Senbi, 23 Qarasha 2024
Janalyqtar 4560 0 pikir 24 Jeltoqsan, 2013 saghat 09:23

Núrjan TOYShY, «Aldaspan» etno-rok tobynyng jetekshisi: Dәstýrli әuenderdi sheteldik tehnologiyany qoldanyp, biraq últtyq bolmysty saqtay otyryp nasihattau qajet

– «Aldaspan» toby akustikalyq dom­byranyng ýnin búzdy ma, saqtady ma?

– Búrynghy dombyralardyng ishegi mal­dyng isheginen jasalatyn bolghan. Keyin kom­pozitor-reformator Ahmet Júbanov orkestr qúru ýshin, orkestr dombyralaryn bir standartqa keltiru ýshin neylon jipti paydalandy. 19 perneli akustikalyq dom­byra osylay qalyptasyp keldi. «Al­das­pan» toby sol formany saqtady, biraq dom­byranyng ishekterin metalgha auys­tyr­dy. Degenmen neylon ishekting dybysy, tembri 90%-day saqtalyp qaldy. 10%-yn joghaltyp aldyq, әriyne. Alayda bir múra­ghat­tyq jazbalardan kýishi Dina Núr­peyi­so­vanyng dombyrasynyng ýnin tyndaghan kezde bizding temir ishekti aspabymyzdyng ýninen aumaytyn bolyp shyqty. Sondyqtan Ahmet Júbanov dombyrasynan 10% aiyr­­mashylyghymyz bar, al Dina Núrpeyi­so­vanyng aspabynan 2%-day ghana aiyr­ma­shy­lyq bar dey alamyz. Tehnologiya jaghy­nan bizdikinin, әriyne, mýldem basqa aspap ekeni ras. Akustikalyq dombyranyng ýni bәsendeu bolady, al elektr aspaptyng dybysy zor, olarmen ýlken stadiondarda oinay beruge bolady.

– Degenmen «dombyrany elektr aspapqa ainaldyru onyng ýnin, últtyq boyauyn, qasiyetin joghaltady» degen pikirler tyiylar emes...

– «Aldaspan» toby akustikalyq dom­byranyng ýnin búzdy ma, saqtady ma?

– Búrynghy dombyralardyng ishegi mal­dyng isheginen jasalatyn bolghan. Keyin kom­pozitor-reformator Ahmet Júbanov orkestr qúru ýshin, orkestr dombyralaryn bir standartqa keltiru ýshin neylon jipti paydalandy. 19 perneli akustikalyq dom­byra osylay qalyptasyp keldi. «Al­das­pan» toby sol formany saqtady, biraq dom­byranyng ishekterin metalgha auys­tyr­dy. Degenmen neylon ishekting dybysy, tembri 90%-day saqtalyp qaldy. 10%-yn joghaltyp aldyq, әriyne. Alayda bir múra­ghat­tyq jazbalardan kýishi Dina Núr­peyi­so­vanyng dombyrasynyng ýnin tyndaghan kezde bizding temir ishekti aspabymyzdyng ýninen aumaytyn bolyp shyqty. Sondyqtan Ahmet Júbanov dombyrasynan 10% aiyr­­mashylyghymyz bar, al Dina Núrpeyi­so­vanyng aspabynan 2%-day ghana aiyr­ma­shy­lyq bar dey alamyz. Tehnologiya jaghy­nan bizdikinin, әriyne, mýldem basqa aspap ekeni ras. Akustikalyq dombyranyng ýni bәsendeu bolady, al elektr aspaptyng dybysy zor, olarmen ýlken stadiondarda oinay beruge bolady.

– Degenmen «dombyrany elektr aspapqa ainaldyru onyng ýnin, últtyq boyauyn, qasiyetin joghaltady» degen pikirler tyiylar emes...

