Dýisenbi, 25 Qarasha 2024
46 - sóz 1563 18 pikir 18 Qazan, 2024 saghat 14:07

Jana Últtyq doktrina qanday boluy kerek?

Suret Á.Bәkirúlynyng múraghatynan alyndy.

Memleketting jәne qoghamnyng dúrys damuy ýshin Epistemalyq tanym (bilim) jýiesi boluy kerek.

Ol Tanym modeli memleketting jәne qoghamnyng qazirgi jaghdayyn basshylyqqa alar bolsa - túiyqqa tireledi. Sebebi, onda damudyng obektivti faktory emes, subektivti faktory sheshushi roli atqaruy mýmkin.

Mysaly, ol demokratiyalyq qoghamda basqa, avtoritarizmde basqa, totolitarizmde basqa jәne otarlyq ezgi (kolonializm) jaghdayynda basqa jәne t.t.

Sondyqtan, Epistema, eng aldymen, Memleket pen Qoghamnyn  Damu baghytyn aiqyndap, sosyn soghan say Memleket pen Qoghamnyng obektivti damu mýmkindikterining tútas jiyntyghyn tanym modeli  retinde qoldanady.

Sonda, Memleket pen Qoghamnyng naqty MAQSATY kózge kórinedi...

Memleket pen Qoghamnyng erik-jigeri baghyttalatyn jol payda bolady...

Sol sebepti,  osy tәsildi qoldanghanda, Memleket jigeri men Qogham jigeri bir arnada toghysady:

a) Qogham Memleketine talap qoya alady.

ә) Qogham ózine talap qoya alady.

(Búl  - Memleket pen Qoghamnyng óz damu joly. Ishki mәselesi).

Biraq ol Syrtqy faktorlardy da eskeredi:

a) Bir baghytqa jol ashady.

ә) Bir baghytty tejeydi.

Osylay, tolqyndy týrde damu arqyly, Epistema Memleket pen Qoghamnyng Birtútas әri Túraqty damuyn qamtamasyz etedi.

Epistema joq jerde, M. pen Q. damuy ýnemi qater ótinde túra bermek.

Mysaly, Qoghamnyng (memleket qúrushy últtyn) salt-dәstýrin joghaltuy, memleket zandarynyng eklektikalyq sipatqa enui, onyng Qogham mýddesine qayshy kelui,

Úrpaq tәrbiyesindegi «memlekttik әri qoghamdyq mýddenin» әlsireui, sodan týpkilikti joyyluy, ekonomikanyng ózindik obektivti mýmkindikteri men onyng M.pen Q. damytu (strategiya) yqpalynan ajyrauy jәne t.t.

Sondyqtan, biz otyz jyldyq tarihy bar avtoritarlyq «nazarbaev jýiesin» eshqashan Modeli dep qarastyra almaymyz.

Qazirgi jýie ol qatelikterdi qaytalauda.

Qorytyndy:

Bizde M. Damu mýmkindikteri men Qogham Damuy mýmkindikteri bir-birine sәikes emes.

Biylik «Memleket degen men» degen ústanymda.

Qogham «Memleket degen biz» degen dengeyge jete almauda...

Bizge jana Últtyq Damu Doktrinasy qajet bolyp túrghan synayly...

Ábdirashit Bәkirúly

Abai.kz

18 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1506
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3278
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5764