Seysenbi, 29 Qyrkýyek 2020
COVID-19 QAZAQSTANDA. Júqtyrghandar — 107833. Jazylghandar — 102805. Qaytys bolghandar — 1725
Janalyqtar 4123 0 pikir 31 Qantar, 2014 saghat 06:15

ÝSh TALShYBYQ

A.S. Pushkin bir sózinde: «Syn – әdebiyet pen óner tuyndylaryndaghy súlulyq pen kemshilikterdi ashatyn ghylym», – degen eken. Úly aqynnyn búl pikirimen adamzat әldeqashan kelisip qoyghan. Bәri de synnyn qajet ekenin, tipti syn aytylmaghan shygharmanyn týkke jaramsyz, óli kýyde tughan nәrestedey kýy keshetinin de jaqsy biledi.

Núrbek Týsiphan,
QazÚU-din Qazaq әdebiyetinin tarihy men teoriyasy kafedrasynyn oqytushysy

A.S. Pushkin bir sózinde: «Syn – әdebiyet pen óner tuyndylaryndaghy súlulyq pen kemshilikterdi ashatyn ghylym», – degen eken. Úly aqynnyn búl pikirimen adamzat әldeqashan kelisip qoyghan. Bәri de synnyn qajet ekenin, tipti syn aytylmaghan shygharmanyn týkke jaramsyz, óli kýyde tughan nәrestedey kýy keshetinin de jaqsy biledi.

Núrbek Týsiphan,
QazÚU-din Qazaq әdebiyetinin tarihy men teoriyasy kafedrasynyn oqytushysy

Bizdin qazaq әdebiyetinin kәsibi aqyn-jazushylarynyn deni әdebiyetke synshy retinde ayaq basqan. Býgingi saqa jazushylardyn kóbi jas kezderinde talay mәrte syni aytys-tartystargha aralasyp, óz qarym-qabiletterin kórsetken. Biraq tәuelsizdik alghan son syn janry da kenjelep qalghan edi. Áriyne, syniy maqalalar jaryq kórip jatty. Túraqty týrde synshylyqpen aynalysqan, aynalysyp jýrgen agha-әpkelerimiz de joq emes. Men múnda synnyn jazylmauynan búryn onyn eskerilmeuin aytqym kelip otyr. Ádebiy shygharma ómirge kelgen sәtten bastap, onyn egizindey talasa tuatyn әdebiy syn da keyingi jyldary oqylmaytyn bop ketti. Onyn ornyn kerisinshe, maqtau resenziyalar basyp aldy. Ádebi aytys-tartystar arqyly shynyqqan aghalarymyz kóp jaghdayda ýnsiz qaludy әdetke aynaldyrdy. Ne arasha týspeydi, ne janashyrlyq tanytpaydy. Óner atauly ýshin ýnsizdikten qatal jaza joq ekenin bile túra, jaq ashpay otyryp alady. Nemqúraydylyq basym. Tipti, keybir agha buyn aqyn-jazushylar jastardyn shygharmalaryn oqymaydy. Ádebiy qúbylysty jiti qadaghalap otyratyn qalamgerler sausaqpen sanarlyq. Onda da kóbi qyzmet babymen. Al, әldebir túlghanyn pәlen jasy, týgen syilyghy degen sәtte әr gazetten mereytoy iyesin maqtaghan maqalalar janbyrdan songhy sanyrauqúlaqtay qaptaydy. Búl ne sonda? Qazaq әdebiyeti qayda bara jatyr? Árkim ózinshe tolghanady, ózinshe baylam jasaydy. Bәri de ishtey shiryghady. Syrtqa shygharugha jýreksinedi ne uaqyty jetpeytinin syltauratady...
Mysal ýshin, jas jazushylar Almas Nýsip pen Álibek Bayboldyn kitaptary shyqqaly eki jyldyn jýzi boldy. Jóndi, túshymdy syn aytqan eshkim joq. Talaptarynyn beker bolghany ma sonda? Talanttarynyn qajeti joq pa әlde? Al, jiyrma beske tolmaghan jas jigit Arman Álmenbettin roman jazghany da eshkimdi elen etkize almaghan-au, sirә!.. Nege? Qoyshybek Mýbәrәk, Beybit Sarybay, Maqsat Mәlik, Ómirjan Ábdihalyq, Núrlan Qabday, Miras Múqash syndy azamattar gazet-jurnaldarda kópten beri әngime, povesterin bastyryp jýr. Kóbinin kitaptary bar. Almaz Myrzahmet, Qalamger Azamat, Saltanat Minәyhan syndy jas jigitterdin jazbalaryn da ara-túra kórip qalamyz. Kórgenimiz, oqyghanymyz ýshin biz quanamyz, jaryqqa shyqqany ýshin avtorlar da marqayady. Dese de, avtorlardyn әrbirimen sóylese qalsanyz bәri de agha buynnan әdebiy syn, tolymdy pikir kýtedi. Qaralau emes, asyra maqtau emes. Kәdimgi kәsibiy syndy ansaydy. Búghan bóget qanday? Eshkimnin kóniline qaramay, biraq jeke basyna tiyispey, shynayy әdebiy syn jaza alatyn adam az ba qazaq әdebiyetinde? Az emes! Tek, den qoyyp, kónil audaru kerek.
«Jalyn» jurnalynda 1972 jyly «Turabiy tribunasy» dep atalatyn arnayy әdebiy syn aydary ashylghan eken. Qarap túrsanyz aydardyn aty da әdemi aytylghan. Ásirese, syn janryn sorlatatyn әreket – jaltaqtyq ekenin eskerip, tap basyp qoyylghan atau. Býgingi әdebi ortada dәl osynday «Turabiy tribunasy» bolsa jәne «Tughandybi Imansyzovtardyn» jasyryn, jymysqy әreketterin әshkereleytin arnayy «Turabiy Tughansyzovtar» júmys istese. Qazirgi kezde әdebiy shygharmagha shynayy sýysinip emes, arnayy tapsyryspen syn, resenziya jazatyn jayttar az kezdespeydi. Búl әdebiyet ýshin – jegi qúrt. Bir qaraghanda avtor men shygharmanyn artyqshylyqtaryn aytyp maqtap nemese kemshilikterin kórsetip synap jatqan syndy seziledi. Biraq tapsyrystyn aty – tapsyrys. Tapsyrys jýrgen jerde shynayy shabyt búgha týsedi. Aqyn men jazushy ýshin shabyt qanday dengeyde qajet bolatyn bolsa, synshy ýshin de shabyttyn sonshalyqty manyzdy ekeni anyq. Shynayy ónerdi ósiremiz desek – «syn shyn bolsyn!».
Myna sóylemderdin avtory bir qaraghanda kóbinizge dýrse qoya bergendey kórineri haq. Biraq ishtegi qynjylys osynday. Kóbinizdi de osy saualdar tolghandyrady. Biz kәsibiy synshy emespiz. Tipti, әdebiyettin tabaldyryghyn da attaghan joqpyz. Biraq talpynysymyzdyn da joq emes ekenin jasyrmaymyz. «Jalmauyz degen jaqsy at emes» degendey, synshyny da kóp jaghdayda shygharmashylyq túlghalary jaqtyra bermeydi. Óytkeni, synshy da adam, ol da shygharmashylyq iyesi. Qatty aytady, batyryp sóyleydi, úrlyghyn tauyp qoyady, kerek bolsa keyde qatelesedi de. Múnday qarym-qatynas kýndelikti tirlikte de kezdesip jatady. Sonyn bәrin bile túra әdebiy syngha ózimizdi arnaghymyz keledi. Tauyp aytsaq qoldau, qatelesip ton pishsek janashyrlyq týzetu kýtemiz.
Ádebiy syn maqsatynda jazylghan alghashqy maqalamyzdy biz jas jazushylar Almas Nýsip, Álibek Baybol jәne Arman Álmenbet shygharmashylyghyna arnadyq. Maqalamyzdyn taqyrybyn «Ýsh talshybyq» dep qoydyq. Avtorlardy kemsitkenimiz emes. «Ýsh bәyterek» bolsyn degen niyetpen. Niyet pen tilekke jetkizetin әueli Qúday, ekinshi qajyrly enbek ekenin de bilemiz. Shybyqtargha nәr berip, dinin aqtaytyn oqyrman qauymnyn jýrekjardy lebizi bolmaq. Iske sәt!


