Qay halyqtyng bolsyn tarihyndaghy eleuli oqighalar sol halyqtyng bolashaghyna aitarlyqtay ózgeris әkeledi, keleshegin aiqyndaydy, taghdyrynda aishyqty iz qaldyrady. Qazaq tarihyndaghy sonday oqighalardyng biri – 1986 jylghy jeltoqsan aiynda býkil Qazaqstandy qamtyghan qazaq jastarynyng qozghalysy. Bireuler onyng kólemin taryltyp, tek Almaty qozghalysymen shekteydi, ekinshileri onyng sayasy mәnin tómendetip, jay ghana «oqigha» dep sanaydy, al endi ýshinshileri ony HH ghasyrdyng mәndi qúbylysy dep atap, KSRO siyaqty superderjavanyng kýireuining bastauy sanaydy.

Ókinishke oray, әigili osy proseske ne sayasatkerler tarapynan, ne ghalymdar tarapynan túshymdy bagha әli berilgen joq. Bizding týsinigimizshe, tarihy oqighagha bagha beretin – halyq. Óitkeni tarihty jasaytyn – sol halyqtyng ózi. Al ghalymdar tek sonyng tújyrymyn jasaydy. Jeltoqsan qozghalysyna Ýkimetten resmy bagha kýtuding reti joq siyaqty. Al halyqtyng arasynda Jeltoqsan-86-gha kóterilis degen bagha berilip qoyghan. Ótken ghasyrdyng sonau dýbirli jyldary turaly jazylghan kórkem tuyndylar da, ghylymy shygharmalar da – sonyng aiqyn dәleli.

Býkilodaqtyq baspasóz betterinde alangha shyqqan jastar «búzaqylar», «aramtamaqtar», «qoghamgha jat adamdar», «nashaqorlar», «shekten shyqqan últshyldar» dep baghalanyp, olardyng әreketi «oqigha» dep tyrnaqshagha alyndy. Jana zamanda el ishindegi qúbylysty jasyryn ústau mýmkin bolmay qaldy. Kenes Odaghynda bolghan múnday oqigha әlemdi dýr silkindirdi. Helisinky toby múny «tolqu» dep atap, ony tyrnaqshagha aldy.

1986 jylghy oqighanyng býge-shýgesine deyin zertteu maqsatynda qúrylghan Qazaq SSR Joghary Kenesi Prezidiumynyng Múhtar Shahanov basqarghan arnauly komissiyasynyng úzaq jәne jemisti enbegining arqasynda biraz dýniyening beti ashyldy. Jeltoqsan qúbylysyn komissiya «tolqu», «qaqtyghys» dep baghalap, jogharyda atalghan Helisinky tobynyng pikirine qosyldy.

Sol jyldary Jeltoqsan-86 oqighasyn zertteumen ainalysqan belgili jurnalist Qayym-Múnar Tabeev ony Resey tarihyndaghy 1825 jylghy dekabrister býligimen salystyryp, alghash ret «kóterilis» termiynin paydalandy.

Jazushy aghamyz Ábish Kekilbaev ta túnghysh ret Jeltoqsannyng statusyn anyqtaugha tyrysty. Ony Jeltoqsan problemasyn zerttep jýrgen Qostanay pedagogika institutynyng professory, tarih ghylymynyng doktory Amanjol Kýzembaydyng tújyrymdamasynan bayqaugha bolady.

– 1986 jylghy jeltoqsangha anyqtauysh retinde «Jeltoqsan tolquy», «Jeltoqsan oqighalary» «Jeltoqsan oqighasy» siyaqty úghymdar ataluda. Al Kekilbaev kókemiz Jeltoqsan 1916 jylghyday «Ortalyqtyng bir ghana ozbyrlyghyn paydalanyp, kýlli últtyq bolmysty týgelimen shayqap, jana sapalyq órege kótergeni ýshin «1986 jyldyng jeltoqsan oqighasyn kóterilis dep te paydalanugha bolady» degen boljam jasady. Oqighanyng úiymdastyrylmaghanyna qaramastan, saldary jaghynan ózinen keyingi býkil bir últ, bir eldik auqymdaghy әleumettik prosesterdi aldyn ala anyqtap bere alady dep sanaydy jazushy aghamyz. Ábekenning múnday payymy bizdi «kóterilis» degen tújyrymgha siltegendey kórindi.

