Qashyqta jýrgenimen, qalamynyng qúdireti arqyly-aq qasyndaghy syrlasynday qadirli, jazuymen-aq janyna jaqyn tartatyn adamdar bolady. Olarmen eki kýnning birin birge ótkizip, egiz qozyday qatar jýru shart emes, tipti jyldar boyy jolyqpauyng da mýmkin. Biraq qashannan keudenning týkpirinen enshilep qoyghan óz orny bar, sóredegi kitabyna kózing týsse de, baspasózden pikirin oqyp qalsang da, tipti basqa bir minәii sebeppen jadyna oralsa da, jýreging jylyp, janyng jadyrap sala beredi – әne, shygharmashylyq quattyng tylsym qúpiyasy! Sporttyng jiligin shaghyp, mayyn ishken maytalman jurnalist, jazushy Nesip Jýnisbayúly – biz ýshin osynday orny bólek túlgha.

Suretti redaksiyamyzgha Sәken Sybanbay úsyndy.

Ústaz ben shәkirt

Jasyl alandaghy aiqasqa ansary auyp, jankýierlikting jazylmas auruy qanyna singen jan jarys tamashalaumen ghana shektelushi me edi. Kógildir ekran arqyly es-týsti alghan eren bәsekening duyn sezingenmen, ol turaly dualy auyz dýldýlderding ne degenin bilgenshe degbir ketpey túra ma? Qazir ghoy, enkeygen kәri de, enbektegen bala da qolynan týspeytin qolaqpanday telefon arqyly dýniyening janalyghyn ýiden shyqpay-aq bilip otyr, al bayaghyda dop dodasy nemese basqa da dýbirli bәige kezinde qalalyqtar tang atpay gazet alugha úzyn-shúbaq kezekke túrsa, auyldaghylar astyndaghy jaby torysynan da ótken jaybasar poshtashynyng qarasyn kórgenshe jany jay tappas edi. Zaryqtyryp jetken gazetting songhy betindegi reportajgha ghashyghynyng hatynday yntygha ýnilip, tipti petitpen terilgen alaqanday aqparatyna deyin qúnygha oqyp, qúmardan shyghar edi. Sosyn basylymnyng baghaly betin tәptishtep qiyp alyp, sary mayday saqtap qoyar edi...

Tәnning saulyghy men súlulyghyna ghana bas iygen balang shaghy bayaghyda-aq artta qalghan «sport degen bir siqyr» endi dene shynyqtyru dengeyinen ósip, iri әleumettik qúbylysqa ainaldy. Onyng damuy, taraluy, tanyluy tek sol salagha jauapty qúrylymdardyng ghana júmysy boludan qalyp, «ayshylyq alys jerlerden jyldam habar alghyzatyn» BAQ-tyn, baspasózding de róli aspandap shygha keldi. Qazaqta qalam pen qayrattyng baylanysy tyghyz boluy kerektigin alghash úghynyp, sol baghytta tynymsyz ter tókken adam – Seydahmet Berdiqúlov edi. Ras, úly Múhang – Múhtar Áuezov te futbolgha qyzyqqan, osydan 100 jyldan astam uaqyt búryn «Jarys» komandasynda ózi de dop tepken, Sәbeng – Sәbit Múqanov ta, Sәken Seyfullin de, Sәuirbek Baqbergenov te sport taqyrybynda birshama qalam terbegen. Desek te, sport qalamgerligin maqsatty da jýieli týrde qolgha alyp, kәsiby dengeyge kótergen túnghysh túlghanyng Seydaghang ekenine eshkimning dauy bolmas.

HH ghasyrdyng 70-80-jyldaryndaghy «Leninshil jas» (býgingi «Jas Alash») gazetin «naghyz sheber jurnalister shyndap shygharatyn ústahana» desek jarasqanday. Seydaghang – bas bapker bolsa, Janbolat Aupbaev, Jarylqap Beysenbayúly, Júmabay Shashtayúly, Erjúman Smayyl, Erghaly Saghat, Ertay Ayghaliyúly, Qaynar Oljay, Dýrәli Dýisebay, Qydyrbek Rysbek jәne t.b. sayypqyrandar – komandanyng júldyzdy oiynshylary edi. «Solardyng ishinde shoqtyghy biyigi Nesip Jýnisbayúly edi» desek, artyq aitqandyq bolmas, óitkeni sol «bas bapkerdin» ózi airyqsha qúmar sport taqyrybyn estafeta tayaqshasynsha ilip әketip, әri qaray jalghastyrghan – bizding Nesaghang ekeni anyq.

