralasqan nәtiyje beretindigine senimdi. Búghan sebep joghary basqarudyng bir basshynyng qolynda shoghyrlanuy nәtiyjesinde ózgeristi qadamdar jýzege aspaydy. Qarapayym halyq Kenes Odaghy mezgilindegi totalitarlyq basqarudy sinirgendikten qazirgi balama jaqsyraq nemese ekonomikalyq damu túrghysyna kelgende Kenes Odaghy paydalyraq dep esepteytinderi de barshylyq. Patriarhaldy sayasy mәdeniyet elementteri basym shyghys qoghamy ýshin batystyq demokratiyalandyru jat qúbylys retinde qarastyrylghanymen, jergilikti aimaqtyq erekshelikterdi eskergen týrining ekonomikalyq-sayasi, әleumettik, mәdeny serpilisi ýshin qajettiligi zor. Shyghys Aziya memleketterindegi (Malayziya, Singapur) avtoritarlyq basqaru týri ekonomikalyq ósimning joghary týrimen sipattaldy. Yaghny avtoritarlyq rejimdegi memleketterdegi ekonomikalyq damu kórsetkishteri tómen bolady degen tújyrymgha sәikestenbeydi. Avtoritarlyq rejimning týpnegizi ekonomikalyq damudan jeke qarastyrylatyn kezderi de bolady.

Demokratiya jat qúbylys retinde qarastyru sayasy mәdeniyet ózgerisi men ósimi turasynda bekitilgen dәiek emes. Osy túrghyda onyng bekitilu nemese ornyghuy jýzege asyrylatyn kezeng bolady dep senimmen aitu әli de erte.

«Ortalyq Aziyalyq kóktem»

«Arab kóketminen» keyin Ortalyq Aziya memleketerindegi әleumettik qozghalystardyng boluy mýmkindigin zertteushi doktor Andrea Shmits «Arab kókteminin» negizgi sebebi retinde avtoritarlyq biylik, jemqorlyq, әleumettik mәselelerdi ataydy. Ekinshiden jana kommunikasiyalyq jәne aqparattyq qúraldar ózining әseri basym. Sonymen qatar Arab kóktemi búl memleketterde azamattyq qogham qalyptaspasa jýzege aspaghan bolar edi.[7] Ortalyq Aziya memleketterinde jogharyda atalghan mәselelerding barlyghy da bar. Alayda jana aqparattyq tehnologiyalardyng damuy men qalyptasqan azamattyq qogham jetkilikti dengeyde emes. Sebebi, jana aqparattyq tehnologiyalardyng damuy shekteledi nemese innovasiyalyq damu dengeyi әli joghary emes, al azamattyq qogham qazaqstandyq zertteushi Yu. Buluktaevtyng aituynsha «jeke bastama kóteretin ekonomikalyq derbes túlghany» [8] kórsetedi. Týp negizde barlyq negiz ekonomikalyq damudan kelip shyghady. Al búl damu Ortalyq Aziya memleketterinde tómen. Arab memleketterinde bolyp ótken әleumettik jarylys barysynda memleketterding әleumettik-ekonomikalyq damu kórsetkishteri aldynghy qatarda jәne eshqanday da narazylyqtar men qarsylasular bolatyndyghy turaly josparlanbaghan. Shynayysynda narazylyq pen qarsylasular bilimi joghary, jana aqparattyq qúraldardyng keng taraghan memleketterde oryn alatyndyghyn kórsetuge bolady. Alayda kóptegen sarapshylar Ortalyq Aziyada ekinshi arab kóktemi qaytalanbaydy degen boljamy sayasy túraqty memleketterdi emes, damudyng kenje qalghandyghynyng kórsetkishi.

