Halyqaralyq TÝRKSOY úiymy 2023 jyldy týrki elderi ýshin «Jýrgenov jyly» dep jariyalaghany mәlim. Ýlken terror qúrbany bolghan aituly qayratkerding 125 jyldyghy qúrmetine belgilengen Jýrgenov jylynyng bastaluyna oray, ótken jylghy nauryz aiynyng 15-shi júldyzynda Almatyda, irgetasyn Jýrgenovting ózi qalasqan Abay atyndaghy Memlekettik akademiyalyq opera jәne balet teatry ghimaratynda ýlken saltanatty jinalys boldy.

Saltanatty jinalysqa mәdeniyet ministri, shygharmashyl intelliygensiya jәne júrtshylyq ókilderi, TÝRKSOY Bas hatshysynyng orynbasary Bilәl Chakydjy bastaghan sheteldik meymandar qatysty. Kesh asa kórnekti memleket, qogham, mәdeniyet qayratkeri Temirbek Qaraúly Jýrgenovting ómiri men qyzmetin arqau etken  jazushy Beybit Qoyshybaevtyng jana kitabyn tanystyrudan bastaldy.

Osy «Komissar Jýrgenov» romanynyng tanystyrylymy búdan keyin, aituly datagha oray Qyzylordada sәuirde shaqyrylghan halyqaralyq ghylymiy-tәjiriybelik konferensiya ýstinde, TÝRKSOY Bas hatshysy Súltan Raevtyng qatysuymen ótti. Romanda beynelengen tarihy qayratker taghdyry kýzge salym Aqtóbedegi respublikalyq  ghylymiy-tәjiriybelik konferensiyada, kýzde Petropavldaghy Temirbek Jýrgenovting 125 jyldyghyna arnalghan Qazaqstan drama teatrlarynyng 29-shy respublikalyq festivali auqymynda Sәbit Múqanov atyndaghy oblystyq kitaphana oqushylarymen kezdesude, sonday-aq әr kezde: Qyzylordaghy Qorqyt ata uniyversiyteti arnayy ótkizgen oqushylar konferensiyasynda, Almaty joghary oqu oryndary – T. Jýrgenov atyndaghy Óner akademiyasynda, әl-Faraby atyndaghy Qazaq últtyq uniyversiytetinde, Qazaq últtyq agrarlyq uniyversiytetinde jәne pedagogikalyq kitaphanada bolghan  kezdesulerde  әngimelendi. «Komissar Jýrgenov» kitaby sol 2023 jyly týrik tiline (tәrjimeshi Saghynysh Nazarova) audarylyp, Ankarada basyp shygharyldy, ony Bas hatshy Súltan Raev bastaghan TÝRKSOY ókilderi biylghy qantarda Astanada tanystyrdy.

Jyl boyy júrtshylyq nazarynda bolghan osy «Komissar Jýrgenov» romanyn jazugha aparatyn jolgha jazushy Beybit Qoyshybaev Sovet Odaghyndaghy biyleushi partiyanyng qayta qúru sayasaty Qazaqstanda shyndap óristey bastaghan jyldary týsken bolatyn. Qayta qúrudyng búltaryssyz óristeui – bastapqy  kezendegi jariyaly uәde bir jaqty bop shyghyp, últ mәselesi baghzy búrmalauly standart auqymynda eleusiz qaldyrylghandyqtan da búrq etken әigili sayasy kóterilis sony «kishi 37-ge» úlasqanmen, artynsha tegeuirindep esken demokratiya jelining «altyn kýregi» arqasynda – qasang jýieni túqyrtyp, birshama bosansytqan-tyn. B. Qoyshybaevtyng ózi de belgili dәrejede «kishi 37» qarmaghyna ilikken (1986 jylghy 25 jeltoqsanda ótken Jogharghy Kenes Tóralqasy apparatynyng partiya jinalysynda kóterilisshi jastardy jaqtap syny sóz sóilegeni ýshin partiyalyq túrghyda qatang jazalanyp, qyzmetinen bosatylghan) edi. Sodan «sayasy qatelik jasaghan» degen jeleu aldynan kese-kóldenendep, Jazushylar odaghynyng apparatyndaghy bos oryngha da, Odaqtyng merzimdik basylymdaryna da ornalasa almaghandyqtan, ózining kitap jәne múraghat qorlaryndaghy izdenisterin terendetip, negizinen erkin shygharmashylyq júmysymen ainalysugha den qoydy. Osy kezende ol tarihtaghy «aqtandaqtardy» zertteu, 30-shy jyldary stalindik qughyn-sýrginge úshyraghan, esimderi tarih qoqysyna jasyrylyp, qogham ýshin úmyttyrylghan ayauly azamattardyng ómiri men qyzmetin janghyrtu isterimen týbegeyli shúghyldanugha kiristi.