 

I Almas Nýsiptin

«Barlau» jinaghyn oqyghanda

2011 jyldyn qysy. Magistraturada oqyp jýrgen shaq. Psihologiya pәninin dәrisin tariyh, jurnalistika, biologiya, filosofiya jәne filologiya fakulitetterinin magistranttary birigip tyndaymyz. Men әdettegidey ken auditoriyanyn artqy jaghynda otyrgham. Kenet esikten asyghyp-ýsigip gruppalasym Almas Nýsip kirip keldi. Bәrine bir qarap, jyldam amandasty da túp-tura menin janyma kep jayghasty. Qolyndaghy A4 formatyndaghy bir buma qaghazdy aldyma tastay saldy da: «Núreke! Mynany oqyp, bir pikirindi aytshy. Aramyzdaghy azdap qara tanityn ózinsin ghoy», – dedi entige. Taqyryby – «Tay», janry – «hikayat» dep qoyylypty. 40 shaqty betti eki saghattyq dәriste oqiy salu maghan әste qiyndyq tughyzghan joq. Sabaq ayaqtalghansha songhy betine shyqtym da, 15 minuttyq ýzilisti paydalanyp, bir-eki auyz sózben óz oyymdy ayttym. Sondaghy Almastyn búl jazghanynan (avtordyn ózi keyin ony povesti dep jýr) en basty degen eki qúndylyqty bayqadym. Birinshisi – hikayat basy artyq syujettermen bylghanbaghan, oqighalar men kórinister bir-birimen qabysyp, astarlasyp jatyr. Ekinshisi – jay sóylem qúrylysy. Tipti, kóp tústarynda atau septigi basym. Búghan deyin onyn jazushy Múhtar Maghauindi pir tútyp, erekshe yntygha oqitynyn angharyp jýretinmin. Endi ózinin jazghanynan da agha jazushynyn sóz saptasy, sóylem qúrau tәsili anyq bayqaldy. Men osy túrghydan jana jazyp bastaghan jastyn ózine deyingilerge elikteui zandy qúbylys ekenin tilge tiyek etsem de, Almastyn Maghauinshe sóylem qúrastyruyna kelispeytinimdi ashyq ayttym. Bar oyym – «besikten beli shyqpay jatyp, alyp bәyterektin kólenkesinde qalyp qoymasynshy» degen alandaushylyq qana edi. Biraq Almas pyshaq keskendey qylyp: «Men qaytalaugha úrynghan joqpyn jәne úrynbaymyn da. Meniki Múhtar Maghauinnen mýldem bólek», – dedi. Men Almas Nýsiptin jazushylyq talabymen osylay tanysyp edim.
Aragha birneshe ay salyp «Tay» ataqty «Júldyz» jurnalyna basyldy. Taghy birer әngimeleri de ghalamtorgha ilinip, gazetterge shyqty. Bir jarym jylday ótken son Almas «Barlau» dep atalatyn jinaq ta qúrastyryp ýlgerdi. Ózge júrtty bilmeymin, birge oqyghan kurstastary, dostary ayryqsha shattandyq. Ózinen qoltanba súrap, kitabyn aldyq. Dosymyzdyn jazghanyn oqymay, kezdese qalghanda qara bet bolmayyq dep, birneshe kýnde týgel paraqtadyq. Maghan әserli kóringeni – avtordyn elden estigen shaghyn әri qyzyqty oqighasyn jazushylyq oy-qiyalymen damyta týsip, týpki mәn-mazmúnyn saqtap, ózge kórinistermen bite qaynastyryp jiberetin eptiligi. Sonday-aq, key әngimelerindegi keyipkerleri de tanys. Ózim kýnde kórip jýrgen jigitter. Mysal ýshin, «Satqyn» әngimesindegi futbol jankýyerleri, «aqyryn jýrip, anyq basatyn» Múrat, tipti, anau jalgha alghan pәter de bóten emes. Al «Dýmshedegi» din men dil talasy sonau Ontýstik Koreyada bolghan qyp-qyzyl daudyn nәtiyjesinen tuyndaghan shygharma ekenin «әsire dinshil keyipkerdin» ózinen estigem. Sondyqtan «Barlaudyn» ishindegi key jaghdaylardy, biraz keyipkerlerdi týgel bolmasa da jarym-jartylay biletin em. Alayda, maghan ayan osy jayttar jas jazushynyn qalamynan qalay órbigeni, qanday ón alyp, qanday renge boyalghany jәne kórkemdik shyndyq qay óreden kóringeni manyzdy edi. Jinaqqa osy sebepten de syniy túrghyda kóz saldym.
«Satqynda» aytylghan әngimenin negizgi ózegi – býgingi úrpaqtyn «últsyzdanu» deytin jegi qúrtqa jem bolyp jatqany jayyndaghy uayym. Biraq avtor uayymdy, qasiretti jenil sózben, oynaqy syujetpen alyp shyqqan. «Euro-2012»-ni tamashalap otyrghan jigitter qazaq futbolynyn bolashaghyn sóz etedi. Ángime arasynda Múrat bir aghasynyn búdan birneshe jyl búryn «Angliya-Qazaqstan» oyynynan son ózinin jaqyn dosyn úryp tastaghanyn aytyp qalady. Elen etise qalghan jigitter әlgi «futbol jankýyerin» kózben kóruge yntyghady. Aqyry ýyine de izdep barady. Oqigha auylda bolghan eken. Kópten kórispegen dostar azdap qyzyp alady da, futbol kóruge otyrady. Qazaq ayaqdopshylary әdettegidey útylyp jatady. Osy kezde «Qazaqstan futbolynan әbden kónili qalghan bireu boluy kerek» Angliyagha jaqtasypty. Onda da aghylshyndardy jaqsy kórgennen emes, dengeyi tómen futbolshylardan útylyp qalyp, úyatqa qalmasa eken deytin ózinshe pәlsapagha sýyengen. Búghan shyday almaghan Sarjan jan dosyn tepkige alypty. Bar bolghany sol ghana. Ángimenin negizgi tiregi de osy oqigha. Bir qaraghanda auyl jigitterinin «araqqa qyzyp alghan son itshe yryldasyp, júlysyp qalatyn bayaghy bir әdeti» degenge sayady. Alayda, tili de, týri de qazaq azamattarynyn keyingi kezderi últtyq týsinikten ajyrap, ishtey bolsa da óz últyn shynayy sýyu, shynayy jaqsy kóru syndy qarapayym úghymdardy úmyta bastaghanyn bayandaghan әngime.
Dәl osy últtyq tanymnan, últtyq tamyrdan qol ýzip bara jatqanyn «ózderi de bayqamay jýrgen jandar» turaly shygharma – «Dýmshe» әngimesi. Shynayy ómirde namazgha den qoyghan kóptegen jastardyn ata-babadan kele jatqan keybir salt-dәstýrge qyrghiday tiyip, yrym-tyiymdaryn joqqa shygharyp jýrgenderi jasyryn emes. «Dýmshedegi» namazhan da ózge halyqtyn oy-pikirin óz elinin bayyrghy tanymynan artyq qoyghan azamat. Biraq múny keyipker moyyndamaydy jәne «qazaq emespin, qazaq bop tughanyma ókinem» deytindey essiz emes. Tek namazgha jyghylghanyna kóp ótpese de qazaqtyn key әdet-ghúrpyna óz-ózinen qalay qarsy shyghyp qalghanyn angharmaghan. Al onyn búl qylyghyn syrt kóz bayqap otyr. Sóylese kele key pikirlerine týzetu engizbek bolady. Alayda, diniy týsinigin últtyq ústanymnan artyq qoyatyn namazhan joldastaryna boy bermeydi. Kerisinshe, jigitterdin ózderin «imangha keltirmek». Sol ýshin azdap renjisip qalady. Janjal Ábekenin auylynda salynghaly jatqan su jana meshitten bastalady. «Bir auylgha bir meshit te jetedi ghoy. Onyn ornyna mektep, balabaqsha salghan dúrys emes pe», – degen bir jigittin sózine ashulanyp ketken Ábeke kópke deyin kópirip sóylep keledi de, aqyry búrynghy ata-babalaryn «adasqandar» qatarynan bir-aq shygharady. Baghanadan «Allanyn aty aytylyp jatqan son» ýndemey, sabyr saqtap otyrghan Beken búdan keyin mýldem terisine syimay, qarsy jauap qatady. Úzaq eregestin aqyry birge oqityn jigitterdin arasyna syzat týsirip, ýnsiz eki jaqqa taraumen ghana ayaqtalady. «Mynalardy Alla tura jolgha bastasyn» dep namazhan shyghyp ketse, «biz tura joldamyz jәne ata-babalarymyz adasqandar emes» dep ózge dostar qalyp qoyady. Ángimeni oqyp otyrghan adamnyn dәl osynday oqighany ózi de bastan әldeneshe ret keshirgeni ótirik emes. Ásirese, songhy on jyldyn kólemi tipten kóbeyip ketti. Qayda barsaq ta, qay ortagha týssek te din men dil taqyryby órship túr. Bir kezderi «әsire dinshil» atanugha shaq qalghan ózimiz de keyin «jónge» keldik. Demek, әngime shynayy ómirden ózimiz kózben kórip, kýndelikti kuә bolyp jýrgen qarapayym jayttardan túrady. Múny – jazushynyn oqyrmanmen jaqyndasu tәsili dep úqsaq ta, týp tamyry – keyingi qazaq jastarynyn diniy fanatizmge oylanbay-aq bas súghyp ketkenin ashyna otyryp suretteu. Degenmen, әngimenin «asyghys әri tolyq iyleui qanbay túryp» jazylghany jәne taghy bir oy eleginen ótpey jatyp basylyp qoyghany angha­rylady. Bizdin payymdauymyzsha – búl daugha avtordyn ózi de aralasqan. Tipti, «Ábekene tikeley qarsy túrghan Beken» avtordyn ózi de boluy mýmkin nemese sonyn dәl janynda otyryp, sózin sóylegen kóp dostarynyn biri dep topshylaugha bolady. Sondyqtan әngime pikir-talastyn qyzuy basylmay, ashuy tarqamay túryp jazylghanyn baghamdau asa auyr sharua emes. Osy sebepten de, keybir diniy úghymdardyn qalay tәpsirlenetinin avtor da, anau namazhan da ashyp kórsete almaghanday. Mysal ýshin, namazhan daulasushy jigitterdin biri qoyghan: «Qyzdardyn erlermen «Assalaumaghaleykým» dep amandas­qany dúrys pa», – degen súraghyna jóndi jauap qaytara almaydy jәne daulasushy Beken de amandasudyn búl týrine ýzildi-kesildi qarsy shyghyp, birden: «Joq! Dúrys emes», – dep tyiym salady. Biraq er men әyeldin, qyz ben jigittin bir-birine «Assalaumaghaleykým» degeninen ýrkudin qajeti shamaly. «Allanyn sәlemi bolsyn!» degen ataly sózdi «Qúran tilinde» aytqannyn esh ayyby joq. Tek, qyz ben jigit «tós qaghystyryp, qúshaqtasyp jatpasa» bolghany. (Menin jýzden asqan әjem de bala kezimde auyl aqsaqaldaryna «Assalaumaghaleykým» dep, keudesine qolyn qoyyp, iyile amandasqanyn san mәrte kórgem). Múndaghy negizgi pikir qayshylyq – «Ábeken men Bekennin» qyz ben jigittin qúshaq ayqastyryp amandasuyna baylanysty tuyndauy kerek edi. Alayda, avtor «Assalaumaghaleykým» sózine basa mәn beru әserinen oqyrman da ekiúshty kýyge týsip qalatyn syndy.