Jalghastyru bylay túrsyn, ústaz ben shәkirtting qalam jarystyryp, qatar jazghany da bar. Men búl qyzyq jaytty aldymen Q.Oljay aghadan estigen edim, keyin Nesaghamnyng óz esteliginen de tauyp aldym:

«Seydahmet aghanyng iyleuine týskenime tórt jylday ótip (1978 jyldy aityp otyr – S.S.), búzau terisindey bylqyldap qalghan shaghym... Bir kýni meni Sәkeng shaqyrdy.

– Nesip, anau Argentinada ne bolghaly jatqanyn bilesing be?

– Áriyne, agha, futboldan XI әlemdik chempionat ótkeli jatyr ghoy...

– Soghan dayarlyq qalay?

– Tastay, agha! Ol dodagha qatysatyn 16 komanda jayly jaryq dýniyedegi jariyalanghan barlyq derekterdi kózinen tizip jinap qoydym.

– Bravo! Onda bylay isteyik, Neseke, osy chempionattyng 16 jýirigi jayly men de qalam siltegim kelip, qolym qyshyp jýr. Jaraydy desen, ekeuimiz jarysa jazayyq!

– O, agha, mynauynyz keremet qoy! «Leninshil jastyn» futbol jankýierlerin Qúday jarylqady desenizshi. Tek...

– Nemene, maghan qimay otyrmysyng dosielerindi?! Men ózim de qúr qol emespin...

– Joq, agha, sizge qimaghandy qayda aparamyn?! Tek sizding jazghanynyz kókte qalyqtap, mening jazghanym jer bauyrlap jatpasa boldy da... Jýregim daualamay túrghany...

– Sózdi qoy, bala. Basta! «Kóz qorqaq, qol batyr» degen. Algha!

...Shirkin, «Leninshil jas»-ay! Zamanynnyng Aqjelken kemesi bolghanyndy kónekóz bir oqyrmanyng joqqa shygharmas-au. «Argentina: әlemdik dop-doda» aidarymen jariyalanymdar dýnk-dýnk shygha bastaghan son-aq Argentinadaghy futbol chempionatynyz ýdere kóship Qazaqstangha, onyng ishinde «Leninshil jas» gazetining betterine qonys tepkendey boldy...»

Sóitip, qysqasy, chempionat bastalatyn 2 mausymgha deyingi aralyqta dodagha qatysatyn 16 komandanyng 14-i tanystyrylyp bitip, tek ekeui – Fransiya men Argentina ghana qalady. Sonda Neseken: «Aqyry ýlgermedik qoy, osy ekeuining birin chempionat sonyna qaldyryp, chempion bolghan kezinde jariyalasaq qaytedi?» – degen úsynys tastaydy. Múny qolday ketken Seydaghan: «Genialino! Áy, qaysysyn... Mening oiymsha, Argentina chempiondyqqa bir taban jaqyndau. Óz auyly, óz auasy, ózderi namysty, ot minez halyq, qarsy bolmasan, Argentinany qaldyrayyq!» – deydi. Qúday auzyna salghan shyghar, rasynda da Argentina chempion bolyp, aqyrynda oqyrmangha «tanystyrylmay» qalghan jalghyz komanda altynnan alqa taqqan kýnning erteninde ol turaly «Tanysynyz, әlem chempiony!» degen maqala jarq ete qalady. Búl esteligin Nesagham «Biz qalay chempionatqa barmay-aq Argentinany әlem chempiony atandyrdyq?» dep atapty...

Suretti redaksiyamyzgha Sәken Sybanbay úsyndy.

On olimpiada, bes әlem chempionaty!