Jalpy sol shaqta B. Qoyshybaev, «Tan-Sholpan» jurnalynda bertinde jariyalanghan «Mening qúbylam» atty esteligine qaraghanda – kózqarasynyng ózindik jýiesin aiqyndap jasap alghan, qalyptasqan júmyskerlik filosofiyasy bar, tiyisinshe tuyndylaryn ne ýshin jazatynyn jәne oqyrmanyna ne aitqysy keletinin anyq biletin qalamger-túghyn. Sondyqtan da totalitarizmning júrt sanasyn jappay túmshalaghan túmyldyryghyn batyl sypyrysyp, qasiretti kezenderding ashy shyndyghyn aiqara ashugha atsalysudy, sóitip oqyrmanyna tarihtyng qaraly qaltarystarynda qalghan, halyqtyng jazyqsyz jazalanghan adal úldary haqynda tanytqysh materialdar úsynudy basty maqsatyna ainaldyrghan-dy.

Ol sayasy repressiya qúrbany bolghan  últ qayratkerlerining ómiri men qyzmetin alghashqylardyng biri bolyp zerttedi. Áuelde qazaq últ-azattyq qozghalysynyng jana túrpatta ómirge keluin kórsetken «1905 jyl» romanyn, keyinirek qozghalystyng 1917 jylghy avtonomiya qúrghan jenisti biyigine jetkenge deyingi damuyn beynelegen «Alashiya» riysәlәsin jazdy. Jekelegen últ qayratkerleri jayyndaghy zertteulerin merzimdi basylymdarda jariya etip, tanymdyq kitaptar («Baqytjan Qarataev», «Álihan Bókeyhanov», «Súltanbek Qojanov», «Últ teatry shanyraghyn kóterushi», t.b.)  shyghardy. «Ádilet» tarihi-aghartu qoghamyn qúrysyp, onyng óz halqyna qarsy terrorlyq sharalar jýrgizgen stalinizm qylmystaryn ashudy múrat tútqan baghdarlamasyna mindetti týrde qazaq taghdyrynda asa qasiretti oryn alghan asharshylyq mәselesin qosudy úsyndy. Qoghamnyng 25 jyldyghyna – «Ádilet» tuymen shiyrek ghasyr», 30 jyldyghyna – «Últtyq apatty tanu» publisistikalyq hronika kitaptaryn berdi.

Al Temirbek Jýrgenov jayyndaghy alghashqy zertteu maqalasy «Narkom Jýrgenovti» B. Qoyshybaev qayratkerding tughanyna toqsan jyl tolatyn 1988 jyly «Qazaq әdebiyeti» gazetinde jariyalaghan (ol 1990 jyly «Jazyqsyz japa shekkender» jinaghyna engen bolatyn).  Sodan beri Sanjar Aspandiarov, Smaghúl Sәduaqasov, Nәzir Tóreqúlov, Álihan Bókeyhanov, Ahmet Baytúrsynov, Mústafa Shoqaev, Jahanshah Dosmúhamedov, Halel Dosmúhamedov, sayasy qughyn-sýrginge úshyraghan basqa da túlghalar jayynda jaza kele, ol Temirbek jóninde qalam terbeuin toqtatqan emes. «Aq bosagha – ar-ojdanda» Jýrgenovting júbayy Dәmeshting «Otan opasyzy otbasynyng mýshesi» (OOOM, ChSIYR) retinde stalindik lageriler azabyn tartyp oralghannan keyingi erin aqtatugha, tarih qoynauynan onyng atqarghan isteri jayyndaghy derekterdi tirnektep jinastyrugha arnaghan tynys-tirshiligin arqau etti. «Temir-halkom» tarihy miniaturasynda qayratkerding eline sinirgen enbekterin kórkem tәsilmen janghyrtty. Jazyqsyz jaladan qalay aqtalghanyn arhiv derekteri negizinde kórsetken zertteuin, Qazaqstanda atqarghan, óz uaqytynda-aq anyzgha ainalghan isterin býgingi azat oy biyiginen janasha baghalauyn gazet-jurnaldarda jazyp, telehabarlarda jariya etti. Elimizding damuynyng әr kezeninen «Tarihtaghy qas-qaghym sәt» dep belgilengen bólimderge jiktelgen materialdary arqyly tanymdy maghlúmattar beretin «Ómir – kýres» atty tarihy miniaturalar jinaghynyng jetinshi bólimine Jýrgenov jayly «Temirdey Temirbek» atty tuyndysyn engizdi. Osylardan song kezek tilge tiyek bolghan romangha kelgen edi...

