Siriyada soghys qayta qyza týsti. Búl tek qana Siriyanyng ishinde ghana emes, jalpy tizbekti reaksiya tuyndatuy mýmkin deydi mamandar. Europadaghy qauipsizdik qyzmetkerleri qazirgi uaqytta radikalizm boyynsha kýdikti degen azamattardy baqylaudy kýsheytken. Sebebi Europada Siriyadan qashyp kelgen, bosyp kelgender kóp. Olar Siriya jerindegi úrys qimyldaryna qosyludy oilauy mýmkin.

Europadaghy qauipsizdik qyzmetkerlerin alandatyp otyrghan ekinshi mәsele, radikaldy qozghalystardyng qayta kýsh aluy jәne qayta rekruting jasaugha talpynuy. Siriyadaghy Asad әskerining frontty túraqtandyra almauy jәne qaruly toptardyng rejimmen shayqasy lankestik úiymdargha da mýmkindikter terezesin ashady.

Mysaly DAISh lankesteri songhy aptada belsendiligin arttyrghan. Olar 2014-2015 jylghyday qayta «halifat qúru» iydeyasyn kótere bastaghan. Osylaysha jaqtastar tabu iydeyasyn әleumettik jeli arqyly, týrli nasihat joldarymen qayta bastauy yqtimal. Mine, búl mәsele bizding kýshtik qúrylymdardy da alandatuy tiyis. Sebebi bizding elimizden de zamanynda Siriya asyp ketkender az bolmady. Ólgeni óldi, keybiri qaytaryldy. «Jusan» operasiyasy esimizde. Odan keyin qoghamda lankestik úiymdargha qosyludyng saldary, qaupi jayly týrli týsindirmeler boldy. Siriyada bolghandardan pikirler alynyp, taratyldy. Keybiri odan sabaq aldy, al endi biri ony eskermedi. Sol ýshin de qyraghylyqty arttyru azdyq etpes.

Qazir Siriyanyng Aleppo aimaghynda qaruly jasaqtar Asad әskerin tyqsyryp bara jatyr. Olardyng basym kópshiligin «Hayyat Tahrir ash-Sham» úiymy qúraydy. Búl úiym búrynda «Djebhat an-Nusranyn» ishinde boldy, al ol óz kezeginde Áli-Kaidamen baylanysty boldy. Keyin bәrimen baylanysyn ýzgenin aityp, «Hayyat Tahrir ash-Sham» rebrending jasady. Biraq iydeologiyasy sol, radikaldy iydeologiya. Mysaly «Djebhat an-Nusra» tura DAISh siyaqty bizde tyiym salynghan úiym. Al qazir Aleppony jaulap alghandar sol an-Nusra qúramynda bolghan kóbisi. HTSh-nyng qúramynda Ortalyq Aziyadan shyqqandar da az emes deydi aqparat kózderi. Aytpaghym Siriyadaghy soghys naghyz botqa. Aralasyp jatyr. Lankestik úiymdar, birneshe ózin oppozisiya sanaytyn toptar, Asad әskeri, syrtqy kýshter, kýrd jasaqtary jәne basqa. Osynyng bәri Tayau Shyghystaghy ýlken haosty qayta kýsheytedi. Al ol haos shekara asyp, iydeologiya bolyp basqa aimaqqa taraydy. Siriya soghysynda resmy 84 elding azamaty soghysqan. Demek 84 elde radikaldy iydeologiya taraghan. Bir sózben aitqanda búl bizdegi radikalizmmen kýresti kýsheyte týsuge sebepker boluy qajet.

Ashat Qasenghalidyng jelidegi jazbasy

Abai.kz