«Barlaugha» engen hikayattardyn taghy biri «Qazyq». Sýygenine der kezinde qosyla almay, ekeuara týsinbestikten keyin alghash kezdesken qyzgha ýylene salghan Janbolat Aygýlmen ajyrasyp, sonynda qayta aynalyp Banuyn tabady. Shygharmagha ten emes eki jastyn jóndi shanyraq kótere almauy, otbasynyn berekesin úyystyra bilmeui arqau bolady. Bir oqyp shyqqan adamgha qazirgi jastardyn otbasy qúndylyqtaryna jete mәn bermeuin talqylaghan hikayat siyaqty sezileri de dausyz. Tuyndynyn tili kórkem әri sóylemderi de qysqa, týsinikti. Janbolattyn dostary Qazybek pen Núrlan da óz qal-qaderlerinshe dostarynyn baqytty boluyn tileydi. Kerek kezinde janynan tabylyp, kómekterin de ayamaydy. Biraq shygharmada maghynalyq ta, sóz qoldanysynyn da kemshiligi kórinip qalady. Aldymen, hikayat «jalghyzdyq» turaly birneshe bettik bayandaudan bastalady. Árbir shygharmashylyq túlghasynyn týptin-týbinde jalghyz ekenin, ózin tolyq týsiner tek ózi ghana ekenin birshama sóz etedi. Biz әngimenin búlay bastaluynan songhy kórkemdik sheshimmen әldebir baylanysy bar shyghar dep kýttik. Alayda, hikayat biz oylaghanday ayaqtalghan joq. Kerisinshe, Janbolat jýregi auyryp qúlaydy da auruhanada Banumen tabysady. Ózime-ózim senbey shygharmany taghy bir mәrte oqyp shyqtym. Sonda da basyndaghy jalghyzdyq turaly tolghanys pen Janbolat-Banu mahabbat hikayasyn tolyq qabystyra almadym. Ekinshi bir «әtten-ayym» – osy hikayatta qatar kelgen sóylemderde sóz qaytalanu, yaghni oqyrmannyn sezimine jaghymsyz әser etetin tústardy da kózim shaldy. Sonyn biri, Janbolat pen Aygýldin ajyrasar aldyndaghy úrys-kerisi. Sózbe sóz keltirsek...
«Kóp nәrseden habary joq, salystyrmaly týrde alghanda qúrbylary týgelge juyq bostan jýrgen jas kelinshek búl turaly oylanbapty. Bolmasa, istin sony dәl búlay nasyrgha shabady dep oylamaghan. Álgi telehikayadaghy erkekter sekildi ayaghyna oratylyp, jalynyp-jalpayyp, jatyp alady dep oylaghan» (217 bet.). Dәl osy bette taghy bir óreskel qatelik jýr. «Taspen jarghanatty úrsan da – jarghanat óledi, jarghanatpen tasty úrsan da – jarghanat óledi.» Biz búl mәteldi sonau ata-babalarymyzdan «jarghanat» emes «japalaq» dep kelgen siyaqty edik. Sirә, avtor atalghan mәtelge sәl «ózgeris» engizgendi jón sanaghan kórinedi. Al, Aygýl men Janbolattyn alghashqy qúshaq ayqastyrghan týnin avtor býgingi túrpayy tilmen aytyp salady. Taghy da dәlel...
«Azdap qysylghany bolmasa qolyn qaqqan joq.
– Saghan seneyin be janym? – degen bar bolghany...
... Qyz eken...» Osy bir tústa eriksiz tiksinip qalasyz. Ásirese, songhy sóz auyzeki tilde aytyla beretin bolsa da, әdebiy shygharmada tym dóreki shyghatynyn angharu qiyn emes. Avtor osy bir jenil oyly kórinetin tirkesterge endi qaytyp úryna bermese eken dep tileymiz.
Almas Nýsiptin en sәtti shyqqan әngimelerinin biri – «Kandidat». Qazaqtyn әyeli úl tapqan kýni ýyindegi qonaghynyn qúrmetine sәbiy esimin baylanystyra qoya salatyn әdeti kórkem shygharmanyn negizgi ózegine aynalghan. «Kandidat» dep sol kýni ýyinde týnegen ghylym kandidatynyn atyn esinen shygharyp alyp, ataq-dәrejesin yrym etip atay saluy da әngime keyipkerinin Qojanasyrlyq qylyghy. Avtor dәl osy qarapayym, bәrimizge de tanys oqighany basy bar, ayaghy bar, shiyelenisui men sharyqtau shegi bar, tútas kompozisiyalyq kórkem tuyndy etip shygharghan. Oqisyz. Kózinizden jas aqqansha, ayyzynyz qanyp túryp kýlip alasyz. Tili satiragha kelmese de, mazmúnynda satiralyq sarynnyn bar ekenin joqqa shyghara almaysyz. Al, «Týtinin óshpesin» әngimesindegi әke jolyn «berik ústanghan» balanyn ishki tolghanysy tipten de jarasymdy. Ákesinin kýnde keshke bir tal ghana shylym shegip baryp jatatynyn bayqaghan bala әkesi o dýniyelik bolghan son, әke әdetin ózine dәstýr retinde moynyna alady. «Almatynyn qaq ortasynda, kóp qabatty ýylerdin birinin besinshi qabatynda noqat qyzyl shoq jyltyraydy. Tәulik auysar tús. Úrpaq jalghasyp jatyr. Ákelerdin jaqqan oty óshpek emes. Babalar amanaty da – sol!» – deydi avtor. Búl da jazushynyn ózindik sheberligi. Áke amanatyn oryndau, úrpaq sabaqtastyghy, әulet otyn óshirmeu syndy úly qasiyetterdi «qarapayym temeki tartu» әdetimen qatar qoyyp, paralleldik jeli ústap otyru jas qalamger ýshin aytarlyqtay auyrlyq tudyratyny da sózsiz. En bastysy, әngimeni mýdirmey, kidirmey, әldebir oy orasholaqtyghyna kezdespey, tamsana otyryp, bir demmen oqisyz. Demek, «Týtinin óshpesin» maqsatyna jetken әngime deuge әbden bolady.
Endi... En bir auyr әri azaptanyp otyryp oqityn әngime – «Keshirim» der edim. Múnda men әngimenin kórkemdik shyrayy әrsiz nemese tili jútan dep otyrghanym joq. Tipti de olay emes. Onyn ornyna «Keshirim» avtordyn en bir shabyttanyp jazghan shygharmasy dep senimdi týrde aytugha keledi. Ásirese, әngimenin basy eriksiz elen etkizedi. Alghashqy sóyleminen-aq ary qaray oqugha asygha týsesiz. Qúrylymdyq ereksheligi en bir әserli shyqqan tuyndy deuge tolyq negiz bar. Biraq ondaghy Saghymnyn auyr taghdyry, onyn kәri apasynyn mún-zary, Kýnsúludyn shaypaulyghy janynyzdy auyrtady, onsyz da sezimtal jýreginizdi eze týsedi. Ángimenin ayaghyna jetken son da әyel zatynyn keyde aqylsyzdyghyna, er-azamattardyn keyde úsaqtalyp ketetinine taghy bir mәrte qanynyz qaynaydy. Adamdar óz ómirlerin ózderi qiyndatyp, sheshimi ózgelerge anyq kórinip túratyn onay sharualardy minez qyrsyqtyghyna jendirip, artynan bәrin taghdyrgha jaba salatyn oysyzdyghyna oy jýgirtesiz. Keshirim súraytyn kim jәne keshirim beretin kim deytin qarapayym súraqtargha jauap tappaytyn, tipti, ony izdegisi de kelmeytin sәtter adam balasynda az kezdespeydi. Sondayda, kisilik kelbetti ústap qalu, adamdyq aqyl-oydan ajyramaudyn әdis-tәsili tym júpyny, onay, qarabayyr ekenin esten shygharyp, ózimiz oylap tapqan әldebir pәlsapalyq payymdargha kónip qalatynymyz da búltartpas shyndyq. Ángimenin taqyryby men songhy sheshimine Kýnsúludyn Saghymdy keshirgeni, avtordyn ishtey qynjylysy, ony týsinbegen ózge júrttyn pysh-pysh ósegi negiz etip alynghan. Alayda, negizgi mazmún iydeyasy – әr adamnyn ómiri óz qolynda jәne ony qalay búrmalaudy, qay arnagha týsirudi de pende ózi tandaydy deytin úghymnyn ayasyna qaray jeteleydi. Bir sózben aytqanda – «Keshirim» de Almas әngimelerinin ishindegi en bir sәttisi әri salmaqtysy ekeni dausyz.
Almas kitaby turaly aytar birer sózimizdin sonynda mynaday eskertudi de úmytpayyq... «Barlaudyn» ishinde әrip qateleri órip jýr. Erekshe kónil tolqynymen oqyp kele jatqan adam osynday tústarda amalsyz kidire beredi. Ár kidirgen sayyn әr týrli oygha da berilip ketip, oqudyn lәzzatyn búzady. Sirә, búl avtordyn ayyby emes. Jauapty redaktorlardyn óz júmystaryna degen enjarlyghy dep týydik.