Osy taqyrypqa alghashqypardyng biri bolyp qalam tartqan kәsiby tarihshy, akademik Manash Qabashúly Qozybaev edi. Akademik 1986 jylghy Qazaqstan jeltoqsanyn Reseydegi 1905 jylghy Sank-Peterburgtaghy qandy jeksenbi men Moskvadaghy jeltoqsanda bolghan qaruly kóterilis arasyna analogiya jýrgizdi. «1986 jyldyng 16–18 jeltoqsanynda Qazaqstan astanasynda bolghan qandy shayqas halqymyzdyng tarihyna ton-tong bolghan sheri men múny bar, qatpar-qatpar syry bar kýnder bolyp mәngi hattalady» dep jazdy ol. Osy bir tarihy qúbylys perdesi әli tolyq ashylmau sebepterine toqtaldy. «Birinshiden, beybit demonstrasiyagha, maniyfestasiyagha shyqqan shyn mәnindegi reformator úrpaqtyng ókilderin qangha bóktiru prosesine qatysqandar әli aramyzda. Ekinshiden, jýie alghashqy jyldary Jeltoqsan qozghalysyna baylanysty negizgi derekterdi qúrtyp ýlgerdi. Ýshinshiden, 1986 jylghy jeltoqsan problemasyn zertteuge tarihshylar, qoghamtanushy ghalymdar әli aralasqan joq. Óitkeni faktiler jinalyp, odan oqigha, oqighalardan qúbylys, qúbylystardan tarihy zandylyq órbitu ýshin, uaqyttyng úzaruy kerek» dedi ol. Manash Qabashúly shygharmasynda qozghalys pen kóterilis anyqtauyshtaryn qatar paydalanghan.

Osy qozghalystyng eng basty zertteushisi jәne 2016 jyly Astanada ótkizilgen «Qazaqstandaghy Jeltoqsan (1986) kóterilisining tarihy jәne halyqaralyq manyzy» konferensiyasyn úiymdastyrushy, Qazaqstangha enbegi singen qayratker, zang ghylymdarynyng kandidaty Sabyr Qasymov sonau 1996 jyly ótken Jeltoqsan-86-nyng on jyldyghyna arnalghan birinshi ghylymiy-praktikalyq konferensiyada búl tarihy qúbylysqa «kóterilis» degen tolyqtay ghylymy anyqtama berdi.

Osy pikirin ózining gazet tilshilerine bergen súhbaty men maqalalarynda birneshe ret qaytalady. Ol Jeltoqsangha tek qúqyqtyq bagha men qorytyndy berip qana qoymay, sonymen qatar manyzdy sayasattanymdyq úsynystar men tújyrymdamalar jasady. Mysaly, ol «Jeltoqsan» fenomenin jastardyng kórsetken jappay batyrlyghy jәne otansýigishtik sezimning eng joghary dengeyi dep esepteydi. Sayyp kelgende, Jeltoqsannyng sol bir yzgharly kýnderinde halqymyz, onyng ishinde qazaq jastary bostandyqqa úmtyludyng jan ayamas serpilisin kórsetti. Qazaq jastarynyng yzgharly jeltoqsan kezindegi erligi turaly jazbaghan gazet-jurnal joq shyghar. Ol ondaghan ghylymy konferensiyalardyng taqyrybyna ainaldy. Biraq, ókinishke oray, birde-bir dissertasiya qorghalmaghan, birde-bir monografiya jazylmaghan. Últymyzdyng erligin býkil әlemge pash etken qazaq jastarynyng tarihy erligi osylaysha elenbey qala bere me?

Mәskeulik biylik qazaq qoghamyn basqaru, sonday-aq onyng qoghamdyq ómirin týbegeyli qayta qúru isin býtindey óz mindetine ala otyryp, ony jýzege asyratyn jospary da bolmady, oghan niyet te bildirmedi. Ortalyqtyng múnday kýrdeli iske dayarlyqsyzdyghyn kóp úzamay ómirding ózi kórsetip berdi. 1929–1932 jyldary Qazaqstanda kenestik reformalyq sharalargha qarsy úiymdastyrylghan 372 qaruly bas kóteruler, kóterilister – kenestik biylikting negizsiz reformalaryna qarapayym halyqtyng kórsetken qarsylyghy bolatyn.

