Biylghy jylghy eng alghash sheshendik sayysqa qatysuym ýlken mýmkindikke jol ashty. Oqigha barysy bylay bastalghan edi.

Qarbalas sabaq kýnderining birinde qazan aiynyng 8-i kýni Kókshetauda ótetin "Ishi-altyn, syrty-kýmis sóz jaqsysy” sheshendik sayysy “Aqberen” bayqauyna irikteu maqsatynda sóz dodasy bolatyny jayly habarlama keldi.

Búl habardy estigen mezette, ne de bolsa baghymdy synap kóreyin dep qatysudy jón kórdim. Áne-mine degenshe bayqau ótetin kýn de kelip jetti. Barynsha dayyndyghymdy shyndap, bilgen-týigenimdi payymdap, oy eleginen ótkizdim. Sóitip, sayys ta bastalyp ketti. Tayaq jerge tastaldy, sayysta jerebemen bastaldy. Asyghyma qarasam, 1 sany... Áriyne, jerebe ýstinde tandalghan búl nómir kez-kelgen qatysushyny abdyratyp, әbigerge salary sózsiz. Ne de bolsa, nar tәuekel dep sóz tizginin alyp, oy órbittim. "Bәrinen de sóz bastau qiyn, tauyp aitsang mereke qylady, tappay aitsang keleke qylady" dep Dosbol sheshen aitpaqshy, sharshy topta sóz bastaudyng qiyndyghy osyndayda kórinedi.

Alghashynda sasqalaqtap, oiymdy dúrys jetkize almaghanmen, keyinnen útymdy oy aityp, sózimdi jýielep, jinaqtay bildim. Ádil qazy alqasy retinde mektebimizden týlep úshqan “Dilmar” ýiirmesining betke ústar mýsheleri Aqerke men Ayaulym esimdi әpkelerimiz ózderining oy payymynyng jýieliligin, úshqyrlyghyn kórsetip , qatysushylargha dóp syn aita bildi. Ádil qazy alqalarynyng synynan ótip, sayys ýstindegi jibergen qatelikterimdi bir saralap, kóptegen ómirlik tәjiriybe aldym. Marapattau sәtin bәrimiz taghatsyzdana kýttik. Árbir oqushynyng ishinde tolqyndy tenizdey tolqytqan tolqu sezimi bolghany anyq. Aqyry, jýldeli oryndarmen oqushylardy  marapattau bastaldy. Ózimning atymdy estuge jýreksinip, qobaljy bastadym. 3-orynda joqpyn, 2-orynda da atym atalmady, 1-oryn da ózge oqushygha tabystaldy. Sene alar emespin... Bas jýlde iyegeri atandym! Kórshi synyptaghy Ámina qúrbymmen birge  әsem Kókshetaudyng baurayynda ótetin bayqaugha baratynymnyng ózi qanday baqyt desenizshi! Múny estigende jýregim dýrsildep, tóbem kókke jeterdey quanyp, naghyz shattyqqa bólendim. Bir sәtke barlyq auyrtpalyqty shetke ysyryp qoyyp, quanyshqa boy berdim. Biraq, keyinnen ýlken jauapkershilikti sezine bastadym... Ne degenmen Respublikalyq bayqau ghoy. Abay mektepterining týkpir-týkpirinen iriktep alynghan jýzden jýirik mynnan túlpar bolyp oza shapqan naghyz sóz dýldýlderi baq synasady. Múny oilaudyng ózi ishimde ýrey, qorqynysh úyalatatyn edi. Degenmen, artqa sheginerge jol joq. Qalay bolsa da mekteptin, senim artqan ústazdarymyz ben jaqyndarymyzdyng ýmitin aqtap, jýldemen oralu kerek dep ózimdi ishtey  qayrap jýrdim. Kýndelikti oiymda jýretin birden-bir uayymym – osy sayys edi. Bayqau merzimi jaqyndaghan sayyn dayyndyghymdy kýsheyte berdim. Aynanyng aldynda sóz sóilep mashyqtanyp, sóileu sheberligime, mәnerime basa nazar audardym.

