Beysenbi, 21 Qarasha 2024
Qúiylsyn kóshing 1561 2 pikir 29 Shilde, 2024 saghat 16:00

Turizm jәne kósh

Suret avtordyng jeke múraghatynan alyndy

Biyl mausym aiynyng 14 kýni el preziydenti Q. Toqaevtyng tóraghalyghymen Astanada turizmdi damytu turaly kenes ótti. Keneske ýkimet, preziydent apparatynyng basshylary jәne kýshtik qúrylymdardyng basshylary, ýkimet mýsheleri, Respublikalyq manyzy bar qalalar men oblystardyng әkimderi qatysty.

Sonymen birge últtyq kompaniyalar men «Atameken» últtyq kәsipkerler palatasynyng jetekshileri, turizm sektoryna baylanysty biznes qauymdastyghynyng ókilderi tolyqtay qatysty. Osydan-aq búl kenesting manyzdylyghyn anghara beriniz.

Jahandanu zamany bastalyp, tórtinshi ónerkәsip revolusiyasynyng jetistikteri әlemdi bir-birine jaqyndata týsti. Sonymen turizm dýniyejýzindegi jalpy ishki ónimining 9 rayyzyn ústaytyn jaghday qalyptasty. BÚÚ-nyng statistikasyna jýginsek, әlem boyynsha júmys oryndarynyng 10 payyzy turizmning ýlesinde eken, búl degenimiz ashylyp jatqan әr júmys orynnyng tórtinshisi osy salagha tiyesili degen sóz. Kórsetiletin qyzmet boyynsha әlemdik eksporttyng 30 payyzy, investisiyanyng 7 payyzy jәne salyq týsimderining 5 payyzy turizm salasynan keletinin aighaqtap otyr.

Álemning ekonomikasyn túralatyp ketken ghasyr derti - pandemiyadan keyin damyghan elderding turizm salasy ornynan tez túryp ketti. Biraq, elimizde búl sala tym sylbyr qozghaluda. Turizm salasynda iskerlik ortany damytu dengeyi boyynsha 119 elding ishinde 70-shi oryngha iyek artyp túrmyz. Ásirese, songhy tórt jylda ekonomikamyzdaghy turizmning ýlesi 3,7 payyzdan 3,2 payyzgha tómendep ketken. Múndaghy basty sebep Turizmge arnalghan infraqúrylymdardyng zaman talabyna say damymauy, janarmauy bolsa kerek.

Sonymen birge qyzmet óteu salasynda bәsekening azdyghynan, elge keletin turisterding qarasy molaymay otyr. Demalys oryndaryndaghy qyzmet kórsetu baghasynyng layyqsyz qymbattyghy da qosymsha sebepterding biri. Qoghamda el ishindegi demalys oryndaryna baryp demalghannan Birikken Arab Ámirligine, Týrkiyagha, Qytaygha baryp demalghan arzangha toqtaydy degen pikir qalyptasqan. Áriyne, búl pikirlerding de obektivti jәne subiektivti sebepteri bar. Úlan-baytaq Qazaqstannyng kólik qozghalysy әue, temir jol jәne avtojoldargha negizdelgen. Qúrlyqtaghy memleket retinde teniz-múhittan alys ornalasqandyqtan su joly negizinen joq. Osydan baryp transporttyq әleuetimiz әlsiz. Jaz mausymy bastala bere belet qymbattaydy. Kerek deseniz aqshagha da tabylmaydy. Odan keyin demalys aimaqtarynyng basym bóligi jekeshelendiru zamanynda qoly úzyn, qúzyreti kóp biylik elitasy men biznes elitasy iyelenip alghandyqtan «dayyn asqa tik qasyq bolghan» olar, bәsekege dayar emes bolyp shyqty.

Olardyng basqa da tabys joly bolghandyqtan әri óz ónirining monopolisy sanalatyndyqtan infraqúrylymdy damytugha, baghany arzandatugha tiytey de mýddeli emes. Az paydamen mol tabys tabu degen úghym olardyng oi-sanasyna kirip shyqpasa kerek. Memleketting turizmdi sýiemeldeu ge, damytugha bólgen qarjysy da solardyng qanjyghasyna ketip, qarapayym shaghyn, orta  kәsip iyeleri shómishten qaghyla beredi. Sóitip, memleket te, halyq ta ziyan kórip otyr.