 

II Álibek Bayboldyn

«Temirjol vokzalyna» ayaldaghanda

Bizdin qolymyzgha týsken kitaptardyn taghy biri jas jazushy Álibek Bayboldyn «Temirjol vokzaly» deytin әngimeler jinaghy. Kitaptyn týgeldey bolmasa da basym bóligi avtordyn óz ómirbayanyna arnalghan syndy. Sonday-aq, әleumettik-túrmystyq taqyryp, qarapayym adamdar ómiri, eleusiz jandardyn ishki jan syry, mún-nalasy Álibek әngimelerinin negizgi arqauy. Kez kelgen әngimesinen býgingi kýnnin kórinisterin kóresiz. Álibek әngimelerinin kóbinde keyipkerdi jaghymdy-jaghymsyz etip bólu joq. Kerisinshe, әrbir adamdy ózine tәn kemshiligimen de, artyqshylyghymen de dәl sol qalpynda, әsirelemey, asqaqtatpay, tym sýmireytpey suretteydi. Jalpy, kitapty bastan-ayaq tolyq qarap shyqqan adam en al­dymen, Álibektin býgingi ómirdi aynytpay әn­gimeleytinine kelisedi. Sol siyaqty Álibek sha­byttyn, sezimnin adamy. Árbir әser alghan oqighasyn birden qaghazgha týsiruge asyghatynyn angharu da qiyn emes. Osy tústa jazushy jigit azdap shalaghaylyqqa, asyghystyqqa jol berip qoyatyn sekildi. Sondyqtan en aldymen, jas jazushynyn tilin synau lәzim.
Ádette, qazaq aqyn-jazushylary Ghabit Mý­sirepovtin әr sóylem men sózdi jonyp, óte saran әri tiyisti ornyn tauyp qoldanatynyna tanday qaghady. Sol Ghaben bir kezderi jas qalam­gerlerge aytqan synynda: «Sóz sózge ja­ryghyn da týsirip túrady, kólenkesin de týsirip túrady. Birine-biri jaryghyn týsirip túrghan sózderden qúralghan sóylem aytayyn degen oyyndy oqushygha dәl jetkizedi. Búl arada erekshe eskeretin bir nәrse – әr sózdin oy men sezimge birdey dóp tiyip jatuy, en ýlken arman osynda. Birine-biri kólenkesin týsirip túratyn sózder óz maghynasyn dәl baspay, eki oqty bolyp auytqyp shyghady», – degen eken. Biz Álibek Bayboldyn key әngimelerinde sóz ben sóylemnin orynsyz, retsiz kelgenin bayqadyq. Mysal ýshin, «Qarq-qarq kýlgen dauystar synyp­tyn tús-túsynan qúlaqqa úrghan tanaday estilip jatty» («Temirjol vokzaly», 11-bet.).
«Ýsh ay boyy tandyry tartylyp, alty eki kók­temde tambay túryp alyp edi, janbyr degeniniz shýmektep bir qúyyp berdi. El de qaryq, jer de qaryq boldy...» («Jolaushy» әngimesi.).
«Kesirtkeni («jylandy» edi dúrysy – N. T.) ýsh kertse de, kesirtkelik qauqary bar». («Or­mandaghy jiyn»). Kitaptyn ón boyynda «ózgeriske úshyraghan» dәl osynday maqal-mәtelderdin sany birshama. Avtordyn jazu mәnerin «kórkem suretti til» deuge kelmeydi. Kýndelikti siz ben bizdin sóylenisimiz samsap túr. Ádebiy shygharmagha tәn til tazalyghy saqtalghan dey almaysyz.
Shynyn aytu lәzim – Álibektin teren bi­lim­darlyghyna, әlem әdebiyetin zerdelep, tý­si­nip oqyghanyna tan qalasyz. Tipti, ózinizdin osy bir kitapta aytylghan key avtorlardy tanymay, bilmey qalatyn kezderinizde úyattan órtene jazdaysyz. Qazirgi uaqytynyzdyn qarbalastyghyna, studenttik shaqtyn kóp bóligi qyzyq quumen ótkenine nalisyz. Biraq Álibek әngimelerinin kóbinde osy bir bilimdarlyqtyn, kóp oqyghandyqtyn orynsyz әri shekten tys kóp qoldanylghanyn angharu qiyn emes. En al­dy­men, әngimenin tili men syujeti qatar órilui ke­rek. Ekeui ten týsse shygharmanyn sәtti shyq­qany. Al birinen-biri qalynqy, birinin ýdesinen biri shyqpay jatsa, sózsiz tuyndy qayta qaraudy, taghy da tolyqtyrudy qajetsinedi. Mysaly, «Saghynysh» atty әdemi әngimesinin kór­kem syujettik jelisin burbondardyn premier-ministri Siestin oqighasy búzyp túr­ghan­day. Ásirese, Napoleonnyn taqqa kelui men Sies­tin bas saughalauy sessiya tayap, emtihan bas­tal­ghanda suret salyp, payda tabudy oylaghan Marat­tyn oyyna qabyspay túrghanday. Mún­day mysaldardy Álibek kitabynan kóptep kez­des­tiremiz.
«Jolaushy» әngimesinde poyyzdan qalyp qoyghan Biybigýl esimdi keyipkerdin temirjol beketinde sauda jasaytyn Nazgýl atty jesir ke­lin­shektin ýyinde ýsh kýn týneydi. Basynda az-maz jatyrqaghan bala Asqar keyin qonaqpen emin-erkin әngimelesip, tughan tәtesindey jaqsy kórip ketedi. Bir jyldan son Qyzylordagha qonaq bolyp, baryp ta qaytady. Ángimenin bar auany osy ghana. Tilinin kórkemdigi keremet deuge kelmeydi. Biraq orynsyz qoldanylghan sóz joq. Biybigýldin poyyz jolserikterine aqsha berip aldanuy, kýn kóris qamymen sonau alysta Almatygha kelui, Nazgýldin auyr túrmysy, bәri-bәri de qarapayym adamdardyn ómiri. Keyipkerler kýndelikti ózimiz kórip jýrgen saudager әyelder jәne әngime kompozisiyasy da osy әyelderdin ishki mún-nalasyn qozghaghan. Biraq qonaqtyn keshigip qalyp qoyuy, ony Nazgýldin óz ýyine shaqyruy, ýsh kýnde Asqardyn Biybigýlge bauyr basuy alda әldebir erekshe oqighanyn bolarynan habar beretindey әser etip edi. Búlay dep kýtkenimiz beker boldy. Ángime qarapayym týrde, eshqanday da tosyn oqighasyz ayaqtala saldy. Qalay degenmen de, «Jolaushy» әngimesin Álibek «erekshe shabyt ýstinde» jazdy deuge kelmeytin siyaqty. Al «Sadikonyn sandyraghyn» mýldem úgha almadyq. Basynda «Vasiliydin úly Ivan Sadiko jaqsy kisi. Biraq qazaqtyn otyn ottap, asyn iship, ayaghyna tyshyp (negizi «týkirip» boluy kerek edi – N.T.) otyrghan kisi. ...Biraq jaqsy kisi. Biraq jýrgen onbaghan. Biraq... Biraq...», – degen sóylemdi oqyghanda-aq oyynyz ongha, sananyz sangha bólinedi. Degenmen, әngimeni dәl osylay bastaudyn әldebir sebebi bar shyghar dep shydadyq. Alayda, bar-joghy birneshe bettik shygharmadan әlgi Sadikonyn «onbaghandyghyn» ghana kórdik te «jaqsy kisi» ekenin bayqay almadyq. Onymen ústasatyn Serik qart ta, onyn dosy Maqsat shal da Sadikony «ondyrghan» joq. «Ne bop ketti» dep biz qaldyq...
Álibektin kitabyndaghy oqugha jenil әri qy­zyq­ty әngimelerinin bir parasy óz tilimen aytqanda, «parodiyalary» der edim. «Jana jyl men jana kýn» nemese «Kózi tiri klassiktin» tili men iydeyasy egiz órilgen. Bir-birinen qalmaydy. Alghashqysynda «31 jetoqsandy dýnie shyr aynalatynday, mýldem basqa әlemge auysyp ketetindey» kóretin jandardyn jayy әjuagha negiz bolady. Al, «Kózi tiri klassiyk» tipti de, qyzyq. «Bar-joghy ýsh-aq bet әngime jazghan Al­mas deytin bir jas jazushy ózin klassik sezinip, ózine deyingi pәlen roman, týgen povesti jazghan aqsaqaldargha shekesinen qaraydy. Eshkimdi mensinbeydi. Memlekettik syilyq pen Nobelige de yntyzar emes. Biraq sonda da ózi­nin ne istep, ne qoyyp, ne oylap jýrgenin týsin­be­gen bireu. Sóytse týsi eken...». Búl býgingi keybir jazghyshtardyn pendelik әreketin synaghan tuyndy. «Boldym» men «toldymgha» erte mastanghan adamdardyn «ishki dertin» týsi arqyly syrtqa shygharyp otyr. Avtordyn tәsili sәtti ekenin moyyndau lәzim.