– IYә, biraq biz múnday pikir aitatyn adam­darmen kýrespeymiz. Uaqytynda akus­tikalyq gitara boldy. Keyin elektr gitaralar payda bolghan kezde de kópshilik narazy bolghan, «múnyng ne keregi bar, aspaptyng ýnin búzdy» dep. Biraq uaqyt óte kele búl aspap ta standart bolyp ketti. Qazir estrada alty ishekti elektr gitarany standartty aspap retinde paydalanady. Kezinde maldyng isheginen jasalghan ishegi bar dombyrada oinap ýirenip qalghan kónekózder ony Ahmet Júbanov ózgertken kezde de jaqtyrmay, riza bolmaghan. Biz etnikalyq janrgha tiyisip jatqan joqpyz, etnikalyq baghyttaghy ónerde akustikalyq dombyra qoldanyla beredi. Al biz estrada ókilderimiz ghoy, estradanyng damyghan salasy – rok. Mine, bizdiki – osy baghyt. Elektr dombyrany osy óner týrine ghana qoldanyp otyrmyz. Toptyng shyghar­ma­shy­ly­ghy kóne, dәstýrli muzykagha negizdelgen. Muzykanttarymyz – akustikalyq dom­by­ra­ny janyna 15 jyl boyy serik etken kәsiby mamandar. Men ghana әuesqoymyn. Shygharmashylyghymyzdyng kózdegeni týpting týbinde sol qara dombyrany nasihattap, júrttyng qyzyghushylyghyn arttyra týsu bolatyn. Ókinishke qaray, dәstýrli muzyka ókilderi múny týsinbey, bizge úrsyp jata­dy. Tipti teledidardan «últtyq muzykalyq aspap­ty búzghany ýshin qylmystyq jauap­kershilikke tartu kerek» degen de sózder aityldy. Negizinde, biz solar ýshin, solargha jas­tardyng qyzyghushylyghy ausyn dep qyzmet etip jýrgen toppyz.

– Últtyq әuendi zamanauy aghym-ba­ghyt­tarmen jarastyryp damytu kerektigin etnikalyq muzykanyng әlem­­dik ókilderi kóp aitqanymen, eli­mizde kópshilik búlay oilamaytyn siyaqty...

– Búl jerde basyn ashyp alatyn bir mәsele bar. Bizdegi qara dombyra, qobyz, jetigen sheberlerining shygharmashylyghyna, «Otyrar sazy», Qúrmanghazy orkestr­le­rine, etnikalyq muzykanyng basqa da ókil­de­rining ónerine jasandy elektronikany qosu, әriyne, búl dәstýrli muzykany búz­ghan­dyq bolyp esepteledi. Búl, mine, qylmys bolar edi. Kýy oinaudyng 10-nan astam, dәstýrli әnning bes mektebi bar. Búl – ónerding irgetasy. Múny, әriyne, búzugha bolmaydy. Al estradagha shyqqan kezde týrli-týrli eksperiyment jasau kerek. Mine, bizding aitpaghymyz, bizding istep jýrgenimiz – osy. Bizding kýilerimizding notalyq tizbegi, ýilesimi rok janryna kóbirek keledi, úqsaydy. Sol sebepti biz qazaqtyng kýilerin rok janryna beyimdedik. Sheteldik tyndarmandargha búl qatty únap jatyr. Endi qazirgi zamanghy basqa da janrlarda tәjiriybe jasap kóru kerek. Estradada búghan qarsy bolmau kerek, múnsyz damu bolmaydy. Al akademiyalyq dәstýrli muzyka ol onsyz da irgetas bolyp qala beredi, ol memlekettik dengeyde saqtalyp keledi. Estrada – zamanaui, ótpeli mәsele.

– Bir súhbatynyzda «halyqtyng әn-kýiin janghyrtu ýshin útymdy janrdy tanday bilu kerek» depsiz. Roktan basqa qanday janrlargha kóziniz týsip jýr?

