Búl oqighanyng bolghanyna talay jyldar ótti. Degenmen, әngimenin  kótergen taqyryby әli de ózekti.

Soltýstiktegi kórshimizding qazaq júrtyna kezinde keltirgen zobalany, qazirgi damyghan, órkeniyeti jetildi degen osy ghasyrdyng ózinde de, әli kýnge deyin qaytalanuda. Irgeles elding toyymsyz esuastyghy, ózining kórshilerine kesapatyn tiygizude. Sondyqtan, ondaghan jyldar búryn paraqqa týsirilip, әngimege ózek bolghan zúlmat oqigha, oqyrmandarymyzdyng әrdayym oiynda jýrsin, úmytpasyn degen niyetpen, sizderge qayta úsynyp otyrmyn.

Ákimdikting tapsyrmasymen Chelyabinsk qalasyna jaqyn ornalasqan Troisk qalashyghyna attanyp kettim. Sol kezdegi, Esil audany әkimdiginde isteytinderding eng jasy, kishisi bolghandyqtan ba, aptasyna birneshe ret keyde Kókshetaugha, keyde Astanagha is-saparmen meni ghana jiberip túratyn edi.

Endi, mine ózim eshqashan baryp kórmegen jaqqa, eshuaqytta attap baspaghan Chelyabinsk oblysynyng Troisk qalasyna bet aldym. Qalagha kelgen son, qalalyq administrasiyany (әkimdik) kóshedegi adamdardan súrastyra jýrip tauyp aldym. Hatshy qyzdy qolqalap jýrip qala basqarushysyna kiruge rúqsat aldym. Ishke kirip, diplomatymnan hat alyp, ózin Aleksey Anatolievich Iliin dep tanystyrghan qala merine ústattym.

Hatty alyp oqydy da: – Men orman sharuashylyghymen habarlasyp, kelisimge keleyin, sonan song jauap berermin. Siz bir-eki kýn qalada bola túrarsyz, nemese osynda isteytinderding bireuining ýiinde bolynyz, qonynyz, – dedi jyly jymiyp. Sóitti de qonyraudyng nýktesin basyp, hatshy qyzdy shaqyrdy.

– Alina, sen Nikolay Berezindi shaqyryp kelshi, – dedi júmsaq ýnmen.

Kóp úzamay esikten orta boyly, tolyqtau sary jigit kirdi.

– Nikolay, myna jigit Qazaq­stan­nan, Aqmola oblysynan kelip otyr. Jalpy, bizdegi orman sharuashylyghy dayyndaghan taqtaylaryn alugha niyet bildirgen eken. Soghan myna jigitti aldyn ala tapsyrys beruge jiberipti. Birer kýn sening ýiinde bola túrsyn. Kelgen qonaq qoy, qonaqýilerge jiber­mey-aq qoyayyq, – dedi.

Sonymen, úiymdastyru bólimining je­tekshisimen, keshke ýige qayttyq. Niy­ko­laydyng menen eki-ýsh jas ýlkendigi bar eken. Túrghan ýii Troiskining týbindegi Dubovka degen auylynda kórinedi. Qaladan ýsh shaqyrym jer. Kóbine velosiypedpen jýretinin aitty.

Men elimizdegi, ol Reseydegi jagh­day­dy sóz etip ýiine keldik. Ýii ýlken, aghashtardan qiyp salynghan, әdemi-aq. Tegi, bastyqtary әdeyi jiberdi-au meni osy ýige, emin-erkin dem alsyn dep. Aynalasynyng bәri kókpenbek orman. Qiyryna kózing jetpeydi.

«Tayga dep osyny aitady eken-au»,–dep ishtey oiladym. Biraq, búl bir ghana sheti ghoy.

Darbaza esikten kirgende auladan orystyng engezerdey shalyn kórip, jaqyndap kelip qol alysyp amandastyq.

– Ty kazah? – dep súrady shal. Men basymdy iyzedim.

– Ego zovut Beysengazy, iz Kazahstana, – dedi anadaydan Nikolay velosiypedin qoyyp jatyp. Ýige kirip sheshesimen tanysyp, pәy (kiysel) iship, esik aldyna demalugha shyqtym.

– Artymnan birazdan song shal keldi. – Ivan Illarionovich,– dep­ ózin tanystyrghan bolatyn. Ústa­lyq­­pen ainalysatyn kórinedi. Biz otyr­ghan dem alatyn oryn ken, kór­kem etip jasalynghan-aq. Degenmen myna ataydyng týri orystan góri aziyalyqtargha kóp úqsanqyraydy. Ishimnen, qanynda Sibirdegi úsaq halyqtardyng birining qany bar-au dep oiladym.