Seydaghannyng ózi sonau jyldary dop dýrsiline elendep, London men Mehiko sharlasa, ýzdik shәkirti onyng búl dәstýrine de adaldyq tanytty: talay halyqaralyq jarysqa jurnalist retinde qatysyp, әlemdik dengeydegi san dodany óz kózimen kórip, onyng qyzyq-shyjyghy men egjey-tegjeyin kórkem tilmen kestelep, qazaq sport әuesqoylarynyng qazynasyna ainalghan qadau-qadau enbekterin jazdy. Sonyng biri – 1984 jyly jaryq kórgen «Futbolmen tynystaghan Ispaniya» atty kitaby. Sodan eki jyl búryn ispan jasyl alandarynda ótken HII әlemdik dop dodasynyng qyzyghy men qyzuyn sol kýii bere bilgen búl keremet tuyndyny ózgelermen talasa-tarmasa jýrip, júlym-júlymy shyqqansha biz de oqyghanbyz. Chempionattyng eng tartysty hәm sheshushi bәsekelerine ghana tolyghyraq toqtalghany bolmasa, kitap futbol merekesi ayasynan asyp, atalghan elding әdet-ghúrpy, minez-qúlqy, әleumettik ahualyn qamtyghan әri saparnamalyq, әri tanymdyq taptyrmas dýnie bolyp shyqqan. Óz basym әsirese ispandyqtardyng korridasy turaly dәl Nesaghannyng jazghanynday túshymdy enbekti, arada qyryq jyl uaqyt ótse de, әli kýnge kezdestirgen emespin. Mineki, oqynyz:

«...Alanda býiirin soqqan búqa men sabyna әsem gýldeste oralghan eki sýngisi bar banderiliero! Búl – korridanyng eng bir ghalamat sәti. Muzyka ýni pyshaq keskendey tyiylady. Tek sәt sayyn órshy týsetin baraban ýni. Búl asa auyr, qiyn da qauipti jattyghu oryndalatyn kezge ózindik bir dayyndyq siyaqty. Búqa qapysyn kýtip túrghanday qimylsyz kýide qos sýngisin jalt-júlt sermegen adam ghana tynyshsyz. Ol bir ornynda sekire beredi. Baraban dabyly eng sharyqtau shegine jetkende, beyne bireu búiryq bergendey-aq búqa sekendep túrghan banderilierogha qaray túra úmtylady. Myna joyqyn ekpinnen ekining biri túra qashar edi. Sonau biyikte otyryp, bizding jýregimiz dýrs-dýrs soghady...

Banderiliero sekendegen qalpyn birazgha deyin ózgertken joq. Búqa ózine bes qúlashtay qalghanda ghana «kelseng kel» degendey qasqayyp qarsy túrdy. Búqanyng mýiizi qarnynan endi-endi ildi-au dey bergende (bizding delegasiyanyng bir qyzy betin basyp, shynghyryp jiberdi), banderiliero asa shalt, asa ghalamat quatpen ong jaghyna qaray oqys sekirdi. Sol kýiimen auada qalqyp qaldy. Búl – bir ghana sekundtyng ishinde jalt etken kórinis. Búqa bar quatymen qayta úmtyldy. Mýiiz ben adamnyng arasynda qarysqa da tolmaytyn qashyqtyq qalghanda banderiliero qolyndaghy qos sýngini bar salmaghyn sala búqanyng kýjireygen jelkesining túsyna qadady. Qadady da, búqanyng mýiizine ilinip ketpeu ýshin shúghyl ongha oiysty. Múnyng bәrin ol bir-aq demde, bir ghana sәtte, jerge týspey, auada qalqyp bara jatyp oryndady!

Matador shyqty ortagha... Búqanyng qozghalugha shamasy joqtay. Tilin salaqtatyp basyn jerge salyp túr. Qarsy aldynda matador, ong qolynda ontaylap ústaghan semser, sol qolynda silteuge dayar jelbegey... Matador jelbegeyin jelpip kep qaldy. Búqa songhy kýshin jinap, túra úmtyldy. Matador algha attay berip, qolyndaghy semserin qúlashtay siltedi. Ótkir semser iyne qadaghanday, boylap joq boldy. Búqa tobyqtan qaqqanday matadordyng ayaghyn sýze qúlady.