Kezinde 1920 jyly 17 mamyrda A.Baytúrsynúly Leninge joldaghan hatynda Sovet ýkimeti ortalyq pen jergilikti halyq arasynda ózara senim ornyqtyra almay otyr degen oidy ashyq bildirgen bolatyn. Al 1986 jylghy 17–18 jeltoqsan kýnderi Almatydaghy Ortalyq alanda jәne býkil el kóleminde bolyp ótken qandy qaqtyghystar men tolqular, qansha jyldar ótse de, Kenes ýkimeti men qazaq últy arasynda ózara senimsizdikting sol kýiinde qalghandyghynyng naqty aighaghy bolyp tabyldy.

Qazaq jastarynyng kóterilisi elimizge syrttan әkelingen basshynyng orys bolghandyghynan emes, Qazaqstannyng memlekettik, últtyq mýddesining eskerilmeuinen tuyndady. Múny 17 jeltoqsan kýni sheruge shyqqan jastardyng qoldaryna ústaghan «Eshqanday últqa eshqanday artyqshylyq bolmasyn!», «Últ sayasatynyng lenindik ústanymyn syilaudy talap etemiz!» degen úrandar aighaqtaydy.

Jeltoqsan kóterilisi – kenestik Qazaqstan tarihynda erekshe oryn alatyn betbúrysty kezen. Ol últtyq ruhtyng janghyru, qayta týleu ýderisining basy, últ-azattyq qozghalysynyng jana satygha kóterilgeni. Ol halyqtyng dýniyetanymyna, ómirine әser etip, últtyq sanany ósirdi, azattyqqa úmtylysty jandandyrdy.

Jeltoqsan kóterilisi Qazaqstandy jana әlemdik kenistikke alyp shyqty. Batystyng demokratiyalyq kýshteri kenestik totalitarizmning zorlyq-zombylyghyn aiyptady. Jeltoqsan kóterilisi Odaq kóleminde jalghasyn tapty. Odaqtyng qúldyrauyna, ydyrauyna әkeldi. Odaqtas respublikalardyng memlekettik egemendigin jariyalauyna mol mýmkindik berdi. Tbilisiyde, Bakude, Vilinuste, Rigada, Sumgaitte jәne ózimizding basqa qalalarda totalitarlyq jýiege qarsy oqighalar órbidi. Osylaysha, bizding Jeltoqsan respublika shenberinen shyghyp, Evraziyalyq sipat aldy. Jogharyda atalghan halyqaralyq ghylymiy-praktikalyq konferensiyagha qatysushylar – Polishanyng Qazaqstandaghy búrynghy elshisi Vladislav Sokolovskiy, Týrkiyadaghy Erdjiyes uniyversiytetining professory Abdulkadir Yuvaly, Vengriya respublikasynyng Qazaqstandaghy tótenshe jәne ókiletti elshisi Andrash Barany «kóteriliske qatysushylardy biylik ayausyz qudalaumen birge azaptap týrmege japty. 1986 jyly jeltoqsanda Almatyda sonday jaghday boldy. Jeltoqsan kóterilisi – sonyng dәleli» degen tújyrym jasady jәne olar birauyzdan ózderi qabyldaghan qararda qazaq jastarynyng әreketine kóterilis degen anyqtama berdi.

Atalghan konferensiyagha qatysushy tarih ghylymynyng doktory, professor Hangeldi Ábjanov Jeltoqsan kóterilisin bylaysha sipattap ótti:

– Iya, Jeltoqsan kóterilisi últ tarihynyng qasterli de qasiretti betterin jazdy. Ol ghasyrlargha sozylghan otarlau men totalitarlyq zorlyq-zombylyqtan qazaq halqynyng sýrinse de jyghylmaghanyn, órshil ruhty azattyqty ansaytynyn barsha әlemge pash etti. Ol últ múraty men mýddesinen, jer men eldi saqtaudan biyik eshqanday qúndylyqtyng boluy mýmkin emestigin dәleldedi. Jeltoqsan halyqtyng úiytqysy da, qorghany da óz ortasynan shyghatynyna, syn saghatynda synbaghandar shyn asyl ekenine kóz jetkizdi.

Ol qazaq halqynyng bolashaghy da, bolashaghyna esikti ashqan da jastar ekenin moyyndatty. Ótken ghasyr basynda úly aqyn Maghjan Júmabaev «Men jastargha senemin» dep, sәuegeylikpen jar salghan bolatyn. Ghasyr sonynda qazaq jastary sol senim ýdesinen shygha bildi. Úrpaqtar sabaqtastyghy dep osyny aitugha bolady.