– Nu kak, tam u vas? – dedi mahorkasyn tartyp otyryp.

Birqalypty, eptep jýrip jatyrmyz,– dedim orysshalap. – Sizderding túryp jatqan jerleriniz qanday әdemi, Tayganyng sheti, auasy taza.

Shal birdene esine týskendey, mening týrime oilana biraz qarap otyrdy.

– Mamandyghyng kim? – dep súrady әlden uaqyttan son. Ákimdikte istey­tinimdi biledi, shәy ýstinde aitqanmyn.

– Mamandyghym jurnalist, – dedim.

– Eto horosho,– dedi. Ol Tayga jaqqa úzaq qarady. Nikolay dem alayyn dep divangha jata ketken, úiyqtap qalghan bolar. – Ya toje kazah, – dedi shal maghan qarap. – Moya prababushka chistokrovnaya kazashka byla.

Men qazaqsha týsinemin әri sói­ley­min de. Tek qazaqtarmen kezdes­kende ghana. Jasym seksenning altauyna keldi. – Shal qazaqshany azdap búzynqyrap sóilese de, múndaydy kýtpegen meni an-tang qaldyrdy.

– Mening atalarymnyng túsynda, osy Tayganyng ishinde qazaq auyldary óte kóp túrady eken, kóp bolghanda orystardan da kóp. Tayganyng ishi órip jýrgen mal.

Ivan Illarionovich ap-anyq qazaqsha sóilep otyr.

– Sen bilesing be, «Tayga» sózi– qystaqta shóp jinaghanda taylap jinaudan (shóp orghanda tyghyzdap, jan-jaghynan baylap taylau) shyqqan. Eki-ýsh atpen nemese ógizben birnesheuden qystaqtaryna kók shópting ýstimen syrghanatqanday etip tartyp otyrady eken. Sóitip, mol qyp qys qys­tau­laryna jinap alatyn.Osy jyl sayynghy taylap jinaudan (birneshe ghasyr osy ormandy dalany meken etken el-júrt qoy) mynau qalyng toghay – Tayga atalyp ketken deydi júrt mening bala kezimnen. Ishimnen mýmkin shynynda da solay shyghar dep oiladym. Shal eshteneni qaldyrmay qazaqsha sóilep otyr. Men orysshany týsinemin ghoy desem de bolmady, qazaqsha sóileuden auytqymady.

– Osy Troiskide jeti mynday qazaq túrady, ishindegi tanys qazaqtarmen qazaq tilinde sóilesip, amandasamyn. Keyde әngime-dýken qúramyz. Sen jurnalispin deysing ghoy, men saghan myna oqighany aita-yyn, tyndap al, keyin eline barghanda mýmkin jazarsyn. Búl, әriyne, birer ghasyr búryn bolghan oqigha ghoy. Bәri úmytylghan. Biraq, qalayda jaz, eling bilsin, týsinding be! – Shal tizemnen qysyp qaldy, qoly әleuetti eken. – Múny menen basqa osy manayda kóp eshkim bilmeydi. Tek, úmytpa әri erinbe! Mening әkem aitushy edi, sening atang әskery kazak bolghan dep. Atam bylay deytin kórinedi. Osy ónirge orys­tar alghash kelip ornalasyp jatqan kez eken, bekinister, qorghanystar salyp degendey. Manaydaghy tolyp jatqan qazaq auylynyng kisileri keyde shapqynshylyq jasap, bekinisterdi búzyp, endi kelip qonystanyp jat­qandardy qyryp ketip otyrghan. Kóshim handyghynyng túrghyndary ghoy jәne keyinnen kelgenderi bar. Osydan keyin-aq aq patshadan bizding atamandarymyzgha jarlyq týsken kórinedi. Býkil Sibirdi tolyp jatqan qyrghyz-qaysaq auyldarynan bosatu kerek delingen әlgi jarlyqta. Atalarymyz otryad-otryadqa bólinip, әri ishki jaqtan kelip jatqan orys otryadtary qosylyp, solardyng bәri dayyndyqtan ótkizilip, kimderding qay baghytty qazaqtardan tazalaytyny belgilenip, qaghazgha týsirilip, naqtylanghan kórinedi. Sodan qandy qyrghyn bastalghan da ketken.

