Qazaq-qytay qatynastary men yntymaqtastyghy kontekstindegi adamzattyng birtútas taghdyry qauymdastyghy.

«Adamzattyng birtútas taghdyry qauymdastyghy» tújyrymdamasyn QHR Tóraghasy Sy Szinipin elder arasyndaghy beybitshilikke, damugha jәne yntymaqtastyqqa baghyttalghan jahandyq bastama retinde úsyndy. Búl jerde Qytaydyng kórshi eldermen qarym-qatynastaghy «izgi niyet, shynayylyq, ózara tiyimdilik jәne inkluzivtilik» diplomatiyalyq tújyrymdamasyn atap ótken jón. Búl Qytaydyng ózara syilastyq, ashyqtyq jәne yntymaqtastyq negizinde kórshiles memlekettermen on, ózara tiyimdi jәne úzaq merzimdi qatynastardy damytugha degen úmtylysyn bildiredi. Qazaq-qytay qatynastary kontekstinde búl tújyrymdama eki el arasyndaghy strategiyalyq әriptestikti jәne olardyng ónirlik túraqtylyq pen órkendeudi nyghaytu jónindegi birlesken kýsh-jigerin kórsetedi. «Adamzattyng birtútas taghdyry qauymdastyghy» tújyrymdamasy barlyq elderding egemendigi men aumaqtyq tútastyghyn qúrmetteu, birlesken órkendeuge, mәdeny almasugha jәne ghylymy jәne tehnologiyalyq mýmkindikterdi birlesip damytugha baghyttalghan ekonomikalyq yntymaqtastyq siyaqty birneshe negizgi elementterdi qamtidy. Qazaqstan búl tújyrymdamada ShYÚ ayasyndaghy kópjaqty kýsh-jiger arqyly ónirlik qauipsizdikti nyghaytu mýmkindigin, «Beldeu jәne jol» bastamasyna qatysu arqyly ekonomikalyq damudy jәne ózara týsinistik pen qúrmetke yqpal etetin bilim beru baghdarlamalary men mәdeny jobalar arqyly mәdeny almasudy kózdeydi.

Ayta ketu kerek, Qytay men Qazaqstannyng yntymaqtastyghynyng úzaq tarihy bar. Sonyng aiqyn dәleli - qazirgi Qazaqstan aumaghy arqyly ótetin sauda marshruttary arqyly Shyghys jәne Batys órkeniyetterin baylanystyratyn Úly Jibek joly dәuiri boldy. Búl jol ghasyrlar boyghy yntymaqtastyqtyng negizin qalap berdi dese bolady. 1991 jyly KSRO ydyrap, Qazaqstan tәuelsizdik alghannan keyin eki el arasyndaghy qatynastar jana kezenge ótti. Tәuelsiz Qazaqstan ózining syrtqy sayasy qatynastaryn belsendi týrde qúra bastady, al Qytay onyng tәuelsizdigin moyyndaghan alghashqy memleketterding biri boldy. Diplomatiyalyq qatynastar resmy týrde 1992 jyldyng qantarynda qúryldy, búl ekijaqty yntymaqtastyqtyng jana dәuirin bastady. Odan keyin 2002 jyly tatu kórshilik, dostyq jәne yntymaqtastyq turaly shartqa qol qoy manyzdy kezeng boldy. Búl kelisim sayasy jәne ekonomikalyq baylanystardy nyghaytugha, sonday-aq qauipsizdik pen mәdeny almasu salasyndaghy birlesken bastamalargha negiz boldy. Qazaqstannyng jana sauda baghyttaryn qúrugha jәne ekonomikalyq baylanystardy nyghaytugha baghyttalghan «Beldeu jәne jol» bastamasyna qatysuy tarihy qadam boldy. Mysaly, «Beldeu jәne jol» bastamasy ayasynda Qytay men Qazaqstan óndiristik quattar men investisiyalar salasynda birlesken júmys jýrgizip, jalpy qúny 21,2 mlrd dollardan asatyn 52 jobany iske asyrdy. Búl jobalar eki elding ekonomikasynyng damuyna yqpal etip qana qoymay, olardyng ózara seriktestigin nyghayta týsti. Búdan basqa, Qasym-Jomart Toqaevtyng QHR-gha sapary barysynda qol qoyylghan 2023 jylghy 10 qarashada kýshine engen Qazaqstan men Qytay arasyndaghy vizalyq rejimdi joi turaly kelisim eki el arasyndaghy turizmdi, ekonomikany jәne bilim berudi damytu ýshin jana mýmkindikter ashty.

Osylaysha, «Adamzattyng birtútas taghdyry qauymdastyghy» tújyrymdamasy ayasyndaghy yntymaqtastyqty jalghastyru aimaqtaghy ornyqty damu men qauipsizdik ýshin jana perspektivalar ashady. Osy tújyrymdamany qoldau jәne oghan qatysu Qazaqstangha jahandyq prosesterge tiyimdi kiriguge jәne ózining últtyq mýddelerin ilgeriletuge mýmkindik beredi. Yntymaqtastyqty odan әri terendetu eki elding ghana emes, býkil ónirding túraqtylyghy men órkendeuine yqpal etip, halyqaralyq әriptestik pen beybitshilikti nyghaytatynyna senim mol.

Qazbek Maygeldinov,

«Qytaydy zertteushiler qauymdastyghy» QQ-nyng tóraghasy, sayasattanushy

Abai.kz