Ólimnen keyin ómir bar ma?
Ólimnen keyin ómir bar ma, joq adamnyng jany onyng denesimen birge óle me? Búl súraq ghalymdardy ghana emes, kez kelgen pendeni tolghantatyny týsinikti. Ólimnen keyin adamnyng jany ólmeydi, qayta dýniyege keledi degen teoriyany ústanatyn zertteushilerding keltiretin óz dәlelderi bar.
Ólimnen keyin ómir bar ma, joq adamnyng jany onyng denesimen birge óle me? Búl súraq ghalymdardy ghana emes, kez kelgen pendeni tolghantatyny týsinikti. Ólimnen keyin adamnyng jany ólmeydi, qayta dýniyege keledi degen teoriyany ústanatyn zertteushilerding keltiretin óz dәlelderi bar.
SANA-SEZIM ÓZ BETINShE ÓMIR SÝREDI
Klinikalyq ólimdi bastan keshirgender jany denesinen úshyp ketken son, ózin-ózi jenil sezinip, jaryqqa toly әlemge barghandaryn aityp jatady. AQSh ghalymy Robert Lansa adam denesi ólse de, ruhy mәngibaqy ómir sýre beredi dep boljaydy. Lansanyng “Biosentrizm: ómir men sana – ghalamnyng naghyz tabighatyn týsinuding kilti” atty kitabynda búl boljamnyng dúrystyghyn dәleldeydi.
Lansa – regenerativti medisina mamany jәne Advanced Cell Technology kompaniyasynyng ghylymy jetekshisi. Búghan deyin júlyn jasushalaryn zerttep, joyylyp bara jatqan januarlardy klondau boyynsha sәtti tәjiriybeler jýrgizgen. Biraq birneshe jyl búryn fizikagha, kvanttyq mehanika men astrofizikagha den qoyghan professor jana biosentrizm teoriyasyn oilap tapty.
Osy teoriyagha sәikes, ólim joq. Ólim – búl adam sanasynda payda bolghan qiyal ghana. Búl qiyal adam óz ómirin denesimen baylanystyrghandyqtan payda boldy deydi ol. Sebebi erte me, kesh pe, adam óz denesining óletinin biledi. Denesi ólse, ruhy men sanasy qosa óshedi dep esepteydi. Biraq sana-sezim uaqyt pen kenistikten tys ómir sýredi. Yaghni, adam sanasy denede de, deneden tys jerde de ómir sýre beredi. Búl boljam kvanttyq mehanika zandaryna tompaq kelmeydi. Óitkeni oghan sәikes, qanday da bir bólshek kez kelgen jerde jyljy beredi, al qanday da bir oqigha birneshe núsqa boyynsha órbui mýmkin.
Lansanyng oiynsha, bizding ghalamnan bólek, taghy kóptegen ghalamdar bar. Bizding ghalamda oqigha bir núsqa boyynsha órbise, ózge ghalamdarda dәl osy oqigha mýlde basqasha órbiydi. Yaghni, bir ghalamda dene ólip qalsa, onyng sanasy basqa ghalamgha auysyp, ómir sýruin jalghastyra beredi.
Bir auyz sózben aitqanda, qazadan keyin adam jany jannatqa nemese tozaqqa emes, basqa ghalamgha attanyp, ómir sýredi. Búl – sheksiz jalghasa beretin prosess.
Lansanyng búl teoriyasyn jaqtaushylar da, dattaushylar da kóp. Medisina boyynsha Nobeli syilyghynyng laureaty Dj.Ekklzdyng pikirinshe, adamnyng sana-sezimi ólimnen keyin óz betinshe ómir sýre beredi.
O DÝNIE MEN BÚL DÝNIYENING ARASYNDA
Klinikalyq ólimge tap bolatyn adamnyng nelikten salmaqsyzdyqty sezip, jenil, beyqam, tynysh kýy keshetinin ghalymdar týrlishe týsindirip kórdi. Ólim men ómirding arasynda qalghan jandar keshetin kýidi “ólimge jaqyn hal” dep ataydy. Búl termin osydan 30 jyl búryn payda bolghan.
Kóp zertteushi búl sezimdi psihofizikalyq sebeptermen baylanystyrady. Biri migha ottegi jetispegendikten, adam miy ózgeriske úshyraydy dese, endi biri ólimnen qorqu sonday reaksiya tudyrady deydi.