Qanday qatal suret?! Óte qatal, tym qatal, shekten tys qatal! Solay oiladym. Korridanyng preziydenti bastap oramal búlghaghan stadion toly kórermenge qosyla qol shapalaqtap túryp solay oiladym, ómiri kórmegen búl suretke senbey, óksip jylaghan ózimizding qyzdargha ókinishimdi qosyp túryp solay oiladym, bir-birine úqsas әlgindey oqighalar tizbegin kórgende tóbe qúiqam shymyrlay otyryp osylay oiladym! El maqtaghan matador Ninio de la Kapea tribunadan laqtyrylghan gýlge kómilip túryp, qolyndaghy qan saulaghan qúlaqty alangha tayau otyrghan әdemi әielderding birine laqtyrghanyn kórip otyryp ta osyny oiladym! Ýlken bir shanyraqqa soghym bolarday ghalamat dәu búqanyng әlginde kórgen sýiretkimen qos mýiizden ilip alyp, dyryldatyp sýirep bara jatqanda da osyny oiladym! Aragha bir-eki minut salyp qúmgha úiyghan qandy jasyra salyp, taghy bir búqany ortagha jibergende de osyny oiladym...».

Olimpiadagha nemese basqa da halyqaralyq jarysqa barghan jurnalisti qúr qyzyq quyp jýrgen janday kóretinder de bar shyghar. Biraq negizgi júmysyn mýltiksiz atqarumen qosa, arasynda uaqyt tauyp, sol barghan elining salt-sanasyn, jón-joralghysyn, túrmys-tirshiligin zerdelep, ony óz oqyrmanyna osylay tanystyra aludyng ózi keremet emes pe? Ári qay jaytqa da ata-babasynan beri mal baghyp, tórt týlikting ózindik orny men qadir-qasiyetin bilip ósken qazaqtyng balasy retinde qarap, oy týyi de oryndy. Jalpy, Nesip Jýnisbayúly qay taqyrypty qozghasa da, neni surettese de, oghan últtyq ústanym túrghysynan, qazaqy tanym biyiginen nazar salady.

Suretti redaksiyamyzgha Sәken Sybanbay úsyndy.

Búdan keyin shyqqan «Meksikadaghy futbol toyy» da sportqa әues jan bitkendi ózine әbden ghashyq etti. Men de aghamnyng «Shanyraghynda Maradonaday sanlaq úl óssin!» degen qoltanbasy bar osy kitabyn sóremning tórinde asa qúndy tәbәrikshe tәptishtey ústap kelemin. «Ýshinshi raund», «Auyldan shyqqan alyptar», «Mústafa Óztýrik», «Olimpiyskiy marshrut», «Bas iyemin!», «Erejesiz beldesu» sekildi kitaptary da jankýier qauymnyng janyn rahatqa bólegeni aqiqat.

Suretti redaksiyamyzgha Sәken Sybanbay úsyndy.

Rahatqa bóleytini – Nesip Jýnisbayúly sporttyng qyr-syryn jete mengerip, jilik shaqqanday jeke-jeke taldap beredi, bylayghy júrt bayqay bermes qaltarys-búltarysyna sheyin qalt jibermeydi. Sosyn qazaq tilining naghyz shúrayy men shyrayyn barynsha bappen qoldanyp, baghyn asha biledi. Futboldyn, kýrestin, bokstyn, t.b. sport týrlerining qaysybireuler «tis bata qoymas» dep tikeley audaryp jýrgen terminderi men ereje-erekshelikterin qazaqy qalypqa say, últtyq úghymmen shymqay orap úsynghanda, ana tilimizding qanshama mol mýmkindigin paydalana almay jýrgenimizge kózimiz jetip, jer shúqyp-aq qalatynymyz ras. Sporttyng ón boyyna tәn alyp-úshqan airyqsha kónil-kýidi, doppen birge dýrsildep otyrar jýrek qaghysyn, jarystyng jankýier qanyn qyzdyrar alapat aptyghyn dәl bere biler suretkerlik, jazushylyq sheberligi – óz aldyna bir jyr.