Kelesiden sәtti tәjiribie әli de bolsa az, Arab memleketterindegi revolusiya nәtiyjesinde biylikting auysuy 50-60j. revolusiyalardyng nәtiyjesinde qúlatylghan sonyng ornyna qayta ornaghan rejimderdi kórsetedi. Ortalyq Aziya memleketterindegi qarsylyqqa shyghu nemese  narazylyq bildiru maqsatynda úiymdastyru dengeyin tómendetuge tyrysady, әskery bir basshynyng biyligine qaraghanda artyqshylyq tanytpaydy, búl rette Orta Aziyalyq memlektteri qorghanys salasyna azamattyq sala mamandaryn qoi da beker emes (Qazaqstan), úzaq merzim aralyghyndaghy qyzmet salasyndaghy janamen almastyru búl salany kýsheytu maqsatynda (Tәjikstanda 1995 j. QIM ornyna jana basshynyng taghayyndaluy) taghayyndaly.

Týrkmenstandyq «jana avtoritarizm» men Ózbekstandaghy «qatty avtoritarizm»

Týrkmenstan barlyq Orta Aziya memlekettermen salystyrghanda barynsha represivti kýsheytilgen avtoritarlyq basqaru týrine jatady. Týrkmenstannyng jýrgizip otyrghan sayasatyna baylanysty ondaghy jaghdaymen tanysu da kýrdeli, soghan oray sapaly zertteuler de az.

KSRO ydyraghannan keyin Týrkmenstan basshysy bolyp saylanghan Saparmúrat Niyazov birden aldynghy kommunistik múradan bas tartty, memleket tәuelsizdigi jariyalaghannan keyin «demokratiyalyq partiya» qúryldy, Ortalyq Aziya memleketteri ishinen alghashqylardyng biri bolyp 1992 j. «On jyldyq gýldenu» baghdarlamasy qabyldandy[9]. Bastapqy qalyptasu jyldarynda jekelegen biylikting kýsheytilgen týrde bolmaghandyghy damu keleshegin qiyaly týrde kórsetti. Týrkmenstandaghy Saparmúrat Niyazovtyng jeke dikturasy jeke biylikke qauip tóndirushi elitalyq qúramdy tazartudan bastaldy. Preziydent qyzmetine saylanghannan keyin memleket basshysy kýshtik qúrylymdar, preziydent әkimshiligi, jeke qauipsizdik әskeri, ekonomika salasyndaghy baqylaushy oryndargha ie toptardy qyzmetinen alyp tastady. Biylik tolyqtay ortalyqtandy, alayda preziydentting kenet ólimi kóptegen sarapshylar tarapynan boljanghan memlekettegi tónkeris nemese basqa da qantógiske alyp kelmedi, kerisinshe kezekti avtoritarlyq biylik basshysyna biylik barynsha beybit jolmen ótuin kórsetti. Konstitusiya boyynsha memleket basshysy qyzmetin atqarushy Mәjilis (Parlament) tóraghasy O. Ataev przeiydenttik qyzmetti atqarugha kirisui qajet bolatyn, alayda qylmystyq is boyynsha aiyptalghandyqtan qyzmetinen ketti. Qalyptasyp otyrghan jaghday boyynsha memleket basshysy lauazymyna viyse-preziydent G. Berdimúhamedúlyn bekitu ýshin jasalghan qadamdar edi. Preziydent qauipsizdigin qamtamasyz etushi A. Redjepovtyng basshylyghymen memleket basshysy qyzmetine G. Berdimúhamedovty saylanuyna barynsha yqpal etti, nәtiyjesinde preziydent saylandy da. Konstitusiyalyq jәne barlyq mýmkin bolghan zandargha ózgerister engizip, tipten qyzmetten tek ózin ghana bosata alatyn dengeyge jetkendikten, kelesisi qolyndaghy biylikti kýsheytu maqsatynda preziydenttikke keluge yqpal etken toptyng mýshelerining barlyghyn qyzmetten bosatyp, qylmystyq jauapkershilike deyin tartty. Nәtiyjesinde aldynghy ssenariy tolyqtay qaytalandy.