Elimizde sheteldikterding nazaryn audaratyn tabighy tau-ózen, kólder, tarihy anyz-әfsanamen kómkerilgen jәdigerler men eski qala júrttary jetip artylady. Almatydaghy Shymbúlaqtaghy shanghy tebu alanyna kezinde Úlybritaniya hanzadasy kelip dem alghanda biraz el tanday qaqty. Kezinde Aziyada qysqy oiyndary elimizde saltanatpen ótkende býkil әlemning nazary bizge audy. Qazir ol jaqqa baryn shanghy, konky tebetin jergilikti túrghyndardyng ózi keptelispen, kezek kýtiuden sharshap, demalysynyng mәni bolmay qalatyn kýnderdge tap boldyq. Soltýstik, Shyghys obylystarynda tau shanghysy sporttyn jappay jalpylastyrugha mýmkindik bar. Kaspiy, Balqash, Aral, Alakól, Jasybay kólderining jәne Sharyn shatqaly men Ayghayqúmnyng iygiligi men sharapatyn әli tolyq kóre almay otyrmyz. Qasiyetti Manghystau ýstirti, Týrkistan, Qazyghúrt,  Úlytau, Qozybasy  qatarly memleketimizding simvoldyq nyshanyna ainalghan ónirlerge әlemning eluge tayau elinde jasap jatqan qandastarymyzdy zirat etuge úiymdastyra alamyz. Arab hanzadalary jyl sayyn kelip ang aulay tyn ónirlerge negizinde býkil әlemning biznes, biylik, mәdeniyet elitalaryn osy baghytqa qaray shoghyrlandyrugha bolady. Pandemiyadan keyin adamzat densaulyqtyng qadirin eselep týsine bastady. Densaulyghyn kýtip-baptaugha aqshalaryn ayamaytyn boldy. Qazaqstannyng qay búryshyna barsang de ot arasandar men su arasandar kópten kezdesedi. Endi osy salagha qarjy qúiyp transporttyn jaqsartyp, qonaq ýi, sauyqtyru ortalyqtaryn salsaq júmys oryndar ashylyp, salyqtyng týsimi kóbeyer edi.

Kórshimiz Qytaydyng ShÚAR-ynda songhy jyldary ishki qytaydan kelgen sayahatshylardyng úzyn sany eki jýz milion adamgha jetipti. Al ShÚAR-da jasap jatqan halyqtyng sany 20 milion shamasynda, osydan-aq jergilikti halyqtyng turister jaghynan qanshalyq tabys tauyp jatqanyn mólsherley beriniz. Qazaqtar tyghyz ornalasqan Boghda, Narat, Qanas, Tanbaly, Kóldenen, Úlujan, Sayran kóli siyaqty tanymal turistik aumaqtarda jergilikti túrghyndar kelgen sayahatshylargha dәstýrli taghamdary men susyndaryn berumen birge әsem әbzelderi jarasqan at, týielerin mingizip, qústaryn ústatyp, últtyq kiyimderin kiyigizip fotogha týsirtedi eken. Múnyng bәri qyp-qyzyl aqsha ghoy. Mysaly, Ýrimshi qalasyna jaqyn ornalasqan Boghda shynyna sayahattap kelgen ghashyqtardy týiesimen alyp baryp, alyp kelgeni ýshin jergilikti malshylar 1000 AQSh dollary shamasynda aqsha súraydy eken. «Qalauyn tapsa qar janar» degen osy shyghar.

Qytay, Mongholiya, Iran, Ózbekstan, Qyrghyzstan qatarly elderden kelgen qandastarymyz biraz jyldan beri tuyp-ósken jerlerining qyzmet óteu salasynda júmys jasap jýrip mol tәjiriybe jәne kapital toptady. Endi sol tәjiriybe men kapitalyn Atamekenning gýldenip-kórkengi ýshin júmsauyna zandyq, qúqyqtyq jaqtan jenildikter qarastyrylsa, elimizge biraz qarjy qúiylyp, júmys oryndary ashylar edi.

«Qyryqtyng biri qydyr» degen naqyl sóz bar, atalarymyzdan qalghan. Almaghayyp zamanda imperiyalardyng azuy batyp, taghdyrdyng jazuymen atajúrttan alystap ketse de, tilin, dilin, dәstýrin joghaltpay elge kelip jatqan Qandastardyng legi әli de sayabyrlamay jalghasyp jatqaly otyz jyldan asty. Kenistigi jaghynan birneshe qúrlyqty sharpyp, sipaty jaghynan geosayasattyq týs alyp barady. Halyqaralyq sayasy oiynnyng da nyshany joq emes. Osydan baryp Qazaq kóshining talaby men talghamy ózgerip dәuirlik, iydeologiyalyq sipat bayqala bastady. Álemdik ýderister men ózgerister talabynan tuyndaghan kýrdeli әri nәzik oqighalar men qúbylystar kezdesip qogham men memleket aldyna jana talaptar men jýkteude.

Biraq, múnyng bәri damu men últtyq biregeylenu ýderisin toqtatpaydy. Otarshyldardyng әmiri jýrip túrghan zamanda «Malym janymnyng sadaghasy,  janym arymnyng sadaghasy» dep, asau basy noqtagha simay, jat júrt jaghalap ketse, endi mine, «Ár qazaq mening jalghyzym», «Tughan jerge tuyndy tik» degen Qarashanyraqtan shyqqan ýnge ýn qosyp oralyp jatyr, Qandastar!  Olar ósken ortasynyng tozyghyn tastap, ozyghyn boyyna sinirire otyryp jana kýsh, jana qan bolyp oralady.

Omarәli Ádilbekúly

Abai.kz

2 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1431
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3198
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5098