Kýndiz de, týnde de oilaytynym bayqau edi. Sózge arqau eterlik naqyl sózder men taghylymy mol sheshendik oqighalardy jinap, jýieledik. Ámina ekeuimiz 8-9synyptardyng sabaghy kezinde sheshendik sayys jasap  jattyghatynbyz. Ár jasalghan sheshendik sayystaghy aitylghan syn bizdi shyndap, ósuimizge yqpal etkendey. Ghabit Mýsirepov aitqanday: "Kórkem sóz suyqta da ósedi, ystyqta da ósedi, kýndiz de ósedi, týnde de ósedi. Tek aq mamyq tósekte óspeydi, әlpeshtegen alaqanda óspeydi. Synsyz óspeydi, talas-tartyssyz óspeydi." Osylaysha ýzdiksiz dayyndyqpen kýnder ótip jatty. Aqyry, Kókshetaugha jolgha shyghatyn kýn de kelip jetti. Jolgha kerek-jaraghymyzdy dayyndap, mektebimizden asa ýlken senim men ýmitti arqalap sapargha shyqtyq. Ayauly ústazdarym men qymbatty synyptastarymnyn, ýidegi jaqyndarymnyng ystyq lebizi men qoldauy erekshe quat bergendey boldy. Almaty men Kókshetaudyng arasy birshama alys edi. Poyyzben baratyndyqtan, jol úzaq. Degenmen, Qizat aghay ózining ústazdyq jolymen, jýrip ótken qiyndyqtary men basynan keshken qyzyqty hikayalarymen aitty. Ámina qúrbym mektep ómirindegi kórgen qyzghylyqty oqighalaryn әngimelegen kezde uaqyttyng qalay tez ótip ketkenin bayqamay qaldym. Rasynda, mektepte qatal bolyp kóringen múghalimder shyn mәninde meyirban, balajan, janashyr adamdar eken. Qizat aghaydyng oqighalarynan ómirlik sabaq, tәlim alghandaymyn.

Ertesi kýni Jarqyn aghaydyng jan dosy, serigi – әnshi, jurnalist Jasúlan aghanyng ýiinde qonaq boldyq. Ýige kire qalghan sәtten bastap erekshe jylulyq,  qonaqjaylylyqtyng iyisi sezildi. Keyinnen barlyq ýy ishimen dastarqan basyna jayghastyq. Dastarqannyng sәnin keltirgen Jasúlan aghanyng dombyramen oryndaghan әsem әnderi men ghibratty әngimeleri boldy. Odan bólek, Baqytnúr Ábilezúly aghamyzdyng oqighalary, oryndaghan әuezdi әnderi de jýrekke jetti. Búl shanyraqta Jasúlan aghanyng qos qanaty, tiregi, eki úly ósip kele jatyr eken. Ýlken úly Núrasyl 80-ge juyq sheshendik oqigha, ólen, ghibratty sózdi jatqa biledi eken. Búl 7-synyp oqushysy ýshin tanqalarlyq nәrse edi. Odan bólek, Núrasyl ólendi naqyshyna keltirip jazyp, әr tarmaqqa mәn-maghyna syidyra bilgen naghyz aqyn eken. Jasúlanday iri aghamyzdyng jolyn jalghar myqty azamattyng ósip-kele jatqany әlbette, bizdi bir marqaytyp qoydy. Kelesi sóz kezegi bizge, Ámina ekeuimizge keldi. Jarqyn aghaydyng núsqauymen kýzgi demalys tapsyrmasyn oryndau, yaghni, dastarqan basynda ghibratty sóz aitu orayy kelip túr eken. Búl mýmkindikti paydalanyp, Ámina ekeuimiz ónegesi mol sheshendik oqighalardyng birnesheuin bayandap, óz shygharmashylyghymyzben bólistik. Dastarqan basynda aitylghan oi, әngime, óleng men әn adamgha ózgeshe әser beredi eken. Qarapayym sabaqta, jyr shúghylada aitylatyn aqparattardan góri әldeqayda este jaqsy saqtalyp, ómirlik sabaq retinde jattalyp qaldy. On sabaqtan ala almaghan dýniyeni bir dastarqan basynan iygerip, ómirge qajetti aqparatqa qol jetkize alady ekenbiz. Sonymen qatar, dastarqan – adamdardy bauyrmaldyqqa, meyirimge, otbasylyq qúndylyqtardy saqtaugha, qonaqjaylylyqqa tәrbiyeleydi. Bir dastarqan basyna jinalu arqyly әr otbasy mýshesi tәlim tәrbie alyp, bir-birine degen syilastyq, janashyrlyq qalyptastyrady. Dastarqan ýstinde maghynaly oilar, әngimeler aitylsa qanday jaqsy! Sóitip, berekeli dastarqan ózining mәresine jetip, kelesi sapargha jolgha shyqtyq. Búl kýnning qaldyrghan әserin sózben aityp jetkizu mýmkin emes.