Týrkmenstan Ortalyq Aziya memleketterining arasyndaghy syrtqy ortagha barynsha jabyq memleket qatarynda. Preziydent S. Niyazov merziminde qalyptasqan jabyq dәstýrli avtoritarlyq rejim G. Berdimúhamedov tarapynan kýsheyude. Týrkmenstan basqaru qúrylymy boyynsha aimaqtardaghy taypalargha negizdelgen, basshylar ahalteke taypasynan saylanady. Memleketting basqarylu týri ahalteke jәne qarsy opponentter dep bólindi. Odan bólek memleket basshysyn biylikke alyp kelgen eurotýrkmender (bolishevikter kezinde qalyptasqan kenes odaghynda tәrbiyelegen) jәne dәstýrshilder arasyndaghy qarama-qayshylyq ornady. Birinshileri bolsa memleketting taypalargha bólinbey, ortalyqtanghandyghyn qalaydy, dәstýrshilder bolsa elitalyq top bolghysy keledi.[10] Alayda tәuelsizdikting alghashqy jyldaryndaghy ashyq sayasy baghytty tandaghan memleketin 1995 j. bastap beytaraptyq sayasat jariyalap BÚÚ tarapynan búl sayasat moyyndaldy. Memleketting osynday konservasiyagha bet aluy ondaghy avtoritarlyq rejimdi «súltandyq» basshylyqqa deyin kýsheytti nәtiyjesinde M. Veberding anyqtaghan patronaldyq memleket ornady.

Týrkmenstannyng syrtqy ortagha jabyqtyghy avtoritarlyq basqarudyng odan әri kýsheyuine alyp keledi, syrtqy baqylaushylar men memlekettik emes úiymdar ashyqtyq pen tiyisti qadaghalaudyng jýrgizudi qamtamasyz etushi edi. Qazirgi qalyptasqan sayasy rejim aldynghysy sekildi kýsheytilgen formasynda emes, alayda sayasy bәsekelestik pen biylikti ústap qalugha tyrysushylyq osyghan alyp keleri anyq. Týrkmenstan mysalynda, sayasy transformasiyanyng tek rejimning ishindegi kýsheytilgen týrden naghyz rejim ornaydy degen pikir qalyptaspady. Degenmen de búl sayasy túraqtylyqty qamtasyz etip otyr, biraq ta barlyq salalardaghy damugha ózining kedergisin keltirude.

Ózbekstan «jabyq avtoritarlyq rejiym» dәstýrli qoghamdyq basqarudaghy memleket. Negizinen aimaqtyq bólinis basym, memleket basshysy aimaqtardyng basshysyn tikeley ózi saylauy olargha degen senimdilikti kórsetedi, preziydentting tuyp-ósken aimaghyn basqaru senimdilikting eng joghary shyny, jaqyn otbasylyq qarym-qatynastar asa basym bolghandyghy sonsha baghynyshty avtoritarlyq kýsheyu ýstinde. Ózbekstandy zertteushiler men sarapshylar enbekterinde Ortalyq Aziyalyq memleketteri ishinde «qatty avtoritarlyq biylik» tәrtibine jatady: basqarudyng kýsheytilgen týri, sayasy qarsylastardy payda bolghan kezde sahnadan ketiru, qarsylyq qozghalystaryn ayausyzdyqpen basu, memlekettik iydeologiya bir basshylyq negizinde jasaluy. Ózbekstandy Týrkmenstanmen biriktiretini – jabyqtyq pen beytaraptyq, aiyrmashylyghy- Týrkmenstan dengeyindegidey emes, qogham әr tarapty.

Ózbekstandaghy avtoritarlyq rejimning týrin preziydenttik basqarudaghy tipke jatqyzady. Memleket basshysy sayasat pen mass-mediany basqarady, ózining sayasy qarsylastaryna manyzdy nazar audarylmaydy, jeke kóshbasshylyq preziydent arqyly jýzege asyrylady.[11]

Odan bólek, Ózbekstan basshysynyng otbasynda bolyp jatqan ózgerister, kópten kýtilgen boljam qyzy G. Karimovanyng memleket basshysy bolady degen ýmitkerligin seyiltti. I. Karimovtyng oghan degen senimdiligining tómendeuin әskery basshylar men basqa da qyzyghushylyq toptar óz paydasyna sheshe alady. Ózbekstan preziydentining avtoritarlyq biyligi onyng otbasy mýshlerine de taraghan sekildi kózqaras bayqalady, búl avtoritarlyqtyq әli de úzaqqa sozylatyndyghyn taghy da dәleldep berdi.

