Dýisenbi, 25 Qarasha 2024
Biylik 1101 4 pikir 11 Qarasha, 2024 saghat 13:13

Últtyq Qúryltay: «Janaru torabyndaghy toghyz mindet»

Suret AMANAT partiyasy Qaraghandy oblystyq filialynan alyndy.

Jana dәuirge qadam basyp, damudyng danghyl jolyna týsken Qazaqstan ekonomikalyq túrghydan da, sayasy túrghydan da janghyru ýderisine erkin beyimdelip, qarapayym halyqtyng әl-auqatyn arttyru memlekettik sayasattyng basym baghytyna ainaldy. Búghan Memleket basshysynyng әr Joldauynda qamtylghan manyzdy maqsattar men tarihy mindetter negiz bolyp keledi.

Sondyqtan da, Qazaqstannyng әr azamaty, tútas qogham Preziydentimizding әr Joldauyn taghatsyzdana kýtip, talap-jigermen qabyldaytyn dengeyge jetti. Búl – ortaq mýddeni kózdegen orasan iygilikting kórinisi!

El Preziydenti Qasym-Jomart Kemelúly Toqaevtyng Qazaqstan halqyna arnaghan «Ádiletti Qazaqstan: zang men tәrtip, ekonomikalyq ósim jәne qoghamdyq optimizm» atty biylghy Joldauyn asa joghary yjdahatpen kýtip, ystyq yqylaspen qabyldadym. Óitkeni, men elimning ertenine bey-jay qaray almaymyn.

Memleket basshysynyng búl jolghy Joldauyna әdettegidey ózining búghan deyingi Joldaulary men saylaualdy baghdarlamasynda qamtylghan mindetter men reformalardy odan әri jetildiruge baghyttaldy. Qazaqstandyq qogham asygha kýtken Joldaudyng búl mazmúny jýieli damudyng danghyl jolyn aighaqtap túr.

Sonymen, el Preziydenti býgingi bastamalarynda әdiletti qoghamnyng әleumettik әleuetin arttyru maqsatyndaghy eng manyzdy degen toghyz baghytty salmaqtay otyryp, sol baghyttar boyynsha Ýkimet pen әkimderge naqty tapsyrmalar jýktedi. Barlyghy da – halyqtyng armanymen astasyp jatqan asular, damudyng qisyndy joly, ótkenning ókinishti sәtterining sabaghy. Bir sózben aitqanda, kókten alynghan, kópten alshaq túrghan eshtene joq.

Tútas qogham men azamattar jәne tarih pen ertengi bolashaq aldyndaghy jauapkershiligin әste esten shygharyp kórmegen Memleket basshysy el damuynyng ótken bes jyldaghy belesterine sholu jasay otyryp, jana dәuir talaptary men әlemdik geosayasy syn-qaterler turaly ordaly oilaryn ortagha saldy. «Biz qabyldaghan әrbir sheshim men әrbir joba qarapayym halyq ýshin barynsha tiyimdi boluy týiyis», – dep oy sabaqtaghan Qasym-Jomart Kemelúlynyng osy jolghy Joldauda qamtylghan әrbir bastamasy ekonomika halyq túrmysyna qyzmet etui kerek degen tújyrymmen týiindelip jatty. Barlyq toghyz baghyttyng da týiini osy mazmúnda órbidi.

Áriyne, bayansyz bastamalar men úshqary ústanymdardan qarapayym halyq zardap shegedi. Múnday kemshilikter bizde joq emes. Budjetting kiris bóligi tiyanaqtalmay jatyp, shyghys kólemining shekten tys úlghayyp ketui memleket qarjysyn orasan ysyrapqa úshyratyp jatqany da jasyryn emes. Osynday kelensizdikterdi ótkir syngha alghan el Preziydenti Qasym-Jomart Kemelúly:

– Memleket qarjysynyng túraqtylyghyn qamtamasyz etuding birden bir joly – kórpege qaray kósilu. Sondyqtan budjet qarajatyn strategiyalyq manyzy joq, asa shúghyl emes sharualargha ondy-soldy shashudy dogharu kerek, – dedi. Oryndy talap, ornyqty ústanym!