Osylaysha, Sәken atamyz “Arqanyng kerbez súlu Kókshetauy” dep jyrlap ketken Kókshetau qalasyna keldik. Poyyzdan týse salysymen bizdi jaydary kónil kýimen kýtip alghan mektep múghalimderi boldy. Týn ortasynda kelsek te qonaqjaylylyq ýlgisin kórsetip, syilastyq tanytqan ústazdargha ishtey riza boldyq. Kelesi kýni sayysqa kelgen oqushylar men ústazdardy mektep aldyna shaqyryp, әn aityp, shashu shashyp kirgizdi. Odan bólek, kiyiz ýy tigilip, alys sapardan kelgen qonaqtargha últtyq taghamdardan dәm tatqyzdy. Mektep diyrektory Anargýl apay sóz sóilep, bayqaugha qatysushylargha izgi tilegin jetkizdi. Bizding mektepting ústazy Altyngýl Kenjegharaqyzy da ystyq yqylasyn bildirip, alghysyn aitty. Artynsha, Jarqyn aghay ózining “Sheshendik óner” pәnin engizu, onyng paydasy, bereri turaly jobasyn tanystyrdy. Bәrimiz qúlaq salyp tyndadyq. Keyinnen, múghalimder seminar ótkizu maqsatynda bir bólek, oqushylar bir bólek jinaldy. Oqushylargha kvest oiynyn úiymdastyrghan eken. Sóitip, jerebe arqyly 4 topqa bólindik. Men 3-topta ekenmin. Toppen birigip júmys istep, jasyryn qaghazdardy tauyp, berilgen tapsyrmalardy basqa toptardan birinshi bolyp ayaqtaghan bizding top jeniske jetti. Ár topty marapattap, syilyq tartu etti. Keyinnen, bar oqushy jinalyp kino kórip, karaoke aittyq. Bir uaqytta, sol mektepting oqushylary bizge Kókshetau zauytynda óndirilgen balmúzdaqtar taratty. Dәmi til ýiiretin balmúzdaqtar kónilimizdi odan beter kóterip, sol sәtten lәzzat alghanday boldyq. Týski astan keyin barlyq múghalimder men oqushylar birigip, Burabay últtyq sayabaghyna sayahatqa shyghatyn boldyq. Solaysha keremet kónil kýimen sapargha shyqtyq. Avtobus ishi kónildi edi. Aynalagha zer salsang Kókshetaudyng әsem tabighatyn kóresin. Aua-rayynan salqyndyq, yzghar bayqalghanymen, bizding sayahatymyzgha tosqauyl bolmady. Burabay ólkesine jaqyndaghan sayyn, tauly aimaqtar, ózen-kólder kórine bastady. Burabaydyng tamasha tabighatyn beyneleytin birden-bir kórinis–qaraghayly orman edi. Avtobustan týsip, tereng tynys aldyq. Auasynyng ózi jangha jaylylyq tudyratynday taza, túnyq edi. Kókshening ong jaghyndaghy Ýsh qyz tauyn óz kózimizben kórip, tәnti boldyq. Keyinnen, osy uaqytqa deyingi ózimiz estip, kóruge qúmartyp jýrgen Oqjetpes tauyn, Júmbaqtasty kezdestirdik. Árqaysysy jayly qyzyq aqparattarmen bólisip otyrghan apaydy bәrimiz úiyp tyndadyq. Qarasang kóz toyarlyq qaz qatar tizilgen qaraghaylar jan tynyshtyghyn syilaydy. Nu ormangha kóz jýgirtseng janyng bir sәtke tynyshtalyp qalghanday kýy keshesin. Osylaysha, Kókshe jerining әsem aimaqtaryn, tanghajayyp tabighatyna kózayym bolyp qayttyq. Estelikke Kókshetaudyng baurayynan neshe týrli