Ónerge inkәr saf kónil

N.Jýnisbayúly shygharmashylyghynda qazaq sportshylarynyng portrettik galereyasy erekshe oryn alatyny ras. Múnda sonau Qajymúqannan tartyp, Ábilseyit Ayhanov, Ábdisalan Núrmahanov, Ámin Túyaqov, Ghúsman Qosanov, Timur Segizbaev, Qúralbek Ordabaev, Jaqsylyq Ýshkempirov, Shәmil Serikov, Mústafa Óztýrik, Asylbek Qilymov, Gýlnar Sahatova, Núrbaqyt Tenizbaev, Mәulen Mamyrov sekildi týrli alamanda qazaqtyng atyn shygharghan sanlaqtardyng beynesi sap týzep túr. Bekzat Sattarhanovqa qara sózben jazylghan rekviyemining ózi nege túrady?!

Ánsheyinde kóp sózge joq, toq eterin bir-aq aitarday tomagha-túiyq kórinetin sport marghasqalarynyng Nesaghanmen tildeskende emen-jarqyn ashylynqyrap, erkin sóiley bastaytynyn angharu qiyn emes. Óitkeni, birinshiden, olar búl kisini «óz ortamyzdyng adamy» dep biledi, ózimsine jyly úshyray qaraydy, qaltqysyz senedi, ekinshiden, kez kelgen adammen tez til tabysyp, tiri pendege aitpas jan syryn maydan qyl suyrghanday suyrtpaqtap, sóilete biletin kәnigi kәsiby sheberlikting aldynda bәribir dәrmensiz, ýshinshiden, әrqaysysynyng sporttaghy әr qadamyn, enisi men jenisin ózinen artyq bilip, sayrap túrghan maman eriksiz qúrmet pen yqylas sezimin oyatary sózsiz.

Alayda Nesip aghamyz tek sport taqyrybynda ghana qalam tolghady desek, qateleser edik. Ol – múnymen qatar ruhaniyat taqyrybyna kelgende de su tógilmes jorgha. Qúnarly tilimizding mol mýmkindigin sport taqyrybynyng ózinde qalauynsha qamtyp jýrgen jazushy últtyq óner men mәdeniyet salasyna kelgende tipti erkin kósilip, erekshe shabytpen jazady. Qaybir jyly ayauly Aqannyn, qazaq ruhaniyatynyng qaytalanbas bilgiri hәm janashyry Aqseleu Seydimbekti eske alu sipatynda jazylghan «Aqseleu júmbaghy» degen essesi talay adamnyng kózine jas aldyrghany da este. Sonday-aq jazushy Sofy Smataevtyng әigili romanynan tartyp, jalpy shygharmashylyghy jóninde syr shertken «Elim-aylap» eniregen qalamger», «Qazaqtyng әn biyigi» (Qayrat Baybosynov haqynda), «Shyrqashy, Jәnibek!» (Jәnibek Kәrmenovpen sher tarqatysu), «...Jan bólek» bolghanymen, taghdyr ortaq, agha!» (Asanәli Áshimúlymen syrlasu), «Kýiding Generaly» (General Asqarov jóninde), «Chempion-әnshi» (Dimash Qúdaybergen fenomeni turaly) sekildi esseleri oily oqyrmandy eleng etkizdi. Sebebi búl tuyndylarynyng ón boyynda avtordyng has ónerge inkәr saf kónili de, әdebiy-mәdeny әlemning únghyl-shúnghylyna jetik biliktiligi de, shygharmashylyq adamynyng san qatparly jandýniyesine ýnile biletin súnghyla zerektigi de qosa órilip, kórinip jatyr.

Suretti redaksiyamyzgha Sәken Sybanbay úsyndy.

Ádebiyet, «Sport» hәm «Namys»