Árbir otryadqa kýnine birneshe auyldy túrghyndarymen birge typ-tipyl etu tapsyrylghan. Ayaushylyq bolmasyn dep qatang eskertilgen kórinedi. Auyldardy qorshaugha alu, tanertengi alakeuimde, sonday-aq, keshqúrym júrt oryngha otyrghanda aghyndaghan shabuyldar bastalghan. Ýiler, qystaqtar bәri órtelgen. Enkeygen shal men enbektegen balalar otqa laqtyrylghan. Erkekter, әielder bәri atylghan, ayau­syz shabylghan. Tek, qyzdar men jas kelinshekterdi әskerler bólisip alyp otyrghan. Múndaghy әskerler әielsiz, otbasynsyz kelgender ghoy. Birneshe jýzdegen auyldar otqa oranyp, kýli ghana qalypty. Sol shabylghan auyldyng birinen atam bir qyzdy atyna óngerip alyp kelgen kórinedi. Osy qyzdan mening әkem tudy, men әkemning jalghyzymyn. Meni sol qazaq әieli – әjem ghoy ósirgen. Aldyna salyp, óz tilinde óleng aityp, ara-arasynda kemsendep jylap otyrushy edi. Men jylama dep kóz jasyn sýrtetinmin. Ol kezde eshtene týsinbeytinmin. – Shal kózine jas alyp, tereng kýrsindi. – Óstip, qanshama auyldardy órtep jәne adamdardy qyrugha bola ma eken? Eng qúrmaghanda, qazirgi qazaq jerine qaray aidap, kóshirip jiberse bir sәri ghoy. Bala, men aitqan osy oqighany úmytpa, – dedi shal, iyghymnan qysyp. – Sen jalghyz ghana adamsyn, osy oqighany tyndaghan, estigen. qúdayym seni saqtasyn! Elinning birazy qalay qyrylghanyn, halqyng bilsin! Búl tariyhqa kirgizilmegen, kezinde aitugha qatang tyiym salynghan oqighalar. Men Úly Otan soghysy kezinde bir qazaq jigitine aitpaq bolghanmyn.Ólen-taqpaqtar jazyp jýretin. Keyinnen bólimshesimen basqa polkke auysyp ketti de, kóz jazyp qaldym. Odan keyin qalam-qaghaz ústaytyn qazaqtardy kezdestirmedim. Tirshiligi basqa qazaqtardy kórip jýrmin ghoy. Biraq olar eshtene úqpaytyn qazaqtar. Ári kóringenge aitugha jýreksindim. Jasym úlghayghan adammyn, qansha jýrerimdi kim bilsin?! Ájemning kóz jasyn aqtap keteyin eng bolmaghanda. Sen múny Nikolaygha da aitpa, ol bilmeydi. Qazir sender Tәuelsiz elsinder ghoy, – Ivan Illarionovich maghan ótinishpen qarady. – Qalayda jaz!

Ertenine shayymyzdy iship, kempir-shalmen qoshtasyp, jolgha shyqtym. Troiskige deyin jayau tartyp keteyin dedim. Kóp alys emes. Kele jatyp sheksiz-shetsiz taygagha qaradym. Birneshe jýzdegen shaqyrymdy alyp jatqan nu orman ýnsiz tenselip túrghanday. Qyrghyn tauyp, otqa oranyp jatqan auyldar, yshqynghan adamdar, shynghyrghan balalardyng shyryldaghan dauysy qúlaghyma estilgendey boldy. Kózime jas tyghylyp, óksip-óksip jylaghanym  әli  kýnge  deyin  esimnen  ketpeydi.

Jalghyz kele jatyp «Men qalayda jazamyn!» dep aighaylaghanym da oiymda. Týsten keyin, ózim qyzmet etetin audan әkimdigining tapsyrghan júmysyn bitirip, poyyzgha otyryp, Qazaqstangha qaytyp kettim. - Qayran, Sibir ólkesi kezinde kimdiki edi, - dep oilaymyn qazir de!

Maghan, kezinde ókinishimen, úzaq jyldar kókireginde saqtaghan jan syryn әngimelegen Ivan Illarinovichting sol bir tapsyrmasyn orynday almay, biraz jyldardy aragha týsirip alghan edim. Jyljyp, talay uaqyt ótip ketipti-au.

Beysenghazy Úlyqbek, 

Qazaqstan Jurnalister Odaghynyng mýshesi 

Abai.kz