– Endi múny ekeuimiz otyryp taldayyq. Siz de jas adamsyz ghoy. Qanday janrlardy tandaghan dúrys? Mysaly, keybir ónir­lerding әn aitu stiyli hiyp-hopqa kelinkireydi. Ritm-n-bluz dәstýrli әnderimizge kele qoymaydy. Klassikalyq janr útymdy janr bola almaydy. Djazgha Edil Qúsayy­nov aghamyz tәjiriybe jasap jýr, últtyq muzyka men djazdy aralastyryp, shetel­dikter nazaryna úsynyp keledi. Aynalyp kelgende, qaytadan rokty aitamyz. Roktyng jangha balday sinetin әuezdi jenil jәne qúlaqqa jaghymsyz tiyetin auyr týri bar ekeni belgili. Bizding kýilerimiz osy auyr rok stiyline jaqyn, osy janrgha suday sinip kete alady. Biraq qazaqtar búl janrdy qúlaq­qa jaghymsyz dep jaqtyrmay jata­dy. Al sheteldikter, tipti reseylikter qatty únatady, mysaly, «Aldaspannyn» auyr roktan túratyn birinshi alibomy orystar­dyng kóniline mayday jaqty. Sol sebepti әr aluan janrgha tәjiriybe jasap kóru kerek. Bizding top – kýy oryndau dәstýrine negiz­delgen top. Auyr rok stiyline keltirgen kezde kýilerding tabighatyn ózgertpeymiz, dәmin búzbaymyz. Tyndarmandar múnday shygharmalardy únatyp jatsa, demek, dәstýrli muzykany zamanauilandyru ýshin tandalghan janrdyng útymdy bolghany.

– Sizder tyndarmandardyng pikiri­men әrdayym sanasasyzdar ma?

– Áriyne. Biz osy kezge deyin tyndar­mandardan tek alghys estip kelemiz. Ásire­se sheteldikterden. Qytay, Europa elde­rinde fanattarymyz bar. Ukrainada bir qyz óz aqshasyna «Aldaspannyn» logotiypi bar jeyde jasatyp kiyip jýrgenin aitty. Biz ýshin búl ýlken abyroy boldy, tipti ondaydy estigende kónilimiz bosaydy, osynday tyndarmandarymyz kóp. Qazaq­tyng muzykasyn sheteldikter tyndaytynday ete alghanymyz ýshin maqtanamyz da.

– Maghan keyde top auyr rokqa, metal­gha, qazirgi zamanghy etnikalyq yrghaq­tar men basqa da janrlargha jal­taqtap, ózining bastapqy kózde­ge­ninen auytqyp ketken siyaqty kóri­ne­di... Siz qalay oilaysyz?

– Biz әdeyilep týrli janrlargha baryp, tәjiriybe jasadyq. Solay istep kelemiz de. Dombyranyng әr aluan janrdaghy mýmkin­digin kórsetip, onymen týrli baghytta tama­sha oinaugha bolatynyna adamdardyng kózin jetkizgimiz keledi. Sonda ózge muzy­kalyq újymdar da qara dombyrany zamanauy aghym-baghyttarmen damytugha qyzyghushylyq tanytady degen ýmitimiz bar. Óitkeni qazir biz elektr dombyrany paydalanatyn jalghyz toppyz. Biz siyaqty keminde on shaqty újym boluy kerek. Eger biz tek auyr rok janrynda ghana júmys istep jýrsek, elektr dombyranyng bar mýmkindigi nasihattalmas edi. Sol sebepti elektr dombyrany damytudy kózdeytin «Aldaspan» toby búl baghytta aghartushy ispetti enbek etip jatyr. Keler jyly elektr dombyranyng kómegimen orys tilinde rok әnderdi oryndaghymyz kelip otyr. Kórsin bәri, estisin, bilsin, tanysyn. Onsyz biz damymaymyz.

– Ángimenizge qaraghanda, sizder siyaqty elektr dombyramen óner kórsetuge niyet bildiretin muzykalyq újymdar ashylyp jatsa, olargha qarsy bolmaysyz ghoy? Bәsekeles sanaytyn bolasyz ba, әlde izbasar dep qaraysyz ba?