Avtordyng oqyrmangha arnauynda atap aitqanynday, roman «Temirbek Jýrgenov atyndaghy qoghamdyq qor» tóraghasy Sәby (Sәpen) Ábdiqadyrúly Ansat aqsaqaldyng tapsyrysyna oray jazylghan eken. Qor tóraghasy avtorgha tek tapsyrys berumen shektelmepti,  qalamgerding Jýrgenov әuleti tarihyn jaqsy biletin tuystarymen kezdesuine, qorda jinaqtalghan Temirbek Qaraúlyna qatysty esteliktermen, ózge de materialdarmen tanysuyna, yaghny qayratkerding tuyp-ósken ortasy, jan-jaqty azamat retinde qalyptasuyna yqpaly tiygen jәitter jayynda meylinshe tolyq maghlúmattar aluyna barynsha  mýmkindik jasaghan kórinedi. Jәne әr jazylyp bitken taraudyng birinshi oqyrmany, kenesshisi әm synshysy bolypty. Jazushy Beybit Qoyshybaev osynday shygharmashylyq qyzmettestik barysynda, el auzynda saqtalghan qily mәlimet pen estelikterdi jәne múraghattardan alynghan tarihy derekterdi útymdy týrde kórkemdep, ózara ýilestire paydalanu nәtiyjesinde Temirbek Jýrgenovting tolymdy beynesin romanda senimdi etip somdaugha, әri qayratker ómir sýrgen kýrdeli zamannyng naqty shyndyghyn qaz-qalpynda bere alugha qol jetkizgen, búl kýmәnsiz solay.

Romanda qarshaday Temirshe oqyrman kózine alghash ret әkesining tizesine jantayyp, ýlkenderding alqaly jiynyndaghy әngime-dýkenge múqiyat qúlaq týrgen sәtinde týsedi.  Ol tap osylay әr kezde әkesining qoltyghy astynda otyryp, iygi jaqsylardyng súhbattasuy men olardyng aldynda óner kórsetken nebir әnshi, kýishi, jyrshyny qúmarta tyndaytyn. Qúima qúlaq balaqay birde auyl balalaryna Búharadan oqu bitirip kelgen múghalim Túrmaghambet Iztileuúly shyghys ghúlamalary jayynda әngime aityp, soghan qatysty súraq qoyghanynda ile jauap berip,  óz qatarynan ozyq ekenin tanytady. Sodan bala Túrmaghambet shayyrdyng ýlgili shәkirtine ainalady. Tórt jyl boyy auyl mektebinde ýzdik oqidy. Ústazy onyng parsy, týrki tilderin qalay iygerip, belgili dastandardy qanday yntamen oqyp jýrgenin әrdayym әkesi Qaragha rizashylyqpen aityp jýrgen. (Shyghystyng jaryq júldyzdarymen bauyrlastyrghan Túrmaghambet aqyndy shәkirti keyin sholaq belsendilerding molda dep sonyna týsken qyspaghynan qútqarady da, Almatygha aldyryp, ataqty Firdousiyding әigili «Shahnamasyn» tәrjimeletedi). Mynghyrghan mal iyelenushi kóshpendi bay ghana emes, ónirdegi halqyna syily, auzy dualy, bedeldi el aghasy Qara Jýrgenov úly Temirshe-Temirbekting qabiletin shayyr-ústazdyng joghary baghalauyn jәne ózining ishki oiymen ýndesip shyqqan úsynysyn eskere kele, balasyn búdan әri zaman algha tartyp túrghan orys oquyna berudi maqúl kórdi.

