Beysenbi, 1 Qazan 2020
COVID-19 QAZAQSTANDA. Júqtyrghandar — 107979. Jazylghandar — 102937. Qaytys bolghandar — 1725
Janalyqtar 1784 0 pikir 30 Jeltoqsan, 2013 saghat 07:03

Túrsynbek Kәkishev. «Ózi adasqannan aman ba?» dep alandaymyn...

Túrsynbek KÁKIShEV, әdebiyettanushy-ghalym:

Túrsynbek KÁKIShEV, әdebiyettanushy-ghalym:

Qazaqstan músylmandary diniy basqarmasy «Din men dәstýr» atty jana jobany bastap, onyn 1-shi kitabyn jaryqqa shygharghan eken. Búl iygi bastamany Bas mýftiy Erjan qajy Malghajyúly ózi qolgha alyp kiriskenin sezip otyrmyz. «Istin qalay bitkenine emes, qalay bastalghanyna qarar bolsaq», kónil quantarlyq joba ekeni kórinip túr. Qolymyzdaghy 1-shi kitaptyn bas-ayaghyna kóz jýgirtsek, bes paragraftan túratyn oqulyq formasynda jazylypty. Azdan kópke, tayazdan terenge damytqan oy-pikirler úghymdy, jenil, týsinikti tilmen bayandalypty. Ayattar men hadister oryndy keltirilgen. Qazaq halqynyn ómirimen, tirshiligimen tyghyz sәykestendirip ýylesimdilik tauyp túr. «Qolynyzdaghy kitap sonday iygi bastamanyn jemisi. Múnda qazaqy әdet-ghúryptardyn basym bóliginin imaniy ústanymnan alynghandyghy turaly әngimelenedi», - depti Bas mýftiy Erjan qajy. Óte oryndy. Islam dini ómirge kelgeli 1400 jyldan asty desek, bizdin ata-babalarymyz óz qalauymen din retinde qabylday bastaghaly 1200 jyl shamaly uaqyt bolypty. Jeti ólshep bir kesetin bizdin el birden «elp» ete qalghan joq. Ózinin ómir sýru erejesimen, salt sanasymen, dәstýr-әdetimen sanasyp baryp, qabyldap edi. Ásirese, bir tәnirlik, bir qúdaylyq seniminin dәl kelui búl dinge degen qúrmetin oyatqan bolatyn. Sol kýnge deyin aytyp kelgen kók tәnirisi sol Alla ekenine kózderi jetken son, «Alla – bir, Kúran – shyndyq, payghambar - haq» dep kәlimagha tilderin keltirip, «Alladan ózge tәnir joq, Múhammed – onyn elshisi» - dep sert etken. Mine, sodan beri haq joldy tapqan halqymyz adaspay, aynymay kele jatyr. Eshkim de «biz qatelesippiz, bylay edi...» - degen emes. Óytkeni islamnyn ústanymdary qazaqtyn ústanymyna, dәstýrine, dýniye-tanymyna birdey edi, eshbir qayshylyq tudyratyn alauyzdyqty kórgen de, aytqan da jan bolghan joq. Búl jol 1200 jyl barysynda ómirimizge dendep kirip, bite qaynasyp ketken bolatyn. Maqal-mәtelderimiz, izgi amaldarymyz Qúran qúdiretine jaqyndap qanymyzgha, janymyzgha sinip ketti. Ghúlama imam Ábu Hanifanyn mazhaby bizdin dittegen jerden shyqqandyqtan da, aqyldy babalarymyz Hanifa mazhabyn jol retinde tandady. Ádet-ghúryptyn dinge qarsy kelmeytin ónegesinen paydalanu mәselelerge ýkim shygharghanda, últtyq erekshelikpen sanasu halyqtyn qajetine jarady.