– Mening ýmitim bar, elektr dombyrany nasihattaghysy keletin muzykalyq újym­dar shyghatyn siyaqty. Áriyne, top qúru, muzykalyq qyzmetti bastau kóp qarjygha tireledi, búl – óte kýrdeli júmys. Tipti estradada jýrgen ónerpazdardyng kóbi menedjment pen promouterlik júmys jaghynan aqsap jatady. Sonymen birge elektr dombyrany alyp jýru ýshin bizding toptaghy muzykanttar siyaqty konser­va­toriyany bitirgen, úzaq jylghy kәsiby tәjiriybesi bar mamandar qajet. Degenmen sonday kollektivter shyghyp jatsa, men tek qana quanatyn bolamyn. Sebebi elektr gitarada oinaytyn milliondaghan top bar, olardyng eshqaysysy bir-birine kedergi jasap jatqan joq. Tipti bir janrda jýrse de, bastary syiyp jatady, әrkimning ózindik ereksheligi bolady. Sondyqtan qyzyghushylyq tanytqan toptar bolsa, qoryqpay, bizden elektr dombyrany satyp alyp, kәsiby qyzmetpen ainalysa beruine jol ashyq.

– «Aldaspannyn» kompozisiyalary qazir әlemdik charttardan estilip jýr me?

– Tobymyz keng tarala qoymaghan janr – heviy-metal men tresh-metal boyynsha júmys isteytin amerikalyq leyblding tәuelsiz chartyna qatysqan edi. Biraq 2012 jyldyng sonyna qaray búl chart jabylyp qaldy. Degenmen sol hiyt-sheruding ekinshi ornyna kóteriluimizding ózi bizdi tanymal etti. Eng alghash qazaqstandyq búqaralyq aqparat qúraldaryna sol jetistigimizben belgili boldyq.

– Toptyng shygharmashylyghyna qazirgi zamanghy etnikalyq muzykanyng Qazaqstanda dýniyege kelgen túnghysh halyqaralyq festivali – The Spirit of Tengri jobasy qalay әser etti?

– Tobymyzdy qúrghannan keyin ózim etnikalyq muzykagha negizdelgen ýzdik muzykalyq toptardyng ónerin keninen kórse­tetin joba, sahna bolsa dep arman­daushy edim. Áriyne, ony bireuding úiym­das­tyryp berui ekitalay ghoy dep qapa­la­natynmyn. Sol uaqytta oiymdy sezgendey The Spirit of Tengri festivali dýniyege keldi. Úiymdastyrushylargha myng da bir raqmet. Búl qazirgi zamanghy etnikalyq muzyka, yaghny etnika men rok, elektronika aralas­qan formattaghy sahnagha ainaldy. Taza etnikalyq muzykagha arnalghan festiy­vali­der әlem boyynsha óte az. Al búl Ortalyq Aziya aumaghynda tuystas týrki-monghol halyqtarynyng últtyq muzykasyn birik­ti­retin, soghan mamandandyrylghan, túghyr­na­masy berik, maqsaty aiqyn túnghysh muzykalyq festivali boldy. Endi búl jobany ary qaray damytu kerek, ol bir sahnada emes, birneshe sahnada jәne bir kýn emes, birneshe kýnge sozylatyn boluy tiyis. Mazmún-formasy jaghynan festiy­valdi taza akustikalyq jobalar, etno-rok, etno-estrada jәne elektrondy muzyka dep birneshe bólimge bóluge de bolady. Sonymen birge keleshekte The Spirit of Tengri muzyka ghana emes, týbi bir halyqtar ónerining ózge de salalaryn qamtuy qajet dep oilaymyn. Úiymdastyrushylardyn, әsirese iydeya avtory Jan Qasteevting oiynda búl mәseleler bar, ony bilemin, biz jobany әrdayym qoldaugha dayynbyz. Sonday-aq etnikalyq múrany nasihat­tay­tyn әrbir joba memleketting jәne otanshyldyq sezimi myqty mesenattardyng qoldauymen ótui kerek. Muzykalyq festiy­valider birden tanymal bolyp ketpeydi, әdette múnday jobalar bes jyldan song ghana aitarlyqtay bedel men ýlken audiy­toriyagha ie bolyp jatady.