Alamesektegi bastauysh mektepten bastap, Perovskidegi orta bilim beretin uchiliyshede oqyp jýrgen jyldary orys tili men әdebiyetin tәp-tәuir mengergen jasóspirim On altynshy jyl dýrbelenine oray ónirdi aralay kelgen Týrkistan ólkesining general-gubernatory A.N. Kuropatkinning aldynda: «Tәrtipsizdik  – әdilet bolmaghan jerden shyghady», – degen tújyrymyn batyl jariya etip, ózi oqityn oqu ornynda kózi kórgen oghash oqighanyn, sonday-aq osy ýiezde oryn alyp túrghan ereuilding týp sebebi bop tabylatyn әdiletsizdikti ymyrasyz әshkerelep sóiledi. Sonda erjýrektilikpen tosyn minez kórsetken әdiletsýigish oqushyny ólke әkimi qoldaghan, al jiynda búl jәitke kuә bolghan júrtshylyq ony auyzdan auyzgha taratyp anyz etken. Kitapta odan әri el ishine әleumettik ózgeris әkelgen alapat dauyl soqqannan keyin Temirbekting qalay ashyla týskeni jenil tilmen, qyzyqty da tartymdy suretteledi.

Petrogradta Qazan tónkerisi, odan keyin Orynborda Ekinshi Jalpyqazaq sezi  bolghan shaqta Temirbek Ufadaghy jer ólsheu uchiliyshesinde oqyp jýrgen edi.  Oqighalardyng órbu barysy ony Orynborgha alyp keldi. Múnda ol soghystyng qara júmysyn istegen jigitterdi Batys maydan shebinen elge bastap oralghan Nәzir Tóreqúlovpen, sovet ýkimeti taghayyndaghan Torghay oblysynyng әskery komissary Áliby Jangeldinmen kezdesip, oblystyq sovetter sezin dayyndau jәne ótkizu júmystaryna atsalysty. Sonymen qatar Nәzir ekeui «Qazaq múny» gazetin shygharyp túrdy. Orynbordy aqtar alghannan keyin Nәzir Týrkistan ólkesine – tuystary túratyn Qoqangha attandy, al Temirbek Dala ólkesining komissary lauazymyna bekigen Álibiyding partizan jasaghyna qosylyp, ortalyqtan Aqtóbe maydanyna qaru-jaraq jetkizisti. Sosyn Yrghyz aimaghynda bolystyq, ýiezdik revkomdar júmystarynyng bel ortasynda jýrip, auyldarda jana ókimet ornatugha atsalysty.

Jana ókimet qúrylysyna bilimdi mamandar kerek, búghan Temirbek Qaraúlynyng senimi kәmil edi, sondyqtan da ol  revolusiyalyq oqighalar ýzip ketken oquyn jalghastyru qajettigin oiynan shygharghan emes. Aqyry Orynborda ashylghan rabfak – júmysshy fakulitetine kelip oqydy. Ony bitirip, 1923 jyly Tashkentte shanyraq kótergen Orta Aziya memlekettik uniyversiytetining sharuashylyq jәne zang fakulitetine  týsti. Qazaq Respublikasynyng ýkimeti oghan Qazaqstannyng Týrkistan Respublikasyndaghy tolyq ókiletti ókili mindetin oquymen qosa atqarudy tapsyrdy. Sol jyly Qarqaralydan kelip, SAGU-ding medisina fakulitetine oqugha kirgen bolashaq jary Dәmesh Ermekovamen tanysty. Osylay Týrkistan ólkesi aumaghyndaghy sayasy oqighalardyng bel ortasynda ótken, on jylgha sozylghan belsendi qoghamdyq ómiri bastaldy.

Alghashqy jyly Temirbek Jýrgenovke birden Qazaq Ortalyq Atqaru Komiytetining tóraghasy Seyitqaly Mendeshevpen, Týrkistan Ortalyq Atqaru Komiyteti tóraghasynyng orynbasary Súltanbek Qojanovpen iyq tiresip, Orta Aziyadaghy últtyq-memlekettik túrghyda jiktep-mejeleuding qyzu aitys-tartysty nauqanyna qatysugha, taghdyrsheshti oqighalargha tikeley aralasugha tura keldi. Bertinge deyin jabyq bop kelgen mejeleuding qújattary men materialdaryn avtor bas keyipkerining beynesin somdau retimen romangha qily әdeby amal-әdis qoldana otyryp tartqan. Sonday jolmen roman mәtinine engizilgen tarihy derekter arqyly sol zamanghy ótkir mәselelerge qatysty últ ziyalylarynyng týrli dәrejeli jinalystardaghy talqylaular kezinde tanytqan kózqarastaryn qyzghylyqty surettegen. Jýrgenovting Tashkent qalasyn qazaq astanasy etuine  ózbek qayratkerlerining qalay qaraytynyn zerttegeni, Orynborgha baryp, Sovetter sessiyasynda mejeleu barysy jóninde arnayy bayandama jasaghany jayynda әngimeley kele, jazushy onyng әli uniyversiytetting tómengi kursynda oqityn student ekenine qaramastan, ózin saliqaly memleket qayratkeri dengeyinde senimmen tanytyp kele jatqanyn dәleldi týrde beyneleydi.

