Senat tóraghasy Mәulen Áshimbaev bastaghan Qazaqstan Parlamentining delegasiyasy Ortalyq Aziya memleketterining II Parlamentaralyq forumyna qatysty, dep habarlaydy Abai.kz BAQ.KZ.-ke silteme jasap.

Is-shara «Ónirding әleumettik-ekonomikalyq damuyndaghy Ortalyq Aziya Parlamenti men ókildi biylik organdarynyng róli» taqyrybyna arnaldy. Sonday-aq Palata Spiykeri Ortalyq Aziya elderi Parlamenti Palatalarynyng basshylarymen ekijaqty kezdesuler ótkizip, ónirdegi yntymaqtastyqty nyghaytugha qatysty ózekti mәselelerdi talqylady.

Mәulen Áshimbaev Forumgha qatysushylargha iltipat bildirip, ónirding jalpy kýn tәrtibin talqylau, ortaq maqsattar men mindetterdi aiqyndau jәne oghan birlesip qol jetkizu baghytynda múnday alannyng manyzy zor ekenin atap ótti.

Qazaqstan Preziydenti Qasym-Jomart Kemelúly Toqaev bauyrlas elderimiz arasynda tiyimdi dialogty damytugha jәne syndarly ózara baylanysty arttyrugha ýnemi basa mәn berip keledi. Býgingi kezdesu býkil ónirding әleumettik-ekonomikalyq damuy jolynda parlamenttik diplomatiyanyng әleuetin paydalana otyryp, ózara dialogty nyghaytugha yqpal etetini anyq. Byltyr aqpan aiynda Týrkistanda ótken alghashqy Forumnan keyin biz yntymaqtastyghymyzdy arttyru isinde aitarlyqtay jetistikterge qol jetkizdik. Týrkistan deklarasiyasy parlamentaralyq baylanystardy nyghaytudyng berik negizin qalap, ózara qarym-qatynasymyzdy odan әri damytudyng negizgi baghyttaryn aiqyndap berdi. Sonyng ayasynda biz ekijaqty saparlardy jandandyryp, ónirdegi kópjaqty ózara is-qimyldyng jana tetikterin iske qostyq. Hiuadaghy býgingi Forum da parlamentaralyq yntymaqtastyqty nyghaytugha tyng serpin beredi dep senemin, – dedi Senat tóraghasy.

Sonymen qatar Mәulen Áshimbaev qazirgi tanda jana syn-qaterlerdi birlesip enseruding manyzdy ekenine nazar audardy. Naqty aitqanda, ol kezdesuge qatysushylardy ónirding ekonomikalyq ósui, Ornyqty damu maqsattaryn iske asyru jәne adam kapitalyn damytu jolynda kýsh júmyldyrugha shaqyrdy. Palata Tóraghasy ónirdi damytudyng manyzyna da nazar audaryp, jergilikti ókildi organdar dengeyinde, sonday-aq, sifrlandyru jәne jasandy intellekt salasynda yntymaqtastyqty keneytu qajet ekenin atap ótti.

Damudyng integrasiyalanghan modelin qalyptastyru – barshamyz ýshin ortaq mindet. Búl joldaghy basty maqsatymyz Ortalyq Aziya túrghyndarynyng ómir sýru dengeyin arttyru ekeni sózsiz. Osyghan baylanysty birlesken júmysymyzdy birneshe baghytta jalghastyrudyng manyzy zor dep esepteymin. Birinshi – ekonomikalyq damu jәne yntymaqtastyq. Ortaq ekonomikalyq kenistikti damytu, sauda-sattyqty keneytu jәne ónerkәsip kooperasiyasyn kýsheytu ýshin qúqyqtyq baza qalyptastyru isin jalghastyrudyng bereri mol. Ekinshi – Birikken Últtar Úiymynyng Ornyqty damu maqsattaryn iske asyru. Su resurstaryn tiyimdi paydalanu – ónirdegi barlyq el ýshin ózekti mәsele. Búl rette biz gidroenergetikalyq nysandardy birlesip salu jәne su-energetikalyq konsorsiumyn qúru jónindegi bastamalardy qoldaymyz. Ýshinshi – adam kapitalyn damytu. Atalghan baghyt – memleketterimizding basshylary maqúldaghan Ónirlik yntymaqtastyqty damytu jónindegi jol kartasynda aiqyndalghan basym mindetterding biri. Tórtinshi – jergilikti ókildi organdar dengeyinde ózara is-qimyldy keneytu. Besinshi – sifrlandyru jәne jasandy intellektti damytu salasyndaghy yntymaqtastyqty arttyru, – dedi Mәulen Áshimbaev.

Abai.kz