Jambyl atyndaghy Qazaq memlekettik akademiyalyq filarmoniya sahnasy taghy da bir manyzdy is-sharamen tolyqty. Halyq aqyny, әnshi-kompozitor, «Alataudyng búlbúly» Jetisu kәsiby әn mektebining kórnekti ókili Kenen Ázirbaevtyng 140 jyldyghyna oray, shygharmashylyghyna arnap N.Tilendiyev atyndaghy akademiyalyq foliklorly-etnografiyalyq «Otyrar sazy» orkestrining konserti ótti. Kórkemdik jetekshisi jәne bas diriyjeri Qazaqstannyng enbek sinirgen qayratkeri, «Parasat» jәne «Qúrmet» ordenderining kavaleri Dinzuhra Tilendiyeva.

Ózi ómir sýrgen zamanynyng jandy shejiresi bolghan Kenen aqyn ghúmyrynda jýzden asa әn shygharghan. Sonday-aq eki jýzdey lirikalyq, didaktikalyq arnaular men tolghaulardyng avtory. Onyng repertuarynda ondaghan epikalyq jyr-dastan bolghan. Tandy-tangha úryp jyrlaghan dastandary, tyndaghan qúlaqtyng qúryshyn qandyryp, Jetisudyng ghana emes, qazaqtyng әnshilik-kýishilik, aqyndyq-jyrshylyq, sal-serilik dәstýrin tereng iygergen óner tarlany. Kenen shygharmalarynyng tili kópshilikke týsinikti, qarapayym keledi. Qazaq halqynyng asa bay qazynasyn dәstýrli óner jolyna arnap, tyng taqyryptardy әninde keninen tarqatady. Onyng «Boztorghay», « Kóksholaq», «Oy, búlbúl», «On altynshy jyl» siyaqty әnderi әuendik tolymdy janalyqtaryna qosa, bitim-qúrylysy men taqyryby túrghysynan da ózindik tól sipatymen daralanady.

On alty jasynda Bozdalanyng boztorghayy atanghan Kenen Ázirbaevtyng tughanyna biyl 140 jyl tolyp, birqatar ónerpazdardyng qatysuymen mereytoy atylyp ótti. Keshting shymyldyghy  Núrghisa Tilendiyev atyndaghy akademiyalyq foliklorly-etnografiyalyq «Otyrar sazy» orkestrining oryndauynda «Ata tolghauy» kýiimen týrildi. Qazaqstannyng enbek sinirgen әrtisi, «Qúrmet» ordenining kavaleri, professor Jalghasbek Begendikov jәne Halyqaralyq konkurstardyng laureaty Ábilqayyrhan Beysekovting diriyjerlik etuimen Kenen Ázirbaevtyng orkestrge óndelgen birneshe shygharmalarymen qatar, N.Tilendiyev taghy da basqa Qazaqstan kompozitorlarynyng shygharmalary oryndaldy.

«Qazaqtyng halyq aqyny Kenen atamyzdyng 140 jyldyghyna oray úiymdastyryp otyrghan konsertimizdi halyq úzaq kýtkeni belgili, óitkeni býgin anshlag. Búl óte quanyshty. Býgingi konsertimizde Kenen atamyzdyng halyq arasynda keninen tanymal birqatar shygharmalary oryndalady. Onyng ishinde «Bastau», «Boztorghay» әnderi bar. Baghdarlamada Altynbek Qorazbaevtyng atamyzgha arnap jazghan «Saghyndym, Kenen atamdy» degen әni de oryndaldy. Konsert keremet ótti, halyqtyng kónilinen shyghady dep oilaymyn», — dedi Qazaqstannyng enbek sinirgen әrtisi, «Qúrmet» ordenining kavaleri, professor, diriyjer Jalghasbek Begendikov.