Nesaghannyng oqyghan jandy birden ýiirip әketer әsem jazuyna sýisinip otyryp, «shirkin, bú kisi kórkem әdebiyetke nege kóbirek aralaspady eken?» degen oigha qalatynymyz anyq. Áytpese әp-әdemi-aq bastamap pa edi? 1983 jyly «Ringtegi taghdyr» atty povesi (qazir hikayat dep jýrmiz ghoy) «Jalynnyn» jabyq bәigesinde jazushy Marat Qabanbaydyng «Jihankez Titiyimen» qatar ekinshi jýldege ie boldy (birinshi oryn eshkimge berilgen joq). N.Jýnisbayúly búl tuyndysynda Olimpiadadaghy boks finalyn negizgi oqigha orny etip ala otyryp, basty keyipkerding (onyng Serik Qonaqbaev ekenin ishimiz sezedi) balang shaghynan osy bas ainaldyrar tabysqa jetkenge deyingi býkil ómir belesterin, qalyptasu joldaryn qadau-qadau detalidarmen birte-birte asha týsip, aqyrynda býtin beyne týzip shyghady, tútas taghdyr kórinis tabady. Al әigili Sýgir kýishining ghúmyr tarihyndaghy bir ýzik syrdan qanday múndy da sazdy әngime tudyrghan?! «Kertolghau» atty osy әngimening myna bir túsyn birge oqiyqshy:

«Áueli keng әlemdi bir keudege syighyzghysy keletin keremet bir tolqynys dombyra shanaghynan yqylyq atyp, syrtqa qashty. Dereu asqaqtaghan astynghy shekke múny basym ýstingi shekti qosa qoydy: tata-tata-ta, ta-ta-tata-tam, ta-ta-tata-ta, tat-tata-tam... Kýy bayau ghana, búiyghy, oily bastaldy. Tizgindi tejep otyrghan Sýgirding ózi. Kýiding keremet te kelisti túsyn tartyp otyryp, әzirge beymәlim jalghasyn oilap otyr. Sol túsqa kelgende qayter eken?! Sausaghynyng ózi súnqyl sazdyng zandy jalghasyn tauyp kete berse jón-aq. Dәl sol jerde ayaghyna qan týsken attay sýrinip ketse, ólim ghoy.

Kýiding bastalghan túsyndaghy tolghaghy ashy bóligin taghy bir qaytalap aldy da, orta saghagha týsti. Qaghysy sәl shirady. Jauyrynynyng jipsigenin sezdi. Orta saghada oiqastap-oyqastap alyp, ýsh perne joghary kóteriletin de, sol jerde qos ishekting eng bir sazdy túsyn tauyp basyp, qúiqyljytyp ketetin. Tura bir su shayqalmas jorghanyng jýrisi dersiz, taypaltyp jóneldi. Tyndaghan jannyng túla boyy otqa týsken temirdey balqyp jýre berer sәti osy.

Jigitter «búl ne keremet kýi?» degendey, auyzdaryn ashyp qalghan. Dalada jel soghuyn, qús úshuyn toqtatqanday. Tek qana túla boyyndy tendessiz súlu sipaghanday, essiz bir sezimning tenizinde qalqanday qalqyp kete barasyn...».

Suretti redaksiyamyzgha Sәken Sybanbay úsyndy.

Alayda Nesip Jýnisbayúlyn jazushy retinde әigilegen shygharma – «Ákemning qamshysy» bolar, sirә. Tuasy qarapayymdyghynan tanbaytyn avtor povesti dep bergenimen, romannyng jýgin kóterip túrghan shygharmanyng qazaqy әngimeshildik bayanmen jaymashuaq bastaluy da, orta tústaghy shirygha týsken iyirimge toly qym-quyt shiyelenisi de, oqyrmandy ýzdiktire, yntyqtyra kelip... bastan qamshymen tartyp jibergendey esengirete ayaqtalatyn dramalyq týiini de bir-birimen ýilesim tauyp, ózara jymdasyp túr. Jazushynyng teneui dәl, sureti mol qúnarly tilinen («Alaqanyna analyq mahabbatyn may etip jaghyp, sonymen sylap jatqanday...») bólek, oqigha qúru, obraz jasaudaghy zerdeliliginen basqa, búl tuyndy tútas qoghamymyzdy týbine tartyp bara jatqan qorysty batpaqtyng qoyasyn aqtaryp, sol arqyly ozyq oi, ýlken iydeya aita aluymen qúndy.