SAGU-ding songhy kursyna kóshkeninde Jýrgenovke qazaq ýkimeti tarapynan taghy bir ýlken senim artylyp, Tashkenttegi arnayy orta bilim beretin Qazaq aghartu instituty (Kirinpros) negizinde ashylghan túnghysh Qazaq pedagogikalyq joghary oqu ornynyng (Qazpedjoo, Kazpedvuz) diyrektory (rektory) lauazymyna taghayyndaldy. Romanda onyng osynda istep jýrgen kezindegi izdenisteri,  sonday-aq bolashaqta ómirin qasiretke úryndyrghan sebepterding biri tap sol shaqta qanday adamnyng tarapynan qalay tughany surettelgen. Jýrgenov  diplom júmysyn ýzdik qorghap, uniyversiytetke ghylymy qyzmetker retinde qaldyrylghan, alayda ony múnda kóp istetpey, partiyanyng Orta Aziya burosy (Srezazburo) 1929 jyly Tәjikstandaghy statistika mekemesin basqarugha júmsady. Osyndaghy qyzmeti barysynda ol Tәjik avtonomiyasyn odaqtyq respublika dengeyine kóteru ýshin qúrylghan komissiya qúramyna engizildi. Komissiyanyng tiyisti qorytyndysynan song qabyldanghan sheshimge sәikes ótkizilgen qúryltayshy sezde Tәjik Respublikasy Ortalyq Atqaru Komiytetining mýsheligine saylanyp, respublikanyng alghashqy Qarjy halyq komissary lauazymyna bekitildi. Odan 1930 jyly Ózbek Respublikasyna auystyrylyp, Aghartu halyq komissary boldy.

Búl kezde qazaq elinde júrtty qayghygha dushar etken solaqay reformalar jasalyp jatqan. Onyng barysyn Temirbek ózbek elindegi qyzmetin atqara jýrip qinala qadaghalaghan-dy. Qazatkomnyng tiyisti dekretine sәikes, ózge baylar qatarynda әkesining de kәmpeskelengenin, otbasymen jer audarylghanyn, újymdastyru nauqanynyng halyqqa jaysyz tiyip jatqanyn, aghalarynyng kóterilisshiler qataryna qosylghanyn estidi. Júrt ashtyqqa úshyrady, shamasy jetken kóshpendiler bosyp, jan-jaqqa ketti, ózbek pen tәjik eline jetkenderding birqataryna ózi de mýmkindiginshe qolúshyn sozdy, alayda, shamalauynsha, talayy jalpaq dalada shybynsha qyryldy. Aqyry Qazaq ólkelik partiya komiytetining basshysy auystyrylyp, ólke ómirdi  janasha qúru jolyna búryla bastady. Jana kadrlar jinaqtaldy. Osy orayda jerlesteri BK(b)P Ortalyq Komiyteti arqyly ózbek elindegi Jýrgenovke de qolqa salghan.

Ol on jyl bauyr basqan Týrkistan ólkesining bas qalasy Tashkentpen qoshtasyp, 1933 jyly jazghytúrym Qazaqstannyng sol kezdegi astanasy Almatygha at basyn búrdy. Qazaq avtonomiyalyq respublikasynyng Aghartu halyq komissary lauazymyna taghayyndalyp, BK(b)P Qazaq ólkelik komiytetining buro mýsheligine saylandy. Sodan tez arada Aghartu halkomatyn mәdeniyet maydanynyng bas shtabyna ainaldyrdy. Alapat asharshylyqtan  әbden qaljyraghan halyqtyng ensesin, ruhyn kóterudi ózine tizginin senip bergen mәdeny revolusiyanyng basty mindeti dep bildi. Osy maqsat jolyndaghy barsha qyzmettesine, oqu-aghartu, mәdeniyet,  óner adamdaryna óz ilanymyn darytyp, olardy tyng isterge júmyldyra bildi. Barlyq sharuanyng basy-qasynda ózi jýrdi. Ár jana lepke memlekettik kózqaras tanytyp, mәn berip otyrdy. Romanda halkomattyng qanday qauyrt júmystar jýrgizuge kiriskeni, halyq komissaryna respublika basshylyghynyng qalay riyasyz kómektesip, әr bastamasyn jan-jaqty qoldap túrghany, nәtiyjesinde qanday nәtiyjege jetkeni әserli surettelgen.