– Juyrda halyqaralyq jobada qazaq ónerin pash etu mýmkindigi «Aldaspan» tobyna búiyrypty. Sol turaly aitsanyz.

– Úlybritaniyalyq Addictive TV dueti qolgha alghan Orchestra of Samples jobasy dýniyejýzi halyqtarynyng últtyq muzy­ka­syn bir beynekompozisiyagha biriktirudi kózdegen. Biz búl jobada qara dombyramen birge elektr dombyrany da kórsetpek bolghanbyz. Biraq, ókinishke qaray, oghan uaqyt jetpey qaldy. Olargha akustikalyq dombyranyng ózi qyzyq bolyp kórindi. Sonymen birge muzykanttarymyzdyng shanqo­byzda oinaghanyn da jazyp aldy. Addictive TV tórt jyl boyy әlemning kópte­gen elinde bolyp, etnikalyq muzyka ýlgi­lerin jinastyrghan. Búl – bedeldi, tanymal óner újymy, solardyng beyne­ma­te­rialyna engen kompozisiyalardyng kómegimen әlem júrtshylyghy týrli halyq­tar­dy tanityn bolady, sonyng ishinde biz arqyly qazaq halqyn dýniyejýzi biletin bolady.

– «Aldaspan» etno-rok tobynyng maq­saty da dәstýrli әnshiler shyghar­ma­shylyghy siyaqty halyq muzykasyn nasihattau» dep ýnemi aitasyz. Osy halyqtyq muzykany, kóne әuenderdi, kýilerimizdi, jyr-termelerimizdi, sal-seriler dәstýrin qalay tanymal etuge bolady?

– Bizding toptyng solo dombyrashysy Maqsat Hasanov qazir magistraturada jahandanu zamanynda dәstýrli muzykany joghaltyp almau ýshin ne isteu kerek degen mәseleni zerttep jýr. Osy zertteu bary­synda ol auyldyng jәne qalanyng túrghyn­darynan «Qanday kýishilerdi, kýilerdi bilesiz?» degen taqyrypta saualnama alghan. Sol kezde kópshilik Qúrmanghazydan basqa eshkimdi, «Aday» kýiinen basqa eshbir kýidi bilmeytin jәne estimegen bolyp shyqty. Búl – óte ókinishti jayt. Keyde auyldyng qazaghy ózin «naghyz qazaqpyz» dep maqtap jatady, biraq auyl qazaghy da dәstýrli muzykadan beyhabar eken, dәstýrli әnning qansha mektebi baryn, qanday ónirlerden qanday jyrshylar shyqqanyn bilmeydi. Kerisinshe, qala qazaqtarynyng biraz nәrse biletini anyqtaldy. Sonda «naghyz qazaq­pyz» dep jýrgen auyl qazaghy Qayrat Núrtas­ty ghana tyndap jýrgenine mәz be?! Demek, halyq muzykasyn nasihattaudy, tanymal etudi myqtap qolgha alu kerek. Búl baghytta «Aldaspan» tobynyng halyqtyq әn-kýilerdi jana zamangha beyimdep shygha­ruy dúrys sheshim der edim. Dәstýrli әuen­derdi tanymal etu ýshin sheteldik tehno­logiyany qoldanyp, biraq últtyq bolmysty saqtay otyryp, nasihattau qajet. Búdan júrttyng qyzyghushylyghy artady degen bir ýmit bar. Al taza akustikalyq jobalarmen, akademiyalyq qalpynda halyqtyng qyzy­ghushy­lyghyn tughyzu eshqashan mýmkin bolmaytyn siyaqty. «Otyrar sazy» qashan­nan beri oinap kele jatyr, Qúrmanghazy orkestri qansha uaqyttan beri óner kórsetip keledi, biraq odan últtyq muzykagha degen qúlshy­nys, súranys artty deu qiyn. Jastar olardy tyndap jatqan joq, úyaly telefondaryna olardyng mp3-in qoyyp jýrgen joq.