Gollandiya ghalymy Pim Van Lommeli jetekshilik etetin zertteu toby “adam ólimge jaqyn haldi naqty qay uaqytta keshedi: klinikalyq ólim kezinde me, әlde my mýlde ólip qalghanda ma?” degen súraqqa jauap izdep kórdi. Kezdeysoq oqighanyng arqasynda osy súraqtyng jauaby tabyldy.
Birde auruhanagha komagha týsip qalghan auru jetkizildi. Jýrek massajy, qoldan dem aldyru jasasa da, týk shyqpady. Álgining miy ólip qaldy, al ensefalogramma úzyn jasyl syzyqty kórsetti. Osy kezde dәrigerler intubasiyagha jýginip, kómeyge arnayy týtikshe jibermek bolady. Sóitse, aurudyng auzynda tis protezi bar bolyp shyqty. Dәrigerler protezdi alyp tastap, qapelimde ony jyljymaly ýstelge sala salghan. Jarty saghattan keyin aurudyng jýrek yrghaghy men qan qysymy qalpyna keledi. Bir aptadan keyin densaulyghy dúrystalyp, ayaqtan tik túrghan son, tis protezin qaytarudy súrapty. Sóitse, jópeldemede em jasaghan dәrigerler protezdi qayda qoyghanyn úmytyp qalsa kerek. Al sol kezde es-týssiz jatqan auru dәrigerlerding protezdi qayda qoyghanyn ózi býge-shigesine deyin surettep beripti. Dәrigerler múny qaydan bilding dese, ómir men ólimning arasynda jatqan adam tósekting tóbesinen ózin jәne dәrigerlerding әreketin bastan‑ayaq baqylap túrghan eken. Ol búl uaqytta palatadaghylardyng ne istep ne qoyghanyn ghana emes, ózin dәrigerler qútqara almasa qaytem degen ýrey biylegenin egjey-tegjeyli bayandap beripti. Dәrigerlerge ózining tiri ekenin sezdiruge tyrysqany da onyng esinde qalypty.
Osy oqigha adamnyng sanasy miy men denesinen tys jerde de ómir sýre beretinin kórsetti.
QÚDAYDYNG ORNY BELGILENBEGEN TEORIYYa
Amerikandyq fiziolog Gery Shvars – ólim qúpiyasyn zerttegenderding biri. Arizona uniyversiytetining energetikalyq jýieler zerthanasynda týrli tәjiriybe jasaghan ol jogharydaghy teoriyanyng dúrystyghyna kóz jetkizgen. Sonday‑aq, ol ólilermen baylanys ornata alatyn adamdar – mediumdar fenomenin zerttep kórdi. Ghalymnyng oiynsha, baqilyq bolghan adamdardyng energiyasy men aqparaty ghalamda qalyp qoyady. Adamdar dәl júldyz tәrizdi kózge kórinbeytin jaryq fotondaryn bóledi. Al búl fotondar gharyshqa taraydy. Osylaysha adamnyng aqparaty, energiyasy men sana‑sezimi ómir sýruin jalghastyra beredi.
Osy boljamdy AQSh‑tyng professory Stuart Hameroff ta qúptaydy. Onyng boljamynsha, adam miy – kvanttyq kompiuter, al onyng ruhy men sana‑sezimi – kvanttyq dengeyde jinaqtalghan aqparat. Dene ólgen song osy aqparat ghalammen qosylyp, onda mәngilik ghúmyr keshedi.
Hameroff jәne onyng әriptesi Rodjer Penrouz sanasezimdi tasymaldaytyn elementterdi taptyq dep esepteydi. Búlar – neyrondardyng ishinde ornalasqan aquyz mikrotýtiksheleri.
Lansa, Shvars, Hameroff pen Penrouzdar ólimnen keyin ómir baryn ghylym tilinde týsindirip kóruge tyrysty demeseniz, o dýnie turaly týsinik baghzy zamannan beri dinde bar. Biraq әzirge birde‑bir ghalym óz teoriyasynda Qúdaydyng ornyn belgilegen emes.
Elnúr Baqytqyzy
"Jas Alash" gazeti