«Ormandaghy jiyndy» da atamay ótu әbestik bolar edi. «Barlyq an atauly ormanda jinalys jasaydy. Taqyryby – әlemdegi damyghan 50 ormannyn qataryna kiru. Alayda, auyrghan Arystannyn orynbasary bolyp alghan Týlki orynta­ghyn paydalanyp ózge andargha zәbir kórsetedi. Auzyna kelgenin aytyp, olardyn mún-múqtajyna qúlaq ta týrmeydi. Aqyry barlyq an jinalyp kelip, Arystannyn ózinen Týlkini qudalau turaly ótinish aytady. Úzaq daulasyp kelip, ayaghynda Ayudan onbay tayaq jegen Týlki janyn saughalap, әren qútylady. Osy kezde an aulaghan anshylar da kelip qap, barlyq andy qyryp tastaydy. Andardyn bir sәtte týgel qyryluyna basty sebep – olar­dyn ózara auyzbirliginin bolmauynan eken». Álibektin búl әngimesimen maghynalas taghy bir shygharmasy – «Aydahar, Ayu hәm Barys» әfsa­nasy. Oqyghan adam adaspaydy, birden týsinedi – әngime auany Qytay, Orys jәne Qazaq me­m­leketterinin jayy. «Ortadaghy Barysqa talasqan Ayu men Aydahar en sonynda shynyrau týbine qúlap, qaza tabady». Avtor bәrimiz ay­typ jýrgendey, pessimistik oygha berilmeydi. Eki alyp bir-birin alyp tynsa, ayaghy ózimizge jaq­sy bolatynyn aytyp otyrghanday. Biraq búl tuyn­dydan avtordyn «sayasiy qyraghylyghy» týgel kórine qoydy dey almaysyz. Kóbine balandyq qiyalgha úrynady. Tek onyn: «Barys eshkimge soqtyqpaytyn minezimen útady», – deytin teziy­si janymyzgha jaqyn, múratymyzdyn ózegi. Osy әngimemen ózektes, jazylu stiyli ýndes әngimelerdin taghy ekeuin oqydyq. «Ormandaghy jiyn» sayasatty qamtysa, «Jiyn» jәne «Qajyr men qayrat» әngimeleri әdebiyet tóniregindegi aghymdar tartysy, әdebiyettin bolashaghy turaly dau-damaydy sóz etedi. «Jiynda» barlyq әdebi aghymdar bir jerge jinalyp, kenes qúrady. Kýn tәrtibinde – aghymdardyn ózara tatulyghy. Sózdi birinshi bop bastaghan Sosialistik rea­liy­zm­di kәri shalgha tenegen avtor mistika, post­modernizmderdi keudelerine nan pisken, pan, eshkimdi mensine bermeytin jas jigitterge úqsatady. Olar SR-nyn sózin tyndamaydy. Kerisinshe, «odan da ýyinde tynysh jatpaysyn ba» dep sógedi. Absurd, fantastika, futurizm syndy aghymdardyn da attary atalyp, bir-bir auyz pikir bildiredi. Ángime «Auyzbirshiliktin joqtyghynan jiyn da sholaq qayyryldy» dep ayaqtalady. Negizi, «sholaq qayyrylmaghany» dúrys bolar ma edi. Áriyne, avtorgha qalay jazudy ýyretetin biz emes. Degenmen, «Jiyndy» әli de soza týsip, taqyryp ayasyn jan-jaqty tolyqtyryp, әrbir aghymnyn oy-pikirlerin barynsha molynan ayttyryp kórse, tipten de sәtti shygharma bolar ma edi... Búl bizdin pikirimiz ghana. Áytpese, әngimedegi aghymdardyn keypin adam­dargha, jazushylargha aynaldyra salsaq, bý­gingi tandaghy keybir әdebiy jiyndargha úqsap ketetini dausyz. Onda da talay kekse, aqsaqal jazushylardyn sózin bólip, shygharmalaryn joqqa shygharugha asyghyp túratyn jastardy, eki jaqqa da qúlay berile salmay, tyn-tyndap, «bir oqpen eki qoyandy atugha» dayyn túratyn jylpostardy da jazbay tanisyz.
Álibek oyynda jýrgen ózekti taqyrybyn oqyrmangha jetkizu ýshin kóp izdenedi, әr týrli formagha salyp bayqaydy. Sózimizge dәlel bolsyn, dәl osynday әdebi aytysty «Qajyr men qayrat» әngimesinde de sóz qylady. Bi­raq múnda bir jerde júmys isteytin jas jazu­­shy-jurnalist jigitterdin bir-birinin shy­gharmalaryn taldaulary, birine-biri syn aytu tәsili bayandalady. Negizgi әngime – qazaq әdebiyetinin erteni, janasha jazu, әdebiyettegi aghalyq aqyl, demeu, elikteushilik, syilyq alu, ózara syndy týsinu siyaqty taqyryptar tóni­re­ginde órbiydi. Ángime taqyryptyq túrghydan alghanda maqsatyna jetken.
«Zamanaqyrdy» da oqydyq. Áste, ýlkender­din ózderinen keyingilerge razy bolmaytyn, otyrghan jerlerinde jastardy ayypty etip shygharatyn әdeti sóz bolghan әngimenin ayaghy mýldem basqa arnagha auysyp ketedi. Dәulet deytin jigit issapargha ketkende artynda qalghan әyeli onyn kózine shóp salady. Keyin ekeui ajyrasyp tynady. En sonynda avtor barlyq oqyrmandaryna eskertu retinde: «Mýmkindiginshe jarlarynyzdy jalghyz qaldyr­manyz­dar!!!», – dep, qatarynan ýsh lep belgisin qoyady. Ne ýshin? Eldin bәri «Dәulettin әyeli» emes qoy... Sol siyaqty, әngimenin basyndaghy aq­sa­qal men jas jigittin ózara daulasuy, za­man jayynda aytylghan pikirtalasy qayda ketkenin úqpay qalasyz. Dәl sol siyaqty, eki bettik «Perzent» әngimesinin de basy tәuir bas­talady da, ayaghy týk bolmaghanday bite sala­dy. Perzenthananyn bir palatasynda jat­qan ýsh kelinshektin ekeui balalaryn «kýlge au­nap» tapqanyn surettey kele, ýshinshi әyel Jadyranyn bosanu jayyn sóz etedi. Áleumettik mәseleni qozghap bastalghan shygharma sәlden son «jýrisinen janylyp», izinen adasyp ketkendey әser qaldyrady. «Menin dosym» da tartymdy deuge kelmeydi. Áldeqaydan payda bolghan bógde planetalyq shygharma keyipkerimen birden til tabysyp ketui, tanyspay jatyp «jalghyz do­sym» dep quanuy, ekeuinin әr týrli taqyrypta әn­gimelesui, ghalamdyq, últtyq mәselelerdi sóz qyluy kәdimgi әngimeden góri Tazsha balanyn «Qyryq ótirigine» jaqyndau. Biraq Tazshanyn ótirigindey nanymdy, oygha qonymdy shyqpaghan. Ásili, múnday janrda, dәl osynday syujetke negizdelgen әngimede keyipkerdin boyynda tanyr­qau, jana bir dýniyege qyzygha qarau syndy sezimder payda boluy kerek edi. Múnda kerisinshe, kýnde kezdesip jýrgen jandarday jay­baraqattyq basym. Al «Bazar jәne aqsha» әngimesi әserli bastalady. «Almatynyn «Kók bazary» atanghan sauda ornynda qayyr súrap otyrghan búrynghy tanysyn kórgen Maghjan onyn (qayyrshynyn) auylda jýrgende tepse temir ýzetindey qayratty, myqty jigit bolghanyn, keyin Almatygha kelip, reketterge qosylyp ketkenin esine alady». Dәl osy túsqa deyin әngimede aytar­lyqtay kemshilik, artyq-auys joq. Kenet shygharma ortasynda Samal degen saudager әyel «payda bolady» da, janaghy qayyrshy jigit qalyp qoyady. Samaldyn da kýn kórisi sauda, jalghyz qyzy Qalamqasy ýshin baryn salyp, enbektenip jýr. Ángimenin songhy jaghy da qarabayyr – qara­payym bazar ómiri, aldau, arbau, ótirik aytu, saudanyn yrym-tyiymdary. Kýndelikti kórip jýrgen jayttardy tizbektep shyqqan. Alayda, «Ádebiyet – ómir shyndyghynan túrady» deytin týsinikke bas iysek te «Bazar jәne aqsha» әngimesindegi qarapayym tizbekteulerge ilana qoymadyq. Jelisi ýzildi-kesildi, ózegi ózgermeli shygharmadan úqqanymyz shamaly.
Dәl osylay Álibek әngimelerinin basynan-ayaghyna deyin tizip, qazbalay bersek, talay kem­shilikke kezdesetinimiz dausyz. Baghasyn oqyr­man beredi. Synshynyn sózin qanshalyqty qúp alatynyn kóziqaraqty kópshilik ózi sheshedi. Biraq synshy mindeti – avtorgha orynsyz ayyp taghu nemese tyrnaq astynan kir izdeu emes ekenin jas jazushylar da, ózge oqyrmandar da eskergeni abzal. Avtordyn «Qajyr men qayrat» әngimesinde Erjan atty keyipkerdin: «Bizdin buynda til joq dep ayyp taghady ýlkender. Oy bar. Biraq til men qazaqylyq jetpey túr­ghan joq pa?! Prozamyzdyn tili auyzeki, publisiys­tikanyn dengeyine týsip ketti ghoy. Asyghys-ýsi­gis jazamyz. Qayta qaraghymyz kelmeydi», – dey­ti­ni bar. Avtordyn osy sózi – sóz! Ózinin de, ózi qatarly jas jazushylardyn da basty kem­shili­gin kórip túr, tap basyp tanyp otyr. Endigi mindet – jana beleske kóterilu, bir orynda túryp qalmau!