jәdigerler satyp aldyq. Qaytarda meyramhanagha soghyp, ishimizge el qondyryp, kónilimiz jaylanyp qayttyq. Jol boyy oqushylar óz ónerlerin kórsetip, óleng oqyp, әrqaysysy qaytalanbas shygharmashylyghymen bólisti. Áne-mine degenshe kesh batyp, býgingi kýn de óz mәresine jetti. Qorjynymyzgha jana estelikter, jana aqparattar, jana oqigha endi. Búl kýnning bizderge bereri mol boldy. Ertengi kýni bәrimizdi tolqytqan, kópten kýtken tartysty sayys edi. Sonymen qatar, tang atysymen Ámina ekeuimiz ústazdarymyz Jarqyn aghay men Qizat aghaydyng bastauymen “Kókshe” telearnasynda súqbat beretin boldyq. Osynday manyzdy oqighalar oryn alatyn ertengi kýndi asa ýlken tolqynyspen, senimmen kýttim.
Tang atty. Últtyq kiyimimizdi kiyip, saqaday say bolyp telearnagha keldik. Men kýtkendey asa qorqynyshty emes eken. Osyghan deyingi kórgen-bilgenimdi jinaqtap, sýbeli sóz aityp shyghugha tyrystym. Súqbat sәtti ayaqtaldy. Al endi bizdi kýtip túrghany sheshendik sayys edi...
Telearnagha súqbat bergendikten, sayysqa sәl-pәl keshigip qalyppyz. Ústazdar men әdil qazy alqalary qatysushylargha sәttilik tilep, aq niyetimen qoldau bildirdi. Keyinnen, birden jerebe tastaldy. Sahnagha 12 mektepten kelgen 24 oqushy qaz qatar tizilip, jerebeden bir-birlep asyqtardy suyryp ala bastady. Kezek maghan da keldi. Bir qyzyghy jerebede týsken san – 1... Dәl ótkendegidey. Búl sәtte biraz abdyrap qalghanym ras. Áminanyng týrinen de abyrju bayqaldy. Degenmen, boyymyzdy tez jinap aldyq. Sheginuge bolmaydy dep ózimizdi bir jigerlendirip aldyq. “Tizemnen sýrindirsende tilimnen sýrindirme” dep sharshy topta sóz bastadyq. Taqyrypty shamamyz kelgenshe osy uaqytqa deyingi jighan bilimimizben, týigen oilarymyzben, jattaghan sheshendik oqigha, naqyl sózderimizben kórkem týrde ashugha tyrystyq. Qarsylastarymyz da osal emes eken. Ámina ekeuimiz bir-birimizdi tolyqtyryp, júptyq sayysty jandandyra aldyq. Sóitip jýrip bizding sheshendik sayys ta tamamdaldy. Jasarymyzdy jasap bolghan son, qanday syn bolsa da qabyldaugha dayyn boldyq. Jýzikting kózinen ótkizip syngha alatyn әdil qazylardyng aitqan syny, jibergen qatelikterimiz bizge sabaq boldy. Bir shyndalyp, “sheshendik óner”pәni boyynsha belgili bir dengeyge kóterilip, damyghanday boldyq. Artynsha ózge oqushylar da sayysqa týsti. Ár sheshendik sayystan alarmyz kóp boldy. Múqiyat baqylap, tәjiriybe jinap otyrdyq. Ekinshi kezeng týski astan keyin bolatyn boldy. Tartysqa, qyzyqqa toly búl sayystyng birinshi kezeni ayaqtaldy. Ár qatysushy shamasy kelgenshe taqyrypty san qyrynan qarastyryp, ashugha tyrysty. Endigi kezekte ekinshi kezen, bar qatysushyny tyghyryqqa tirep, tútqiyldan súraq jaudyratyn kezen. Áueldegidey