Sonymen qatar, Almaty oblysy Ile audany Ótegen batyr eldi mekenining Álibek Núrghoja atyndaghy ardagerler halyq ansambli Qúmatay Qaysanov jetekshiligimen K.Ázirbaevting «Qorday» әnin oryndady. Konsertke arnayy qonaq bolyp kelgen Kenen Ázirbaevtyng izin jalghaghan Qazaqstannyng halyq әrtisi, әnshi-kompozitor Altynbek Qorazbaev sahnagha shyghyp, qazaq dýldilining ónegeli ómiri men shygharmashalyghy jayynda sóz sóilep, ózining «Saghyndym, Kenen atamdy» atty әnining tarihyna toqtaldy.

«Bayaghyda, eng birinshi Kenen atanyng 90 jyldyq toyyn 1974 jyly ótkizdik. Men janadan konservatoriya bitirip, Taraz qalasyna «Alatau» ansamblin basqaryp, alyp bardym. Sol kezde 90 jyldyghyna arnap, «100 jasanyz, Kenen ata» dep, sózi men әnin jazyp, әn shyghardym. 1975 jyly Kenen atamnyng batasyn alayyn dep, osy әnimdi oryndaghanymda,Kenen Ázirbaev «Qaraghym, qúlaghym dúrys estimeydi, búl әnindi mening úrpaghyma, bala-shaghama aityp berersin» dep batasyn berdi. 1976 jyly atamyz 92 jasynda qaytys boldy. Aqtyq sapargha shygharyp salarda, kópting ishinde Núrghisa Tilendiyevte bolghan. Sol kezdegi dәstýr boyynsha, atamyzdyng beti ashyq, birneshe jigit alyp bara jatty. Jel túryp, atamnyng saqaly jelbiregen kórinisi kezinde Núrghisa Tilendiyev sol jaq iyghymnan ústap, «Aynalayyn saqalynnan jelbiregen, barasyn-au bәrin tastap» dep jylap kele jatty. Osy sózder mening kókeyimde qalyp qoyyp, jana әnimdi jazugha arqau bolghan. 8 jyldan keyin 100 jyldyq toyynda «Saghyndym, Kenen atamdy» degen әnimdi shyrqaghan edim»,- dedi Qazaqstannyng halyq әrtisi, әnshi-kompozitor Altynbek Qorazbaev.

Kenen atamyzdyng múrasyn halyq arasynda jetkizip nasihattap jýrgen Tórtken Kenenqyzy bastaghan úrpaqtary kórermenderden qatarynan tabylyp, keshke erekshe әser syilady. Sonymen qatar, sahnada Qazaqstannyng halyq әrtisi Ramazan Stamghaziyev, Qazaqstannyng enbek sinirgen qayratkeri  Núrjan Janpeyisov, QR Mәdeniyet salasynyng ýzdigi Sholpan Darjanova, «Eren enbegi ýshin» medaliining iyegeri, Mәdeniyet salasynyng ýzdigi Beybit Músaev, filarmoniya solisteri Mәdeniyet salasynyng ýzdigi Maqpal Qazybekqyzy, halyqaralyq bayqaulardyng laureattary Birjan Bәziljan, Janqoja Ayapov, Núrghalym Amanbay, Júldyz Bayjúma óner kórsetip, aqynnyng әnderin qayta janghyrtty.

Akademik Ahmet Júbanov ózining bir enbeginde "Kenenning negizgi taqyryby – bizding zaman. Ol osy maydanda ýzbesten shygharmalar berip keldi. Qanday jana oqigha bolsa da. Kenen ony әnde, ólende halyq arasyna ýgitteude respublika kompozitorlarynyng ishinde birinshi orynnyng birin aldy... Kenenning repertuary ken. Onda әnderden, ólenderden basqa qazaqtyng "Qobylandysy", qyrghyzdyng "Manasy", týrikmenning "Kórúghly" siyaqty ýlken epikalyq dastandar bar" dep jazghan edi. Rasymen de, әr jana taqyrypty jyryna arqau etken aqyn úrpaghyna óshpes múra qaldyrdy. Ónerpazdardyng býgingi sahnasy – halqymyzdyng qazynasy bolghan Kenen múrasynyng el ýshin qashan da qasterli ekenining taghy bir aighaghy boldy.

Abai.kz