 

III Arman Álmenbettin

«Rejisserdin týsteri» kitabyn aqtarghanda

Osydan eki jarym, ýsh ayday búryn fa­ce­book.com әleumettik jelisinen ózimiz qa­tarly bir jigittin «Arman Álmenbettin «Re­jiys­­serdin týsi» deytin kitaby shyghayyn dep ja­tyr» degen jazbasyn oqydyq. Jas jigittin roman jazyp jatqany jayly ósek-ayandy al­dyn-ala estip alghan biz «әlgi atyshuly shy­­ghar­ma osy boldy ghoy onda» dep týydik. Joq. Qatelesippiz. «Rejisserdin týsi» emes «týs­­teri» eken jәne ol roman emes shaghyn әngime bop shyqty. Al, romannyn aty mýldem bólek. «Mimyrt». Taqyrybyna qarap «Qoy ýstine boztorghay júmyrtqalaghan tәuelsizdik jyldary turaly jazylghan birdene bolar» dep topshylaghanymyzdy nesine jasyrayyq. Sóytsek, taghy da qatelesippiz.
Birinshi bólim «Bәs» dep atalypty. Morjdyn ishudi qoyyp, Gulyanyn nazaryn ózine audaru ýshin istegen «ishki bәsi». Bir kezderi Almatyda, ataqty konservatoriyada oqyghan jigittin shyn atyn eshkim aytpaydy jәne búl jaqqa qalay kelip qalghanynan da «birinshi bólim auyz ash­pay­dy». En ózektisi sol – kýnde iship alyp qoy jayu­dan ózgeni oylamaytyn Morj Gulya kelgeli ózgerip sala beredi. Shashyn kýzeydi, betinin kýyip ne ýsip ketken daqtaryn ketiredi. Araq ishu­den tyiylyp, ózine-ózi qaraudy bastaydy. Múny janyndaghylar da, tipti aydaladaghy qoja­lyghyna júmysynyn kóptiginen jóndi nazar audara almaytyn qojayyn Kýresbek te bayqap qoyady.
Birinshi bólimnin en bir qyzyqty túsy – «Mor­j­dyn tughan kýn keshi». Búl keshtin qanday syry baryn, astarynda ne jatqanyn tek Morj­­dyn ózi men qyraghy Nayahan ghana biledi. Búryn da iship alyp әn aytatyn jigittin sap-sau otyryp shyrqaghan әnderi tipten de jandana týsip, otyrghandardyn bәrin de tanqaldyrady. Qazaqsha, oryssha, qyrghyzsha salghan әnge jyl­­q­yshylar da, Nayahan, Ziyadalarmen qatar, Gulyanyn ózi de elitip ketken. Al, kesh sonynan Gulyany shygharyp salghan Morjdyn әr sózi, әr­bir qimyly súlu әyelge shynayy ghashyq bop qalghanyn týgel kórsetedi. Kýresbektin jo­­­ghyn paydalanyp, ishtegi syryn aqtarmaq bol­ghan Morjdy Gulyanyn ózi bógeydi. Qojayyn bilip qoysa ekeuin de ondyrmaytynyn aytyp, qosh aytysady. Birer kýnnen son Kýresbek te keledi qaladan. Morj oghan Almatygha baryp, boyyn týzep, joldastarymen jolyghyp, en ayaghy tis salghyzyp qaytu niyeti baryn aytqanda, qayyrymsyz qojayyn qoyshyny ondyrmay júdyryqtaydy. Búl oqighadan son ile-shala Morj qaza tabady. Anyghynda Morjdyn ólgenine de birinshi bólimde kóz jetkize almaysyz. Tek jýgirip kele jatqan jigittin әldebir shyn etken dybyspen qatar auyr soqqy alyp, qúlap týskenin oqyp, «óldi me, ne boldy?» deytin súrauly kýyde otyryp qalasyz.
Ekinshi bólimge avtor «Uәde» dep taqyryp qoyypty. Oqyp shyqqan son, biz Ádilhan men Baljannyn «bir-birin endi eshqashan tastamaugha bergen uәdeleri» dep týydik. Negizgi jeli osy úghymgha kelip tirelse kerek. Áytpese, Ádil­han­nyn óz sezimderin jenu barysyndaghy ishki ar­pa­lystaryn da (yaghniy Baljandy endi qaytip mazalamau, oghan habarlaspau syndy) «uәde» týsinigimen baylanystyrugha bolady. Biraq búl kórinister bólimnin týp qazyghy bolugha jara­maydy. Sondyqtan alghashqy payym dúrys dep oylaymyz.
«Morjdyn shalqasynan qúlap týsuimen» ayaq­tala­tyn birinshi bólimnin jelisi ekinshi bólimde tipti de sóz bolmaydy. Kerek deseniz, mýldem bas­qa shygharma, ózge әngime oqyp ketesiz. Ba­syn­da «әskeri nesi», «Ádilhan qaydan shyqty» dep biraz alabúrtsanyz da birer paraqtan son múny oylaudy qoyasyz. Óytkeni, shygharma syujeti, oqighasy men әngimeleu tәsili oqyrmandy bir sәtke de qaldyrmay, jetelep otyrady. Óziniz de әr sózi, sóylemin qalt jibermey qa­da­­ghalauynyzgha tura keledi. Armannyn búl ro­ma­nynda basy artyq sóylemder joq. Kózben jay ghana sydyrtyp, maghynasyna ýnilmey ótetin abzas­tar tipten de kezdespeydi. Ár sóylemdi jiti baqylap, mәnin týsinip otyrmasanyz birer paraq­tan son oy jelisinen adasyp qaluynyz mýmkin. Búl – avtordyn әngimeleu tәsilinin sheber ekenine ayghaq.
Romannyn en sheshushi sәti – ýshinshi bólimi, «Shimay». Sirә, polkovnik Ábishev pen leytenant Alpysbaevtyn jabylyp qalghan isti qayta qarap, oylamaghan tústan basqa sýrleuge tap bolghan jayyn avtor «shimay» dep baghalasa kerek. Bi­rin­shi bólimdegi ýzilip qalghan jeli romannyn sonynda qayta jalghasady. Morj ólipti jәne ony әldebireudin tu syrtynan atqany anyq eken. Endi, tek búl isti kim jasady degen súraqqa jauap izdeysiz. Avtor búl tústa shygharmashylyq adamy retinde taghy da eptilik tanytady. Oqushysyn shiyrlay týsken syujetterimen ertip otyryp, sonynda eshkim oylamaghan jaytqa aparyp bir-aq tireydi. Oqushysyn tanghaldyrady. Demek, av­tordyn oylaghany jýzege asqany. Basqa qalay deuge bolady? Bir jaghynan dedektivti shygharma. Oylamaghan, eshkim angharmaghan tústan júmbaqtyn sheshimi tabylady. Endi bir qyrynan qaraghanda ózinizdi kәdimgi «skanvord» sheship otyrghan adamgha úqsatasyz. Qayta-qayta ishtey «ne bop ketti, búl qalay qaray bastap barady?» deytin súraqtarmen mazanyz ketedi. Avtordyn taghy bir maqsaty oryndalghanyn kóremiz – oqyrman bey-jay qalmaydy. Alayda, «shygharmanyn júm­baghy Morjdyn ólimi ghana» dep ayasyn taryltu­dyn qajeti joq. Múndaghy tirshilik ýshin jýrip jatqan kýndelikti, kózge kórine bermeytin kýresterdin ózi talay syrdy anghartady. Bireuge jal­da­nyp kýn kóretin Morj, Nayahan, Ziyada, Jasú­landar men solargha aspannan qojayyn bop salbyrap týse qalghanday keude keretin Kýresbek, Syrymdar bәrimizge de tanys jandar. Tipti, dәl qazirgi kýnnin ózinde keybirimiz Morj­dardyn, Nayahandardyn, keybirimiz Kýresbekterdin rólinde ekenimiz de ótirik emes. En ókinishtisi – ezgige etimiz ýyrengenine nemese ezgileuge qúmartyp túratynymyzdy ózimiz moyyndamaymyz.