Ámina ekeuimiz birinshi bastadyq. Qoyylghan súraq asa qiyn emes edi. Degenmen, sahna aldyndaghy synay qarap otyrghan jýzdegen kózder men pikirler nendey myqty oqushy bolsa da abdyratyp, әbigerge salary aidan anyq. Súraqqa belgili bir dengeyde, tolyq jauap beruge tyrystyq. Búl kezenning basty aiyrmashylyghy – kishkene oqighagha tereng astardy, mәn-maghynany syidyra biluinde edi. Yaghni, bir auyz sózding astarynda qanshama tereng oy jatatyndyghyn týsine alamyz. Ókinishke qaray, kóp qatysushy osy kezennen aqsady. Qarapayym sózding maghynasyn týsinu qiyndyq tudyrdy. Búghan әdil qazy alqalarynyng qapa bolghany ras. Degenmen, ary sýirep, beri sýirep jýrip búl kezeng de sonyna jetti. Al endigi sәt, bәrimiz taghatsyzdana kýtetin marapattau kezeni... Búl uaqyttaghy ishtegi alay-dýley sezimdi, uayymdy, tolqynysty sózben aityp jetkizu mýmkin emes. Osy kezdegi bes minut bes jylday sezilip, sarghaytyp, sabyltyp keldi. Eng әueli keshegi ótken seminarda óz tәjiriybesimen bólisken múghalimderdi marapattady. Sonymen qatar, barsha qatysqan oqushylargha mektep atynan arnayy syilyq, sertifikat berildi. Endigi kezek bizding osy uaqytqa deyingi dayyndyghymyz ben uayymymyzdyng jemisin kórip, jaqyndarymyzdy quantudyng reti keletin sәt – qatysushylardy jýldeli oryndarmen marapattau. Birinen song biri aitylyp, tabystalyp jatqan oryndar... On eki mektep arasynan tek jeti mektep qana oryngha ilinetin edi. Aytuly sәt tez kelip jetti. Ishtegi qobalju ýdep barady. Aqyr sonynda estigenimiz: Bas jýlde iyegeri – Taqylbekqyzy Aysymbat pen Smaghúlqyzy Ámina boldy. Qanday әserli, tarihy sәt desenizshi! Bir qyzyghy, irikteu kezenindegi oqigha, tarih qaytalandy. Dәl sol kezdegidey jerebede tandaghan nómirim – 1, alghan orynymyz – bas jýlde boldy. Quanyshymda shek joq edi! Bar ýmit artqan jaqyndaryma, ústazdarym men synyptastaryma sýiinshi habardy jetkizip, shattyqqa bólendim. Búl ómirdegi eng bir aituly sәtterding biri ghoy. Sonshama dayyndalyp, ter tógip barghan jarysynnan bas jýldemen oraludy elestetip kórinizshi?! Qanday adam bolsyn ishinde shattyq, ýlken quanysh oinaydy emes pe? Osylaysha, kópten kýtken qyzyghy men shyjyghy qatar kóringen búl tarihy kýn әrbir qatysushygha sabaq bolyp, jarqyn, ystyq estelikterimen jadynda saqtalyp, óz mәresine jetti. Qazaqta " Kóre-kóre kósem bolarsyn, sóiley-sóiley sheshen bolarsyn" dep tekke aitylmasa kerek. Bolashaqta osy syndy top ortada sheshendik sayystargha týsip ýzdiksiz shyndaludyng arqasynda ýlken belesterdi baghyndyryp, sheshendik ónerdi nasihattaugha ózimning ýlesimdi qosarym anyq!

Aysymbat Taqylbekqyzy, Abay atyndaghy RMMIY-ding 9-synyp oqushysy, “Dilmar” ýiirmesining mýshesi

Abai.kz