Ádebiyetke terendep barugha múrsha bermegen negizgi ýsh sebep retinde Nesaghannyng ózi mynalardy ataydy:

– Birinshiden, bes tomdyq «Olimpiyskiy marshrut» kitaby. Qúday sәtin salyp, jolym týsken, óz kózimmen kórgen Olimpiadalardaghy qazaq sportynyng shejiresi, jenisterimiz ben jenilisterimizding jyry men syry ispetti búl bes tomdyq mening 30 jylday uaqytymdy aldy. Áriyne, búlar da – mening tól enbegim, tuyndym, biraq kórkem әdebiyetke júmsar quatymdy qúrban etkeni de ras. Ekinshiden, «Sport» gazetindegi bas redaktorlyq qyzmetim. Redaktor bolu – zor mәrtebe, ataq-abyroy ghana emes, ol – jauapty mindet, ýlken óner! Men «Sport» gazetine bas redaktor bop 1991 jyly taghayyndaldym. Sodan úzyn-yrghasy on ýsh-on tórt jylday basylym basqardym, basqalardyng jazghanyn óndep-jóndep, týzep-kýzeuding ózimen-aq kýshim sarqyldy. Ýshinshiden, naghyz jazar shaghymdaghy qajyr-qayratymnyng kóbin «Namys» futbol klubyn qúrugha, jasaqtaugha, ony ayaghynan qaz túrghyzugha júmsappyn...

Ras, Nesaghannyng 90-jyldardyng basynda tek qana qazaq balalarynan túnghysh «Namys» últtyq futbol klubyn úiymdastyrghan enbegin erlik dep baghalaugha bolady. Býkil el boyynsha súrau saldy, oidan-qyrdan izdedi, jarghaq qúlaghy jastyqqa tiymey qabiletti qarakózderdi tapty. «Namys» komandasy bes jylday ómir sýrdi. Keyin býkil qazaq deytin últtan, birtútas Qazaqstan deytin memleketten sol komandany ústap túra alatyn, jýregi últ dep soghatyn bir azamat tabylmay, zor mashaqat enbekpen, jýregi últ dep soghatyn bir azamat tabylmay, zor mashaqat enbekpen, auyr azappen qúralghan újymnyng toz-tozy shyghyp tarap jatqanda, Nesaghannyng shyqpaghan qúr jany qalghanday edi. Sol balalardyng Núrbol Júmasqaliyev bastaghan bir toby premier-liga klubtarynda, aldy últtyq qúramada oinady. Qarjylay kómek bolghanda, ol bastamany әri qaray túraqty jýrgizuge de bolar edi. Amal ne...

***

Býgin, 10 jeltoqsanda osy qalam men sportty qatar alyp jýrgen jazushy, jurnalist, toghyzqúmalaqtan sport sheberi, joghary dәrejeli tóreshi, Qazaqstannyng enbek sinirgen jattyqtyrushysy Nesip Jýnisbayúly jetpis tórt jasqa keldi. Osyghan deyingi jazghan enbegin elep-ekshep, shygharmalarynyng bes tomdyghyn әzirleumen qatar jaqynda onyng «Olimpiyskiy marshrut» siklining songhy – besinshi kitaby jaryqqa shyqpaq. Múnyng ishindegi bir erekshe nәrse – Nesaghang «HHII ghasyrdaghy qazaq sportshylaryna hat» jazypty. Jana ghasyrgha deyin әli 76 jyl uaqyt bar. Qúday jetkizse, ol ghasyrda da qazaq halqy, Qazaqstan memleketi ómir sýrip, gýldenip, kórkeyip túrar degen ýmit kýshti, sol bolashaq úrpaqqa aghamyzdyng nendey amanat aitqany bizge de qyzyq bolyp túr.

Sosyn Nesaghang ózi «qazaqtyng Qajymúqannan keyingi bas baluany» dep esepteytin Ábilseyit Ayhanovtyng ómiri men taghdyryn syr ghyp shertetin «Jerding jaryghy» atty eki tomnan túratyn roman jazyp jatyr eken. Alghashqy kitabyn ayaqtap ta qalypty. Bәse, biz biletin Nesaghang osyghan deyingi kórgen-týigenin paryqtaumen ghana shektelip otyrmasa kerek edi. Qayta endigi atqarar isin, tolghar taqyrybyn oilastyryp, mereyli kýndi shygharmashylyq kónil-kýide qarsy alugha tiyis qoy!

Sebebi, qalamnyng kiyesin úqqan, sanasy sergek, oiy jýrdek adam bәribir jazbay otyra almaydy...

Sәken Sybanbay

Abai.kz