Sәrsenbi, 24 Shilde 2024
Janalyqtar 44200 0 pikir 14 Nauryz, 2014 saghat 04:50

«KÓRISU KÝNI» deytin qazaq etnografiyasynda kýn joq!

Uikiypediyada berilgen myna mәlimet shyndyqqa say emes:

Kórisu — Batys Qazaqstan aimaghynda ghana saqtalghan ejelgi dәstýr. Jana jyldy Baybaqty Qazybek kalendary boyynsha qarsy alatyn aimaq túrghyndary 14 nauryzdy «Kórisu (yaghny qauyshu) kýni» dep te ataydy. Óitkeni Kórisu salty bir kýnning ayasymen shektelip qalmaydy, jyl boyy jalghasa beredi.[1]

Paydalanghan әdebitter:

  1. Batys Qazaqstan oblysy. Ensiklopediya. — Almaty: «Arys» baspasy, 2002

Nauryzdan bólip alyp, taghy bir merekening úshyn shygharu últtyq qúndylyqty búrmalau: «Býgin – kórisu aity. Ejelden kele jatqan mereke kóp jerlerde úmyt qalghan. Tek elimizding batys aimaqtary men Reseyding Saratov, Astrahan oblystarynyng qazaqtary arasynda saqtalyp otyr»...

«Kórisu kýnine» telinip jýrgen myna ghúryptyng bәri kәdimgi nauryzdama joralghylary bolyp tabylady.

Uikiypediyada berilgen myna mәlimet shyndyqqa say emes:

Kórisu — Batys Qazaqstan aimaghynda ghana saqtalghan ejelgi dәstýr. Jana jyldy Baybaqty Qazybek kalendary boyynsha qarsy alatyn aimaq túrghyndary 14 nauryzdy «Kórisu (yaghny qauyshu) kýni» dep te ataydy. Óitkeni Kórisu salty bir kýnning ayasymen shektelip qalmaydy, jyl boyy jalghasa beredi.[1]

Paydalanghan әdebitter:

  1. Batys Qazaqstan oblysy. Ensiklopediya. — Almaty: «Arys» baspasy, 2002

Nauryzdan bólip alyp, taghy bir merekening úshyn shygharu últtyq qúndylyqty búrmalau: «Býgin – kórisu aity. Ejelden kele jatqan mereke kóp jerlerde úmyt qalghan. Tek elimizding batys aimaqtary men Reseyding Saratov, Astrahan oblystarynyng qazaqtary arasynda saqtalyp otyr»...

«Kórisu kýnine» telinip jýrgen myna ghúryptyng bәri kәdimgi nauryzdama joralghylary bolyp tabylady.

Búl kýni auyl túrghyndary erte túryp, elen-alannan jasy ýlken adamdargha sәlem beredi. Kórshi-kólem bir-birine «Jasyng qútty bolsyn!», «Jasyna jas qosylyp, ghýmyryng úzaq bolghay!» dep tilek aitady. Kóshpeli ghúmyr keshken ata-babamyz, alty ay qystan  aman-esen shyghyp, kóktemge iyek artqan shaqta- aghayyndy izdep baryp, amandyq súrasady. Tós qaghystyryp, «Bir jas qosuynmen», «Jas qútty bolsyn!» degen tilekter aitady.

Kórisu kýni búrynghy ókpe-renish keshirilip, arazdyq úmytylady, kórshi-kólem bir-birin nauryzkójege shaqyryp, meymandardyng otbasyna, aghayyn-tuystaryna amandyq-saulyq, qút-bereke tileydi. Kórisu — tek adamdardyng bir-birine amandasyp, jaqsylyq tileytin qauyshu merekesi ghana emes, sonday-aq jasy ýlkenderge izet kórsetip, iltipat bildiretin dәstýrli kórinis. Qariyalardyng aituynsha, búl kýni renishte jýrgen jandar bas arazdyghy úmytyp, tatulasady. Sondyqtan kórisu aity – aghayyn men tuys arasyndaghy baylanysty bekite týsetin dәstýr.

Kóshpeli ghúmyr keshken ata-babamyz, alty ay qystan  aman-esen shyghyp, kóktemge iyek artqan shaqta- aghayyndy izdep baryp, amandyq súrasady. Tós qaghystyryp, «Bir jas qosuynmen», «Jas qútty bolsyn!» degen tilekter aitady.

 

«Kórisu», «Amal» degen ataular Nauryzgha tәn úghymdar!

Nauryzdama («nauryznama» emes, qazaqtyng toylatu sekildi «nauryzdatu» etistiginen) dәstýri búrynyraqta nauryzdyng alghashqy kýninen bastap elding batys ónirine qosa, Syr ónirining barlyghy, Qostanay, Torghay aimaghy, reseylik Ajtarhan (Astrahan), Sarytau, Samar, Orynbor oblystary atap ótetin. Biraq ony «amal» dep te, «kórisu» dep te atamaghan, «Nauryz» degen. «Amal» dep atau 1988 jyldan merekening 21-22 nauryzgha resmiylenuinen bastap, halyqtyq Jyl basy kýninen ajyraghysy kelmegen búqara 14 nauryzdy «Amal» ataugha mәjbýr boldy.