– Dәstýrli әn men halyq muzykasy ýshin arnayy joghary oqu ornyn ashu qajet emes pe?

– Taghy da Maqsat Hasanovtyng mәli­met­terine sýieneyin. Onyng aituynsha, kýy oinau dәstýrining 12 mektebi bolsa, konser­va­toriyada onyng jeti mektebi oqytylady eken. Onyng ishinde, tókpe kýidi oinaudy mengergen dombyrashylar shertpe kýidi naqyshyna keltire almaydy. Kerisinshe, shert­pe kýiding sheberleri tókpe kýidi jaqsy oinamaydy eken. Demek, kýy dәs­týrining әr mektebin jeke, tereng oqytu qajet. «Dәstýrli әn men kýy ýshin jeke joghary oqu ornyn ashu kerek» degen pikirdi sol sebepti qúptaymyn. Óitkeni bir ghana kýy salasynyng ózi ýlken, kýrdeli, kóp­qyrly.

– Qazaq estradasynda fono­gram­many qoldanu mәselesi ózekti ekenin bilesiz. Jandy dybys tughyzushy muzy­kanyng ókili retinde ýlken sahna­lar­daghy kózboyaushylyqqa qalay tosqauyl kerek dep oilaysyz?

– Kishkentayymnan jandy dauysty tyn­dap kele jatqan adam bolghandyqtan, men fonogrammamen әn salatyn adam­dardy týsinbeymin. Telearnalarda týsiri­limder bolghan kezde studiyanyng tehnikalyq mýmkindigine qaray fonogramma qolda­ny­luy mýmkin, óitkeni studiyalardyng tehniy­kalyq negizi әlsiz, tehnikalar óte qymbat bolady ghoy. Onday jaghdayda ýnemi jandy óner kórsetetin biz de aldyn ala jazylghan dybyspen shyghamyz. Búl jaghday ýshin telearnalargha renish joq, әriyne. Sol siyaqty keybir konsertterdi úiym­das­ty­ru­shylardyng qymbat apparatura qonggha mým­kindigi kelmey jatady. Kәsiby mamandar, dybys injenerleri bolmay jatady. Mún­day kezde de týsinistikpen qarap, jandy óner kórsetpeuge kelisemiz. Al mýmkindik bar uaqytta da ýlken sahnalarda jandy oiyn kórsetpeytin muzykanttardiki biz ýshin týsiniksiz. Meninshe, búqaralyq aqpa­rat qúraldary, teledidar men radio aspap­ta tiriley oinap túryp, óner kórse­tetin muzykalyq toptardy kóbirek nasihattauy kerek. Dybys qalay shyghyp jatyr, sony biluge halyqtyng kózin ashsa... Jalpy, tiri muzykany halyqtyng talghamyna kirgizu kerek. Sonda ghana qalyptasqan mәsele ózgere bastay ma dep oilaymyn. Resey­de búl mәsele әldeqashan jolgha qoyyldy. Pop-muzyka ókilderi sahnada jandy óner kórsetetin boldy. Jandy dauys­pen әn salu namysqa ainaldy. Fono­grammamen әn shyrqap jýrgen adam­dardyng vokaldy-instrumentti ansambli bolghany dúrys, tehnikalyq jaghynan jaraq­tandyrylmaghan sahnada plusimen aita bersin, al basqa uaqytta, mysaly, aqshany jetkilikti tóleytin kezde tobyn alyp kelip óner kórsetsin.

– Ángimenizge raqmet.

Avtor: Bolatbek MÚHTAROV

"Alash ainasy" gazeti

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1465
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3233
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5347