Sóz joq, qazaq jastaryn talay últtyq mәseleler oilandyrghan. «Nege men ana tilimde bilim ala almaymyn? Nege qazaq mektepteri az? Nege qazaq tili ómirding kóptegen salalarynda qoldanystan yghystyrylghan?» degen siyaqty saualdar totalitarlyq biylikke qarsy ishtey narazylyq tughyzghany jasyryn emes.

Jeltoqsan kóterilisining sabaghy sol qordalanghan últ mәselesin jariya etip qoymay, sonymen birge tәuelsizdik tanynyng atuyn da tezdetti.Tәuelsizdikting arqasynda últymyzgha qatysty mәseleler sheshimin taba bastady. Últ ýshin, til ýshin biraz sharualar istelinip jatyr. Degenmen, qazaq qarnynyng ashqanynan góri, memleket qúrushy últ retinde qadirining qashqanyna renjuli.

Eger qazaq memleketindegi ótkir últ mәselesin aitatyn bolsaq, qazaq memleketi jóninde problema tuyndaydy. Múnday problema kópshilikke oy salary anyq. Býkil últty oilandyryp, tolghandyrghan problema birte-birte is-әreketke әkeletini zandylyq. Sondyqtan Jeltoqsan oqighasyn – beybit sipattaghy kóterilis dep aitugha negiz bar. Almatynyng Ortalyq alanyna shyqqan jastardyng qolynda eshqanday qaru bolghan joq.

Jeltoqsan kóterilisin osylay atauymyzgha Alibert Eynshteyn instituty osynday qúbylysty «azamattyq kóterilis» nemese «kýsh qoldanbau kóterilisi» dep anyqtauy sebep bolyp otyr. Ókinishke oray, kóterilis tarihshylar tarapynan da, memleket tarapynan da әli kýnge deyin layyqty baghasyn alghan joq. Jeltoqsannyng aqiqaty býginge deyin «jabuly qazan» kýiinde qaluda.

Jeltoqsan kóterilisi kenestik otarshyldyq sayasatqa qarsy alghashqy kóterilis edi. Búdan 38 jyl búryn ol ýlken tarihy silkinis boldy. Ony sol zamanda oy eleginen ótkizu onay emes-ti. Sol kezdegi jariyalylyq, demokratiyalyq iydeyagha sengen qazaq jastary qara kýsh iyesi kenes armiyasynyng tepkisinde qazaqtyng últtyq iydeyasy taptalghanyna anyq kóz jetkizdi. Búl kóterilis – Kenes Odaghyn qúrdymgha ketiruge bastau bolghan jәne qúramyndaghy bodan halyqtardyng azattyq qozghalystaryna dem bergen tarihy qúbylys. Últtyq ruhty kóterip, tәuelsizdikke jetuimizge serpin bergen búl kóterilisting tarihtaghy ornyn joghary baghalauymyz kerek. Jeltoqsan kóterilisi – birneshe ghasyrgha sozylghan últymyzdyng tәuelsizdikke jetu jolyndaghy jankeshti últ-azattyq kóterilisterining sabaqtastyq jalghasy jәne biyik shyny. Óitkeni Jeltoqsan bizdi tәuelsizdikke jetkizdi. Múny eshqashan úmytugha bolmaydy.

Qazir qazaqtyng tarihy últtyq kózqarasta janasha jazyluy kerek degen talap qoyyluda. Endeshe Jeltoqsan últ-azattyq kóterilisine baylanysty búrmalanghan faktilerdi qaytadan zerdeleu, jiberilgen qatelikter men kemshilikterdi qayta qarap, tarihy baghasyn beru, jeltoqsanshylardyng mәrtebesin anyqtau siyaqty mәselelerdi qolgha alyp, bir sheshimge keletin uaqyt jetti. Últtyq manyzy bar osynday mәselede samarqaulyq pen salghyrttyqqa jol beruge bolmaydy.

Al osy Jeltoqsan kóterilisining derekterin mektepter men joghary oqu oryndarynyng baghdarlamasyna ne sebepti engizbeymiz? Oghan kimder kedergi jasauda? San salaly mәselelerdi kóterip jatqan Senat pen Mәjilis deputattary Jeltoqsan-86 mәselesin kóteruge nege múryndyq bola almaydy? Ádettegidey súraq kóp, biraq onyng naqty jauabyn alu – qiynnyng qiyametine ainalmaq pa?

Meyram Bayghaziyn,

Konstitusiyalyq sottyng búrynghy baspasóz hatshysy, Qazaqstannyng qúrmetti jurnaliysi

"DAT". 04.12.2024.

Abai.kz