Tarihta talay iydeologiya sharpysqan, sonda eski iydeologiya tútynushylary men qaharmandary soghan tiyesili qúndylyqtardy janasha atap, aman-saqtau qamynda bolghan. Sony biri – Nauryzdy «Kórisu aity» atau, múndaghy «ayt» islamgha qatysty bolsa, onyng Nauryzgha qatystylyghynda qanday mәn bar?... Mәsele iydeologiyanyng sharpysynan baryp osynday keregharlyqtar men absurdtar payda bolghan.Endi egemen bolghanda onday absurdtardy balalatyp kerek emes,kerisinshe últtyq qúndylyqty arashalau men arshu әreketi qajet.

Biri – Nauryzdyng basy, ekinshisi merekening shyrqau shegi! Bir meyramnyng eki sipatynyng biriguinen Jyl merekesining mazmúny men manyzy býginde barynsha taryldy, ruhany qúndylyghymyzdy birshama shatasugha iytermelep otyr.

  1. Shyn mәninde halqymyz Nauryz aiynyng alghashqy (eskishe – 1 nauryz kәzirgi 14-ne sәikes) kýninen bastap, Nauryz merekesin bir ay boyy meyramdaghan. Qazaqtyng belgili bilimdary - Mәshhýr Jýsip Kópeyúly ózining 8 kýndik nauryzdama ótetinin jazady. Ol eskishe: 1-8 nauryz, kәzirgi kýntizbede 14-21 nauryz aralyghy.
  2. Taghy bir dәiek: Shәkәrim atamyzdyng balasy Ahattyng esteliginde: «14-mart – eskishe 1-mart. Ákey aitty: «Býgin eskishe 1-mart, qazaqsha jana jyl, úlystyng (úly istin)  úly kýni deydi. Al jana jyldyng búrynghy aty – Nauryz, búl farsy tili. Jana kýn degen sóz. Qoja-moldalar eski әdetti qaldyramyz dep, qúrban, oraza aittaryn úlys (úly is)  kýni degizip jibergen. Eski qazaqsha, eski týrikshe jana jyl kýnining aty – úly is. Jana jyl basynyng úlys ekenine mynaday dәlel bar. «Úlys (úly is) kýni qazan tolsa, ol jyly aq mol bolar. Úly kisiden bata alsa, sonda oljaly jol bolar».

Shyndyghynda, 13 nauryzben 90 kýndik eski jyldyng qysqy mausymy bitetinin eskerip, astronomiyalyq ýderis kezinde Kýnning Amal júldyzyna betteui Jyl basymen sәikesui «tabighy Jyl mejesi» BOLYP TABYLADY. Jyldyng auysuy da osy qúbylysqa tәn. Jәne tonnyng jibip, kóktemning kelui de osy jaytqa qatysty. Qazaqtar jazghytúrymdy (kóktem) jyldyng bala shaghy, jazdy jas shaghy, kýzdi kemeldenui, qysty qartayuy retinde jandy qúbylys retinde qaraghan. Abaydy qys mezgilin kәri qúdagha teneui tegin emes, ol qazaqy tanymdy poeziya tini etip otyr.

 

14 NAURYZ – JYLDYN, KÓKTEMNING BASY!

Sol sebepti qazaqtar bir birimen qauyshu rәsimin jasap, kórisken, yaghny qauyshu rәsimin jasaghan. Bir jyldyng artta qalghanyn jәne jana jyldyng kelgenin osylay qarsy alghan.

Mýshel jyly 1 qantarda da, 22 nauryzda da KIRMEYDI, qazaqtyng esebi boyynsha 14 nauryzda kiredi. Jylqy jyly mýshel jýiesi boyynsha 14 nauryzda kirip, kóktemning alghashqy kýnin, jana jyldyng mausymashar kýnin bastaydy. Eski jylmen qoshtasu 13 nauryzda bolyp ótedi.

22 nauryz asa ejelgi Kýnge tabynu dәstýrinen qalghan  tórt merekening biri. Shyn mәninde 14 nauryzda jana jyl kirse, 22 nauryzda Kýn men Týn tenelip, bir emes eki mereke bettesedi. Halqymyz búl ekeuining jigin ajyratpay 8-9 kýn boyy, tipti ejelgi kezderi ay boyy atap ótken.

Serik Erghali, etnograf.

Abai.kz

0 pikir

Ýzdik materialdar

Abay múrasy

Abay ilimindegi ómir maqsaty ne?

Dosym Omarov 1391
Oy týrtki

Álmerek abyzdyng oraluy - Elge dinning oraluy

Baqtybay Aynabekov 2184
Kórshining kólenkesi

Resey tildik hәm sayasy ekspansiyany qalay jýrgizdi?

Beysenghazy Úlyqbek 2206