Ózbekstan I. Karimov túsynda avtoritarlyq biylikting kýsheytilgen týrine ainaldy, qazirgi konstitusiyalyq ózgerister boyynsha preziydenttik merzimi 7 jyldan 5 jyl merzimine qaytadan týsirildi. Búl I. Karimovtyn  2015 j. preziydenttik saylau merzimine óz kandiaturasyn úsynbaydy degen boljamdary da bar, biraq ta avtoritarlyq biylikting basty kórsetkishi retinde ómir boyghy basqarushylyq, sondyqtan da búl mәselen, syrtqy sayasy faktor tarapynda AQSh-qa jaqyndau tónireginde boluy da mýmkin, sayasy sebepter boyynsha týrmege qamalghan qylmyskerler men qúqyq qorghaushylardyng bosatyluy ondaghy imitasiya AQSh tarapynan qajetti qoldaugha ie boluy ýshin Ózbekstangha asa qajet, búl onyng Orta Aziyadaghy basty qoldaushy memleketke ainaluy ýshin manyzdy.

Tәjikstan men Qazaqstandaghy sayasy rejim týri

Tәjikstan Ortalyq Aziya memleketeri ishinen basty aiyrmashalyghy retinde Kenester Odaghy ydyraghannan keyingi sayasy elita jana sharttargha beyimdele almay ydyrap ketui, basqa memleketterde ótken kezenning sayasy elitasy sol qalpynda boldy. Janadan qalyptasqan elita E. Rahmon basshylyghymen jýzege asyryldy. Sarapshylar Tәjikstandy «barqyttyq avtoritarizm» dep tanidy, demokratiyanyng keybir elementteri kezdestin atqaryluy boyynsha avtoritarlyq rejimdegi memleket. 2013j. 6 qarashada ótken kezekti saylau barysynda E. Rahmon 84% dauys jinap 7 jyldyq merzimge óz biyligin jalghastyratyn boldy, saylaugha qatysqan basqa ýmitkerler shynayy sayasy bәsekeles bola almady. Tәjikstandaghy azamattyq soghystan keyingi túraqtylyq pen senimdilikti E. Rahmonnyng esimimen baylanystyrady, biraq ta ekonomikalyq kórsetkishter boyynsha damu boyynsha әli de artta keledi, búny integarsiyalyq nemese basqa da mәseleler arqyly sheshuge tyrysqanymen jaghday týzelmedi, osy kezde memleket basshysy ózining basqaruynda algha jylju bayqaldy, eng aldymen azamattyq qúqyq pen әleumettik salalargha baylanysty. Basqa jaghynan Tәjikstandaghy jaghday basqa Orta Aziyalyq memlekettermen salystyrghanda aitarlyqtay kýrdeli, islamdyq faktordyng alatyn orny kýsheyude jәne iydeologiyalyq damu qanday sipatta boluy qajet (týrikshildik ne irandyq «ariylik») búl asa qiyn mәseleler qataryna jatady, sondyqtan da memlekettegi túraqtylyq tәjik halqy ýshin baghasy qol jetpes. 2003 j. Konstitusiyagha engen ózgerister basshynyng eki retten artyq preziydent etip saylanuyna qúqyq bermeydi, soghan oray Tәjikstan preziydentine osy songhy merzim dep esepteuge bolady. Degenmen de jaghday kóbine zangha ózgertuler engizuler sekildi týbegeyli ózgerister engiziluine baylanysty búrmalana alady.