Jalpy, Arman Álmenbet romannyn atyn «Mimyrt», ishki bólimderin «Bәs», «Uәde», «Shimay» dep ataghanda da әr oqighany oy eleginen ekshep, jan-jaqty tarazylay alghan. Jas jigittin sóz­din orny men tәrtibin dúrys qoldanyp, dәl búlay qyraghylyq kórsetui – rasyn aytqanda kó­p­shi­lik oqyrmandy erekshe tәnti etedi. Bir qaraghanda kәdimgi tirshilik. Soghys, dýrbelen za­ma­ny emes. Mimyrt tirshilik. Biraq dәl osy jay­ba­ra­qat ómirdin ózi ýlken kýresten, qym-quyt oqighalardan qúralatynyna kóbimiz jay kýnderi asa mәn bere bermeymiz.
Endi, azdap shygharmanyn ón boyyndaghy keybir suretteuler men avtorlyq payymdargha toqtalsaq. Mysaly, roman bastala salghandaghy Morjdyn qoy baghyp jýrip araq ishetin sәtin: «Araqty әrirek qoya túrdy. Ózinin әdeti, orazasyn ashpayynsha ne temekini, ne araqty auzyna al­may­dy. Onysy densaulyghyn oylaghany ma, әlde araq pen temekige qyrsyqqany ma, ony esh­kim bilmeydi», – deydi. Jazushy Morjdyn búl qylyghy arqyly qazaqtyn qanyna bitken shy­dam­dylyqty, jaghymsyz qylyqqa qansha jerden beyim bolsa da «Tәnirlik tәrtipti» saqtay biletin ishki quatyn eskertip ótedi. Sol siyaqty, keshke qoydy aydap kele jatqandaghy at ýstindegi qylyghy tipti de әserli: « –Jas edim ómirge erkin boylamaghan...
Tisi joq bolghan son, key әripterine tili kel­mey, sózi týsiniksizdeu shyqty. Biraq oghan mәn be­rip jatqan joq.
– Kýni erten ne bolaryn oylamaghan... Áy, chiyk, әy! Ýy, әkendi...».
Osy tústa eriksiz myrs etesiz. «Áke turaly» әn aytyp kele jatyp, «Ýy, әkendi...» dep boqtap jiberu taghy da sol tabighiy minezge tәn. Avtor keyip­kerinin ishki jan-dýniyesinin shynayylyghy talas tudyrmasa kerek-ti. Al, polkovnik Ábishev ishki ister salasynyn tis qaqqan qyzmetkeri, tәjiriybeli poliysey ekenin Arman leytenant Alpysbaevtyn myna bir ishki oyymen kórkem týrde keyiptey alghan: «Mereymen tanysqannan bergi eki kýnnin ishinde polkovnik san qúbyldy. Jinalysta ózin resmiy týrde ústady, artyq bir auyz sóz aytqan joq. Odan son onasha kez­des­kende sazaryp túryp aldy, artynan qap-qara bop, tistenip ashulandy, biraq onysyn sez­dirmeuge tyrysty. Al, tanerten nemeresimen dýniyedegi en meyirimdi adam sekildi sóylesti. Odan keyin jymyn-jymyn etip, gipnozy bar adam qúsap berekeni qashyrdy. Endi pút qúsap qasqayyp otyr. Jýzinen bir nәrse angharu qiyn».
Múnday sәtti shyqqan suretteuler men oy­­-­oram­dardy kóptep keltiruge bolady. Alay­­da, shaghyn maqalamyz tek bir avtorgha ghana arnalmaghan son búl oyymyzdy keyinge ysyrdyq.
«Mimyrt» turaly aytar sózimizdin sonynda Arman romanyndaghy kishkentay bir kemshilikke toqtay ketken jón. «Mimyrttyn» birneshe je­rinde oqyrmangha aqyl aytu syndy emeurin bay­qalyp qalady. Mәselen, Ádilhannyn óz ata-anasyna degen renishi shygharmany sezim biy­lep otyryp oqyghan adamgha, әriyne, oryndy sekildi kórinetini dausyz. Biraq әleumettik-túr­mystyq jaghdayy jaqsy, onyn ýstine jar de­gende jalghyz úly bar ata-ana basqa ne istey alsyn? Balasynyn qateleskenin, ot basqanyn kim qalasyn? Osy súraqtar tónireginde oylanghan adam Ádilhannyn ata-anasyna kinә artuyn tolyq maqúlday qoymasy anyq. Al, myna bir tústa avtor, tipti úrsyp ta alady: «Jalpy bar ghoy, qazirgi ýlken kisiler jas kezderinde diskotekagha baryp, dýrildetip jýrgen adamdar ghoy. Sol kezdegi kónilderi әli kýnge qalyp qoyghan. Joq, men senin ata-anandy aytyp otyrghan joqpyn. Jalpy. Kenes ýkimetinde tuyp-ósken, qazir otyz bes pen alpystyn arasynda jýrgen adamdardyn barlyghy derlik bozbala sekildi. Er adamdardy aytyp otyrm. Ishedi, әyelderge barady, bastary qosyla qalsa, yrban-yrban etedi. Adam qúsap әngime aytudy da bilmeydi. Bala kezde adam ýlken kisilershe sóyleuge úyalatyn uaqyt bolady ghoy? Búlar әli solay, ózderinin әldeqashan eseyip ketkenderin týsinbeydi. Óytkeni, tәrbie degen nәrse qalmaghan. Qazaqtyn bәri kommunist bop ketken. Súmdyq jaqsy kóredi ghoy ol kisi­ler sol zamandy. Saghynady әli kýnge deyin. Olar­dy qoyshy, bizdin ózimiz sol uaqyttyn kino­laryn jaqsy kóremiz ghoy». Saghdattyn sózi. Bәlkim, menin búl pikirimmen keybir oqyrman kelise qoymas. Alayda, jazushynyn әli jas әri kemeline kele qoymaghan shaghy ekenin eskersek, songhy eskertpem oryndy dep oylaymyn.
Kitap betterindegi rettik sany boyynsha birin­shi túrghan әngime «Erli-zayypty» dep atalypty. Qys­tyn tayghaq jolynda mingen kólikteri au­da­rylyp ketip, bir ólimnen aman qalghan erli-zayypty jandardyn ishki tebirenisteri suret­telgen. Jol oqighasynan aman shyqqan Mayra eki-ýsh kýn esin jinay almay jýredi. Bala-shagha­syn oylap mazasy qashady. Otbasyndaghy ózinin keybir kelensiz jayttaryn esine alyp, myna jagh­daymen salystyrghanda onyn bәri týkke túrmaytyn dýniyeler ekenine kózin jetkizedi. Kýyeuine qarap tiri qalghandaryna shýkirlik etedi. Al, Serәli sol qalpy. Ózgerissiz siyaqty kó­rinedi әngime barysynda. Tek, songhy jaghynda ghana júmysta otyrghan Mayragha syilyq alyp kelgen Serәlinin de dәl әyeli siyaqty ishtey te­ren oylargha berilgenin, jany kýyzeliske týskenin úghamyz... Qarap túrsaq qarapayym ghana bir jol oqighasy. Apat deuge de kelmeydi. Biraq osy jayttyn ózi baryn baghalamay jýr­gen­derge erekshe oy salghanyn jas jazushy óte әserli jazghan. Manyzdysy – oydy oymen qualap, sýrleuinen janylmaydy. Al, bastapqyda tónkerilip jatqan mashina birer sóylemnen son qalay ghana qyrynan jantayyp qalghanyn, kim jantaytqanyn týsine almadyq. Olqy túsy osy ghana...