Jastardyn top-tobymen kәlimagha tilin keltirip, ótken zamannyn zardabynan qútylyp jatqanyn kórip quanyp jýrgende, boyymyzdy ýrey biyleydi. Endigi jerde dinge kelgen jastardy kórsek «ózi adasqannan aman ba eken?» - dep alandaytyn boldyq. Dinin joghalta jazdap, qayta tauyp jatqan últymyzdyn tu syrtynan karap otyrghan әldekimder qysylyp túrghanda, qamtyp qalghysy kelip, tap bergen eken de, ózderinin ótpey jýrgen iydeyalaryn bazargha salyp, biraz bauyrlardyn basyn auyrtypty. Oqyp kelgeni bar, tartylyp jatqany bar, olar ghúryp-әdetimizge, ómir-saltymyzgha qarsy shyghyp, bara-bara últty tәrk etuge deyin bardy. Tarihty asyl dinimizdi zerttep ýyrenudin ornyna qojayyndarynyn búyryghyna әdettengen әperbaqandar eldi ala tayday býldirip, qalyptasqan asyl dinimizge kir keltirdi.

Mine, osynday kezde qarap otyrmay, el bolyp, biylik bolyp býlikke, bólshektenuge qarsy «maydan» ashty. Búl óte qúptarlyq. Diniy basqarma shúghyl kirisip, imamdardyn qyzmetin, uaghyzdyn jýyesin rettedi. Jer-jerdegi moldalardy birauyzdylyqqa keltirip, meshitter júmysyn bir din, bir mәzhab jýyesine keltirdi. Osynday ondy bastamalardyn jýrui ýshin kóptin kózin ashatyn, oyyn túraqtandyratyn sapaly kitaptar kerek edi. Osy mәselenin de der kezinde qolgha alynghanyna da kuә bolyp otyrmyz. Qolymyzdaghy «Din men dәstýr» atty kitap osy sózimizge dәlel. Kitapty kóbeytu arqyly sauatty músylmandardyn sanasyna jetkize beru kerek.

Búl kitaptyn ózge diniy kitaptargha qaraghanda ózgesheligi – últtyq sipatynda. Bizdin ómirmen súryptalghan ghúryp-әdetterimizben, tandauly dәstýrlerimizben dinnin birligin týsindirip, qazaq halqynyn әuel bastan tura jolda ekenin, ótken ghasyrlardaghy sahabalar jetkizgen dinnin shyp-shyrghasy búzylmay saqtalyp kele jatqanyn dәleldeydi. Myndaghan maqal-mәtelderge sinip ketken imandylyq ruhy - ónegemiz, ústanar qaghidamyz. Jýzdegen aqyn-jyraularymyz qaldyrghan tolghaular men dastandar asyl dinimizdin taptyrmas nәsihaty. Búqar jyraudyn «Birinshi tilek tileniz, Bir Allagha jazbasqa» - dep bastalatyn danalyghynan bastap, barlyq arghy-bergi aqyn-jyrshylardyn ólen joldarynan ýzindiler keltirilgen. Ár bólimin oqyghan sayyn rizalyq sezimine bólenesin.

Qúranda: «Áy, adam balasy! Shýbәsiz senderdi bir er, bir әyelden (Adam ata men Haua anadan) jarattyq. Sonday-aq bir-birindi tanularyn ýshin últtar, rular qyldyq. Shynynda, Allanyn qasynda en ardaqtylaryn – taqualaryn. Alla tolyq bilushi, әr nәrseden habar alushy» (Hujurat sýresi, 13 ayat) deydi. Kórip otyrghanymyzday, Allanyn ózi aytyp otyr: bizdin qazaq boluymyz da Allanyn qalauy. Ári teginnen aynyp, ózge últqa aynal degen joq. Óz ornynda, óz ortanda aqiqatty tany, adamsha ómir sýr. Taqua, shynshyl bol dep otyr.

Bizge Múhamed payghambardyn (s.gh.s.) joly, Hanafiy mәzhaby ýylesedi, ol tarihtyn synynan ótken. Mine, osy izdegen nәrselerimizdi qolymyzdaghy kitaptan tabamyz. «Jas kelse, iske» - degen ondy bastamalarynyz oryndala bersin. Diniy birlik – tәuelsizdigimizge, el erteninin jarqyn bolashaghyna nyq qyzmet etsin!

Abai.kz

0 pikir