Preziydentimizding Joldaularynda, Últtyq Qúryltay otyrystarynda sóilegen sózderi men jetekshi basylymdargha bergen súhbattarynda jii aitylatyn «ekonomikalyq ósim» tirkesi bәlkim, terminge ainalyp ketken shyghar. Biraq, onyng týpki maghynasy – eldi enselendiru, halyqtyng túrmysyn attyru.

Elimiz ýshin ekonomikalyq ósimning asa manyzdy ekeni barshamyzgha belgili. Osy mәselege erekshe toqtalghan el Preziydenti ónerkәsip salasyn damytu, ekonomikadaghy otandyq ónim ýlesin arttyru mәselelerine toqtala kelip, dәl osy salagha qatysty Qaraghandy oblysynyng tәjiriybesin tilge tiyek etti.

– Men juyrda Qaraghandy oblysynda boldym. Sol kezde «Qarmet» metallurgiya kombinatyna bardym. Otandyq investor kelgen son, ondaghy ahual edәuir túraqtaldy. Kәsiporyn janghyrtyla bastady. Búl qadam óndiriletin ónim kólemin aitarlyqtay arttyrugha tiyis. Saran qalasynyng ekonomikasyn әrtaraptandyru júmysy jýrgizilip jatyr. Onda avtokólik donghalaghyn jәne túrmystyq tehnika shygharatyn óndirister iske qosyldy. Sonyng arqasynda búl eldi meken monoqalalar sanatynan shygharyldy. Basqa da monoqalalargha dem beru ýshin osy tәjiriybeni qoldanu qajet. Jalpy, aimaqtardyng ósip-órkendeuine jol ashatyn jana óndiris oryndaryn barynsha damytu kerek.

Kónilge eriksiz maqtanysh sezimi úyalaydy eken. Men búl joly Preziydent Joldauyn Parlament palatalarynyng birlesken otyrysyna qatysyp, tikeley tyndaghan edim. Preziydentting janaghy pikiri meni tolqytyp jiberdi. Sessiya ayatalghan sәttegi qaraghandylyq azamattardyng janaryndaghy quanysh pen maqtanysh sezimning úshqynyn kóruding ózi bir baqyt edi.

Sonymen qatar, Qasym-Jomart Kemelúlynyng býgingi bastamalarynyng aldynghy saylaularda halyqtyng zor senimine ie bolghan AMANAT partiyasynyng ómirsheng jobalarymen ýndesip jatqandyghy jetekshi partiyanyng biylik pen halyq aldyndaghy bekem bedeline qoldau bolghandyghyn aita alamyn. Mәselen, partiyanyng «Qaryzsyz qogham», «Auyl amanaty» jobalary ayasynda atqarylghan júmystaryna ong bagha berip, auyl sharuashylyghy tauarlaryn óndirushilerge «Tauarly nesiye» beru jónindegi bastamasy kónilge serpindi senim úyalatty.

Sonymen qatar, Preziydentting biylghy Joldauynda qamtylghan toghyz baghyttyng barlyghy Qasym-Jomart Kemelúlynyng búghan deyingi Últtyq Qúryltay otyrystarynda kóterip kele jatqan mәselelerimen ýndestik tapqany kónilge serpindi senim úyalatady. Búl degenimiz – memlekettik sayasattyng jýieliligi. Óitkeni, Últtyq Qúryltay otyrystarynda Memleket basshysynyng últtyq iydeologiya qalyptastyru jónindegi mindetteri men tapsyrmalary osy jolghy Joldaudaghy әdiletti Qazaqstannyng әleumettik baghdarymen sabaqtasyp jatyr.

Jalpy, Preziydentting býgingi Joldauy el kókeyindegini dóp basyp, Ádiletti Qazaqstannyng damu qarqynyn eselep, ekonomikamyzdyng enselenuine jol ashqan tarihy mәni zor qújat bolghanyn  basa aitqym keledi.

Bekzat Altynbekov,

Últtyq Qúryltay mýshesi, AMANAT partiyasy Qaraghandy oblystyq filialynyng tóraghasy, oblystyq mәslihattyn deputaty

Abai.kz

4 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1515
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3285
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5842