Jýrgenov búl lauazymynda tórt jyl qyzmet atqardy. Alghashqy ýsh jylynda joqtan bar jasaghan, anyzgha ainalghan ister tyndyrdy. Eng aldymen oqu-aghartu isine mәn berdi, sauatsyzdyqty jongdy, bastauysh bilim berudi ghana emes,  jappay orta bilim berudi maqsat etip qoydy. Mektep ýilerin salu, múghalimder dayarlau, oqulyqtar jazu mindetin algha shyghardy. Qazaq tili, terminologiyalyq mәseleler komissariattyng údayy nazarynda boldy. Arnayy orta jәne joghary pedagogikalyq oqu oryndaryn, alghashqy uniyversiytetti, tau-ken jәne jurnalistika instituttaryn ashty. Ónerpazdar bayqauyn ótkizip, el ishindegi halyq talanttaryn júrtshylyqqa keninen tanytty. Kәsiby óner oshaqtarynyng shanyraqtaryn kóterdi. Qazaq ónerining kórkemónerpazdyq dengeyde túryp qalghan mimyrt tirshiligin ottay laulatyp, lapyldata jandyrdy. Kýlli mәdeniyet júmysyn órleu jolyna bet alghan elding ruhyna sәikestendirip, qayta qúrdy.

Romanda Jýrgenovting Almatygha kelgen bette әdebiyet, mәdeniyet qayratkerlerin jinap alyp, qazaq ónerin damytu joldaryn әngimelegeni, qazaq topyraghyna jergilikti júrtqa beytanys ta tansyq opera men balet ónerin jersindiru qajettigin aitqany jәne búl iske alghashqy tabighy daryndardy qalay júmyldyrghany surettelgen. Halyqtyng muzykalyq múrasyn mәdeniyetti órkendetu qyzmetine jaratudy algha tartqan komissar әueli muzyka-drama tehnikumynda qazaq әn-kýiin zertteytin ghylymy kabiynet ashty. Úzamay sol kabiynetting janynan halyq muzyka aspaptaryn jasaytyn sheberhana úiymdastyryp, onda isteytin sheberlerdi tabugha da ózi tikeley aralasty. Ahmet Júbanovtyng dombyrashylardan ansambli qúruyna, ony últ-aspaptar orkestri dengeyine kóteruine údayy qamqorlyq kórsetip otyrdy. Últtyq óner kadrlaryn baulityn ústazdardy Mәskeu, Leningrad, Tashkentten shaqyrtty. Horeografiya mektebin, quyrshaq teatryn ashty. Teatrlargha arnap ssenariy, piesa, librettolar jazdyrugha úitqy bop, jazylghan júmystardy talqylaugha mindetti týrde ózi qatysty, tipti talqylaulardy ózi basqaryp, qorytyp otyrdy. Spektakliderge qajet kostum ýlgilerin qazaq túrmysynyn, etnografiyasynyng bilgiri retinde ózi týsindirip, tigilgen kiyimderding alghashqy synshysy boldy. Muzyka studiyasyn ashyp, az uaqytta ony muzykalyq teatr mәrtebesine jetkizdi. Muzyka teatrynyng túnghysh spektakli «Ayman – Sholpan» halyqty asqan quanyshqa bólep, mausym boyy anshlagpen jýrdi. Biraq komissar teatrdyng basshylyghy men jetekshi artisterine qatang eskertpe jasap, orynsyz masattanudan saqtandyrdy, repertuardy shúghyl bayytu jóninen oryndy talap qoydy. Ol әigili «Qyz Jibek» syndy  taza qazaq әnderinen jazylghan alghashqy últtyq operanyng dýniyege keluin tikeley ózi úiymdastyryp, údayy nazarynda ústady.

Mәdeny revolusiya barysynda jylt etken әr janalyqty Jýrgenov ólkelik partiya komiyteti men respublika ýkimetining basshylaryna shúghyl jetkizip, bәri birge quanatyn. Qazaq elindegi mәdeniyet qúrylysynyng jetistikteri jayynda ólkekom jetekshisi L.I. Mirzoyannyng 1936 jyldyng basynda Bas hatshy IY.V. Stalinge maqtanyshpen jetkizgen habary jaqsy qabyldanyp, úzamay, ortalyq biylikting Mәskeude qazaq әdebiyeti men ónerining onkýndigin ótkizudi josparlaghany belgili boldy. Sodan mamyr  ayynda bolmaq  jauapty bayqaugha múqiyat dayyndalu mәselesi jedel týrde qolgha alyndy.