Odan keyingi «Alghashqy qar» men «Anshy» әngimeleri tipten de tartymdy. Ásirese, anshy Ábdirәshtin kórshisi Sәrsenghaligha yzalanyp, terisine syimay, aqyry onyn alabayyn atyp tastauy, kóbimizge tanys auyl adamdarynyn qy­lyghy. Oghan Sәrsenghaliy da renjimepti. Bir jyl ótken son tazy satyp alghan Sәrsenghaligha, bәlkim, Ábdirash anshylyqtyn qyr-syryn ýyretip jýrgen boluy kerek. Áyteuir, ekeui tatu kórinedi. Bayyptap oqyghan adam qanghyp kelgen qaydaghy bir týlkige bola Ábdirashtyn dәl búlay býlinuin onsha qolday da qoymaydy. Shynymen ataqty anshy bolsa, qoragha tyghylghan týlkini emes, tauda jýrgen qasqyrgha nege myltyq ke­ze­meydi dep kelispeui de mýmkin. Biraq bir kezderi Arqada órip jýretin kiyikterdin biri de qalmay Manghystau auyp ketkeni anshynyn ishki jan jarasy bolatyn. Osy sәtte qanghyghan týlki sol jaranyn auzyn ashyp jibergendey әser etip edi. Avtor osy bir oqighanyn shashauyn shygharmay, tigisin jatqyzyp, kórkem sózben kesteli týrde bayandap beripti.
«26000 tenge» әngimesi әleumettik-túrmystyq tapshylyqtyn zardaby jayynda sóz qozghaghan. Gýlden esimdi keyipkerge ol aqsha auaday qajet bolady. Qaydan tabaryn bilmey jýripti de aqyry qayynapasynan súrap alypty. Kýyeui tauyp kel dep búyyrghan son kesh týskenine qaramay aqshany alyp, ýyine asyqqan. Jolda bireu múny tonap ketedi. Aqshadan ayrylyp, ýyine әzer jetken Gýl­den kóp oydyn ortasynda qalghyp otyryp ózin tonaghan adamnyn súlbasyn esine týsirip, tani alghanyna quanady, onyn ýyine de barady. Esik aldynda jasy otyzdargha jaqyndaghan, әdemishe kelgen bir әyelge kezdesedi. Odan kýyeuin súraydy da әlgi aqshanyn qajettiligi tu­raly aytyp, kóz jasyn tógedi. Bir sózi bir sózine shalynyp, enkildey bergen jas qyzgha әlgi kelinshek oylanbastan kerek aqshasyn sa­nap beredi. Biraq onyn kýyeui eki jyl búryn qaytys bolypty. Al, 26000 tenge Gýldenge ish­te­gi balasyn aldyrtyp tastau ýshin kerek eken. Onsyz da ayanyshty bastalghan әngimenin finaly kim-kimdi de bey-jay qaldyrmaydy. Sharyqtap baryp kilt toqtaghan. Oqyrmannyn da kónil-kýyi, Gýldenge degen ayaushylyq sezimi úlghayyp, asqynyp bara jatady da byt-shyty shyghady. Qayta qalpyna kelui mýmkin emes. Ángimeshinin de kózdegeni osy. Oqyghan adam osy bir oqighadan sekem alsa eken deydi.
Búl әngimede bir ret irkilip qalghan túsym – Gýldennin tonaushydan tayaq jep, esin jighandaghy әlsiz jauynnyn sirkirep túrghan shaghy. Ádettegi әdebiy tilde jauynnyn sirkireui qatty jauyp túrghanyn bildiretin. Mysal ýshin, dýrkirep, kýr­kirep, arqyrap, sarqyrap, jarqyrap, t.b. sóz­derdin bәri de tabighiy qúbylystardyn әlsiz­digin emes, kerisinshe, kýshtiligin, qattylyghyn, quat­tylyghyn bildiredi. Sirә, әlsiz jauyn sir­kirep emes, sebelep túrghany dúrys shyghar. Armannyn búlay jazuy jergilikti dialektinin әseri dep týydik.
Býgingi tanda er adamdardyn azamat degen atqa layyq bolmay, erik-jigerin jasytyp, tym úsaqtalyp ketkeni de talay mәrte talqygha týsken, shipasy tabylmay túrghan dert. Osy ta­qyrypty ózekke aynaldyrghan «Baghdat» pen «124-avtobus kelgenge deyin» әngimelerin bir­­ne­she ret qaytalap oqydyq. Ýstirt qarap, alghashqy әserdi jaza salu da onay, әriyne. Al, maqalamyzdyn «syn» degen aty bar bolghan son qaytalap oqu, ýnilip, toqtap túryp qarau manyzdy ekeni aytpasa da týsinikti. Oqydyq ta jas jazushynyn talantyna, әngimeshildik tәsiline taghy da tәnti boldyq. Kezinde paluan, bilekti jigit retinde tanylghan Baghdat («Baghdat» әngimesi) pen tekti, arghy atalary mahabbat ýshin kesek minez kórsetip, qúsadan ólgenin maqtan etken, túrpatynan tektiliktin keskini bayqalghan belgisiz adamnyn («124-avtobus kel­genshe» әngimesi) ózara úqsastyqtary da bar, ayyr­mashylyqtary da eleuli. Alghashqysy araqqa salynyp ketip, óz shanyraghyn ózi ortasyna týsirgen jigit, al, songhysy kóshede qysqa etekti yubka kiyip, sauda ýyinin jarnamasyn jasap túrghan qyzgha aqyl aytatyn sәtin de, tәsilin de dú­rys tanday almaghan adam. Ishken adamnyn aytyp túrghany qanshalyqty oryndy bolsa da kóp jaghdayda qúlaqqa kire bermeytini jasyryn emes. Eki shygharmada da araqtyn zardaby, ishkish adamnyn eshkimge jagha bermeytini aytylady. «Baghdat»-ta anyq, ashyq aytylsa, «124-avtobus kelgenshe»-de kómeski, emeurinmen jetkizilgen. Sonday-aq, songhysyndaghy belgisiz adamnyn arghy atalarynyn biri ózinin aldanghanyna, sýye­gine tanba týskenine nalyp, 5 kýn boyy jat­qan ornynan da, qalybynan da tapjylmay, aqyry ana dýniyege attanyp ketui de әngimenin shyrayyn kirgizip, ajaryn asha týsken. Avtordyn oqyrmangha aytpaghy da osy bolsa kerek. Al, ony jetkizudin formasyn tabu jәne jogharydaghy oqighany sol formagha qybyn bildirmey kiriktirip jiberu de sheberlik.
Armannyn ózge de әngimeleri әserli. Qy­zyghyp, qúnyghyp otyryp oqisyz. Túshymdy tústa­rynda jas jazushygha til-kóz tiymesin degen yrymmen «tifә-tifә!» dep qoyatynynyz da ras. «Eski ýydegi balalyq» nemese shalqymalary men tolghamdary da birsydyrghy. Oqugha túrarlyq jazbalar.
Armannyn kitabyndaghy әngimelerinin kóbinde din mәselesi qayta-qayta qylan beredi. Áriyne, qazirgi qazaq jastarynyn imangha kelui, namaz oquy, adamgershilik qúndylyqtargha kónil bólui quantarlyq jayt. Biraq din men dogmany sha­tas­­tyratyn key jastar ýshin búl jinaqtyn av­tory әsire dinshil retinde kórinip qaluy da mým­kin. «Gruppalasymnyn jazghany» deytin tol­ghamyndaghy qyzdyn jazbasy din әlippesin endi ghana ashqan, órimdey jastyn ólim turaly tym sa­ryla, sarghaya oylanuy kóp jaghdayda qalypty qúbylys emes, qabyldana da bermeydi. Kóbine shalalyq, jastyqqa tәn qylyq. Osy bir qyrynan qaraghanda Arman Álmenbet әngimelerinin key tústarynda oqyrmangha aqyl aytu saryny sezi­ledi. Degenmen, búl shygharmashylyq adamnyn óz erki ekenin eskersek, jazylghan әngimelerge pәlendey núqsan keltirip túrmaghanymen de kelisemiz.

"Qazaq әdebiyeti" gazeti

0 pikir