Beysenbi, 12 Jeltoqsan 2024
Janalyqtar 369 0 pikir 9 Jeltoqsan, 2024 saghat 21:00

E.Qoshanov ÚQShÚ Parlamenttik Assambleyasynyng otyrysyna qatysty

Suretterdi týsirgen T. Tanybaev.

Mәjilis tóraghasy Erlan Qoshanov bastaghan Parlament delegasiyasy Mәskeude ótken Újymdyq qauipsizdik turaly shart úiymy Parlamenttik Assambleyasy Kenesining kezekti otyrysy men on jetinshi plenarlyq otyrysyna qatysty.

Jiynda sóz sóilegen Erlan Qoshanov әriptesterine Qazaqstannyng ÚQShÚ-gha tóraghalyq etuining qorytyndylary turaly aityp berdi.

– Áriptesimizben birlesken ýilesimdi júmystyng nәtiyjesinde Qazaqstan Respublikasy Újymdyq qauipsizdik turaly shart úiymyna tóraghalyq etken kezende úiym aldynda túrghan barlyq mindet tolyq oryndaldy. Astanada ótken kezdesude elderimizding kóshbasshylary Qazaqstannyng tóraghalyghy barysynda atqarylghan is-sharalargha joghary bagha berip, úiymdy odan әri damytugha baghyttalghan manyzdy qújattar qabyldady. Biz seriktesterimizge búl qújattardyng tabysty jýzege asyryluyna qoldau kórsetkeni ýshin rizashylyghymyzdy bildiremiz. Ortaq mýddelerimizdi eskere otyryp, ÚQShÚ Parlamenttik ólshemin kezen-kezenimen damytu men nyghaytu baghytyndaghy júmysymyzdy jalghastyramyz, – dedi Mәjilis spiykeri.

Qazaqstannyng ÚQShÚ-gha tóraghalyghy kezinde úiym mýddeli eldermen jәne qauipsizdik salasynda júmys isteytin halyqaralyq qúrylymdarmen yntymaqtastyqty nyghaytty.

ÚQShÚ men TMD, sonday-aq ShYÚ arasyndaghy baylanys jalghasyn tapty. Biyl qazan aiynda Mәskeude ÚQShÚ – TMD – ShYÚ formatyndaghy dәstýrli kezdesu ótti. Onda atalghan úiymdardyng negizgi sayasy prinsipteri men jarghylyq erejelerining úqsastyghy atap ótildi.

2024 jyly ÚQShÚ-nyng BÚÚ-nyng baqylaushy mәrtebesin alghanyna 20 jyl toldy. Sonday-aq osy jyldyng qarasha aiynda Niu-Yorkte BÚÚ men ÚQShÚ arasyndaghy yntymaqtastyq turaly birlesken qarar qabyldandy.

Mәjilis spiykeri óz sózinde ÚQShÚ Parlamenttik Assambleyasy mýshe memleketterge qauipsizdik pen túraqtylyq mәseleleri boyynsha syndarly dialog jýrgizuge mýmkindik beretinin aitty.

Songhy jyldary Assambleya újymdyq qauipsizdikting manyzdy aspektilerin qamtityn birqatar modelidik zannamalyq akti qabyldady. Atap aitqanda, aqparattyq jәne biologiyalyq qauipsizdik, terrorizm men ekstremizmge qarsy kýres, esirtki saudasyna tosqauyl qoi salalaryndaghy qújattar.

Erlan Qoshanov Qazaqstan tóraghalyghymen Úly Jenisting 80 jyldyghyn atap ótuge dayyndyqqa erekshe nazar audarylghanyn aitty. Otyrystyng qorytyndysy boyynsha aldaghy mereytoygha oray ÚQShÚ Parlamenttik Assambleyasynyng Ýndeui qabyldandy.

ÚQShÚ Parlamenttik Assambleyasy is-sharalary ayasynda delegasiya basshylary Resey Federasiyasynyng Preziydenti Vladimir Putinmen kezdesti. Erlan Qoshanov Resey Preziydentine Qazaqstan Preziydenti Qasym-Jomart Toqaevtyng jyly lebizin jetkizip, Qazaqstan men Resey arasyndaghy parlamentaralyq qarym-qatynastyng joghary qarqynyn atap ótti.

Kelesi jyly ÚQShÚ-gha Qyrghyz Respublikasy tóraghalyq etedi.

Otyrysta Qazaqstan tarapymen qatar, Resey Federasiyasy Memlekettik Dumasynyng tóraghasy Vyacheslav Volodiyn, Belarusi Respublikasy Últtyq jinalysy Ókilder palatasynyng tóraghasy Igori Sergeenko, Qyrghyz Respublikasy Jogorku Keneshining tóraghasy Núrlanbek Shakiyev, Tәjikstannyng Madjlisy namoyandagon Madjlisy Oly tóraghasy Mahmadtoir Zokirzoda, sonday-aq ÚQShÚ Bas hatshysynyng orynbasary Taalatbek Masadykov, ÚQShÚ Parlamenttik Assambleyasynyng jauapty hatshysy Sergey Pospelov jәne Serbiya Respublikasy, Aljir Halyq Demokratiyalyq Respublikasy men Iran Islam Respublikasynyng ókilderi qatysty.

Abai.kz

0 pikir

Ýzdik materialdar

46 - sóz

Poeziya men prozada qatar qalam terbegen jazushy

Ahmetbek Kirshibay 1404
46 - sóz

Tiybet qalay Tәuelsizdiginen aiyryldy?

Beysenghazy Úlyqbek 1671