Qazaq elinde jasalghan mәdeny revolusiyanyng shyrqau shyny ispetti Mәskeu dekadasy qazaq mәdeniyetining aituly merekesine, әri odaqtyq kólemde tapsyrghan asa manyzdy emtihanyna ainaldy. Onkýndik qorytyndysynda qart aqyn Jambyl Jabaev, әnshiler Kýlәsh Bayseyitova, Qúrmanbek Jandarbekov, aqyn jәne jazushy Sәken Seyfullinmen  qatar, qazaq mәdeniyetin, últtyq opera ónerin  damytuda sinirgen asa zor enbegi ýshin Temirbek Jýrgenov Enbek Qyzyl Tu ordenimen marapattaldy.

Mәskeude ótken qazaq óneri alghashqy tarihy bayqauynyng eshqashan resmi  týrde mәlim bolmaghan  nәtiyjesi haqynda romandaghy birneshe epizodta sóz etiledi. Solardyng biri  Kremliding Ýlken sarayynda ótip jatqan Sovetterding Tótenshe býkilodaqtyq segizinshi sezindegi ýzilisterding birinde Fayzulla Hodjaevtyng auzymen aitylady. Ózbekstan sovnarkomynyng tóraghasy Hodjaev ózin  biyik minberden sóilegen sózimen qúttyqtay kelgen Jýrgenovke: «Eng ýlken de zor alghys sezimge siz layyqsyz, Temirbek joldas», – deydi. Tashkentten eline attanar aldyndaghy qoshtasqan sәtinde oghan kýsh-jigerin avtonomiyalyq respublikasyn tәuelsiz sosialistik memleket dәrejesine kóterude jemisti enbek etuin tilegenin esine saldy. Ózining Mәskeude ótken onkýndik barysyn jiti qadaghalap túrghanyn aityp Temirbekting jýzine tike qarady da: «Siz halqynyzdyng ruhyn kóterude óte ghajayyp is tyndyrdynyz!» dedi.  «Stalin joldas sizding enbeginizding nәtiyjesinen erekshe kýsh-quat alghandyqtan da, osy talqylanyp jatqan Konstitusiya jobasyn senimmen jasap shyqty dep oilaymyn» degen sýisinisin bildirdi. «...búdan ýsh-tórt jyl búrynghy jaghdaydy siz de, men de bilemiz ghoy» dep, qazaq elindegi ashtyq jyldardy menzedi. «Biylghy jemisti dekadadan keyin sony eske alyp, qazaqtyng basynda sonday qayghyly oqigha oryn alghan dep eshkimdi sendire almas edik. Búl, qaytalap aitam, sizding arqanyzda mýmkin boldy. Siz tarihy túlghasyz, Temirbek joldas!»  Temirbekting qysyluyn eleng qylmay, 1925 jyly «bizding ózbekting tәuelsiz respublika boluyna atsalystynyz» dep, Ózbek Ortalyq Atkaru Komiyteti mýsheligine ekeuining birge saylanghanyn eske aldy.  Al 1929 jyly «tәjikting bizdikindey tәuelsiz respublika dengeyine kóteriluine siz tikeley qatystynyz» dey kelip, endi, mine, biylghy «shuaqty kóktem kýnderi kýlli jalpaq elimizge, Stalin joldastyng ózine qazaqtyng tap sonday mәrtebege layyq ekenin ghalamat óner dekadasy arqyly dәleldep, kóz jetkizdiniz» dedi  rizashylyqpen.