Qazaqstan aimaqtyq memlekettermen birge qarastyrghanda sayasy jýie qúrylymy men sayasy rejim boyynsha aitarlyqtay aldynghy qatarda sekildi. Biraq ta, kórsetilgen ózgerister osy tarapta ghana. Keybir sarapshylardyng aituynsha, Qazaqstandaghy avtoritarlyq rejim 90j. ortasyna qaraghana kýsheyip kele jatyr[12] Jeke biylikting ornatu sayasy bәsekelestikti joymen jalghasyn tabady, Qazaqstanda búl jasandy sayasy bәseklestikti qamtamasyz etumen bayqalady. Sayasy sahanadaghy shynayy sayasy bәsekelestikting bolmauy sayasy ómirge degen qyzyghushylyq tudyrmaydy. Basqarudyng búl týri Ortalyq Aziya memleketterimen salystyrghanda júmsaq avtoritarlyq basqarugha jatady, degenmen de ózgeristerding qanday týrine óterligi boyynsha belgisizdik tәn.

Songhy týiin

Qarastyrylghan Orta Aziya memleketteri batystyq sarapshylar men qúqyq qorghau úiymdardy tarapynan aiyptalatyn avtoritarlyq rejim basqaruyndaghy memleketter. Tranziyt, keyde búl shynayy tranzit emes bir rejimning jalghasuy negizinde kórsetiledi. Ortalyq Aziya memleketterinde tarihy qalyptasqan dәstýr boyynsha ejelgi kezennen bastap bir basshy basqaruy negizindegi memleketter qatarynan túrady, kóshpeli ómir saltynda biyleushining ózindik jeke orny men sipaty boldy, búl Kenestik kezendegi totalitarizm mezgilinde aimaqtyq basshylardy taghayyndau barysynda úzaq jyldar boyghy qyzmetti auystyrmau tәjiribiyeden kórinis tapty, sondyqtan da birden jana basqaru tәrtibine auysu halyq ýshin asa qiyndyq әkeleri haq, al auysqan kýnning ózinde aimaqtyq qúrylymdar kýsheyui basym, al úzaq uaqyttyq basqaru jeke biylikting kýsheyui men onyng ortalyqtanuyna alyp keledi, jemqorlyq kýsheyedi jәne sayasy bәsekelestik mýldem bolmaydy, janama berilgen qúqyqtar men bostandyqtar súranysqa ie bolady. Nәtiyjesi qúldyrau men qúlau ma? Naqty batystyq ýlgidegi demokratiyalyq basqaru jýiesi bizding qoghamdyq erksheliktelikterge baylanysty sinispeytindigi taghy bar, jeke biylik avtoritarlyqqa ghana alyp kele alady, al demokratiya prinsipterine negizdelgen jeke basqarudy tabu asa qiyngha soghady. Biraq ta ókilettilikter naqty belgilengen jәne bólingen kezde әbden mýmkin basqaru týri.

Sayasy mәdeniyet qatysugha qaraghanda baghynudy kózdegen qarapayym halyq ýshin qay biylik týri jaqsy. Ornaghan avtoritarlyq biylik qajettilik, búl túraqtylyqty saqtau ýshin qajetti kezeng boldy jәne memleketterdi týrdi janjaldardan alyp qaldy, alayda

búl kezeng ózining mәresine jetuge tayar, búdan keyin barlyghy da sol taraptaghy topty saqtaugha tyrysady, basqarudyng sol taraptaghy týri bolghanymen qoghamdyq pikir men qabyldau ózgesherek boluy shart, halyqtyng oyanuy jýzege asatyn mezgildi kýtuge әli de kóp bolar. Orta Aziya memleketterindegi transformasiya janashylydyqtar men ózgeristerdi kýtu qajetti dep eseptese, búl úzaq merzimdi ózin-ózin anyqtau men tiyesilik, sayasy belsendilik, ekonomikalyq damu tarapynda ghana jýzege asyryalady, al qazigi damu jaghdayynda jәne biylikting tereng ortalyqtanu kezinde búl mýmkin emes, tek syrtqy kýshter kómegimen oryndalmasa, alayda keyinirek te onyng jaghymsyz sipattary ózining kórinisin bere alady.

Berikbol Dukeev

Abai.kz

[10] Shohrat Kadyrov Avtoritarizm kak proyavlenie slabosty rejima. http://www.cargobay.ru/news/nezavisimaja_gazeta/2003/1/13/id_135691.html