Tuyndyda taghy bir oily súhbattyng Almatyda Mirzoyannyng kabiynetinde ótkeni kórsetilgen. Ol Jýrgenovti qabyldauyna shaqyrtyp, qysqa amandyq-saulyq súrasqan son, keyingi kezde ýdep bara jatqan aryz-shaghym jayyn әngimeledi. Jәne olardyng eleuli toby, ókinishke qaray, bizding jetistikterimizdi kemsituge baghyttalghanyn aitty. «Men sizding mәdeny revolusiya sharalaryn qalay janqiyarlyqpen jýrgizgeninizdi bes sausaghymday bilemin ghoy, joldas Jýrgenov, – dedi. – Jasyrmayyn, men, kerek deseniz, qazirgi tandaghy odaqqúrushy respublika dәrejesine sizding eren enbeginizding arqasynda kóterildik dep oilaymyn. Búghan, әriyne, respublikamyzdyng ekonomikalyq damuy, әleumettik jaghdayynyng dúrystaluy say bolghanyna kýmәn joq. Biraq sony tanytudaghy ónerding qúdiretine eshtene teng kelmesi belgili. Siz qazaq ónerpazdaryn keremet týlettiniz, olardy qazaq ýshin mýldem jana óner salasyn damytugha júmyldyra aldynyz. Jәne qanday nәtiyje kórsettinizder!» Ol ózine múqiyat qúlaq týrgen Aghartu halyq komissary Jýrgenovke: eshqanday muzykalyq bilim ordasynda oqymaghan dalalyq qyz-jigitterden Temirbek Qaraevich dayyndaghan «ghajap artister, olardyng ghalamat әnderi, ghajayyp tabighy dauystary Stalin joldastyng ózin baurap aldy» degen oiyna jalghastyra, joldas Stalin eski qúrylysty jengen sosializmning mesheu, qaranghy qazaq halqyn zamanauy órkeniyet danghylyna alyp shyqqanyna shәk keltirmegenin senimmen ayan etti.  Sondyqtan da «úly Stalin ózine tәn úlylyghymen» bizding respublikamyzdy ózi jasaushysy bolghan Konstitusiyagha engizip, Sovettik Sosialistik Respublikalar Odaghyn qúrushylar qataryna mәngi óshpestey etip bekitip qoyghanyn aitty. Degenmen osy úly istegi sizding ýlesinizdi kóre almaytyndar toqtar emes, Temirbek Qaraevich, әriyne, men sizdi renjituge jol bermeymin, alayda óziniz de  saq jýrgeysiz dedi. Jalaqorlargha tosqauyl qoydy oilaghany sol, Jýrgenovti stalindik Konstitusiyagha say ózgergen ýkimettik qúrylymdaghy tiyisti ornyna qoyyp, qayta qúrylghan respublika partiya úiymynyng Ortalyq Komiytetine jәne onyng Burosyna mýshe etip saylatty. Biraq búl әreket, romanda surettelgenindey, úzaq qorghan bola almady, jýiede beleng alghan qaterli sayasy ahual, Jýrgenovpen onyng Tashkentte istegen kezeninen jaulasyp kele jatqan Esenamanov sekildi әsiretapshyldardyng dәurendeui mәseleni jazalaushy organdar jýrgizgen repressiyagha úlastyrdy. Solaqay kózqarasynan ainymaghan Esenamanov, tipti, Dәmesh Jýrgenova erin aqtatu sharuasymen izdenip jýrgeninde, múndaygha – ózi sonau «studenttik shaghynan beri әshkerelep kele jatqan alashordashyl tap jauy, halyq jauy Jýrgenovti» aqtaugha – jol beruge bolmaytynyn aityp, taghy shaghymdandy. Romanda búlar shynshyldyq túrghyda jaqsy surettelgen.

Qysqasyn aitqanda, «Komissar Jýrgenov» romany tek memleket, qogham, mәdeniyet qayratkeri Temirbek Jýrgenovting ómiri men qyzmetin kórkemdik túrghyda surettep qana qoymay, osynau tarihy túlghanyng som beynesi  arqyly oqyrmangha elimizding qily qasiretpen astasqan kýrdeli tarihyn keninen ashyp kórsetedi. Býgingi tәuelsizdigimizge deyingi úzaq joldyng qanday qiyn-qystau belesterden ótkenin, olardyng ishinde kitap qaharmany Jýrgenovting egemen elimizding tarihynda qanday ról atqarghanyn aiqyn tanyp-biluge jәrdemdesedi. Ýlken terror qúrbany Temirbek Jýrgenovting halqyna sinirgen eren enbegin әrqashan este ústau, kitaptyng «Sóz sony» taraushasynda avtordyng atap aitqanynday,  býgingi úrpaqtyng qasiyetti paryzy. Bizding óz tarapymyzdan qosyp aitarymyz – jazushy Beybit Qoyshybaevtyng otanshyl úrpaq tәrbiyeleu syndy biyik maqsatqa qyzmet etetin «Komissar Jýrgenov» atty derekti, tarihiy-tanymdyq kórkem shygharmasy әrbir oqyrmannyng ruhany múqtajdyqty óteytin kitap retinde múqiyat oqyp, ýstelinen alystatpay ústauyna әbden layyq.

Baljan Habdina,

QR Baspa jәne poligrafiya isining qayratkeri

Abai.kz