Qazaqstannyng búrynghy preziydenti Núrsúltan Nazarbaev әlginde Reseyge saparlap bardy. Búl turaly Kremliding resmy sayty habarlady.

Eks-preziydent Núrsúltan Nazarbaev Resey preziydenti Vladimir Putinmen Novo-Ogarevoda jolyqqan. Búl aqparat 13 jeltoqsanda jariya boldy.

Eks-preziydent Nazarbaev pen Putinning jolyqqany turaly ózge derekter aitylmady. Kremli sayty: «Nazarbaev pen Putin syrtqy sayasatty talqylady», - dep qysqa qayyrghan.

Suret: kaztag.kz saytynan alyndy.

Osy habar aqparattyq kenistikte qyzu talqylanuda. Qogham eks-preziydentting Reseyge saparlap baruyn san-saqqa joruda.

Osy rette biz Mәjilisting barqatar deputattarynyng Núrsúltan Nazarbaevtyng Reseyge sapary turaly pikirlerin Abai.kz oqyrmandarynyng talqysyna úsynbaqpyz!

Suret: parlam.kz saytynan alyndy.

Nazarbaevtyng Putinge «poklon» jasau sapary: «Eskining revanshizmi» 

Ermúrat Bapi, Mәjilis deputaty:

– Eks-preziydent Núrsúltan Nazarbaevtyng Putinge «poklon» jasau saparynan keyin, eldegi barlyq olqylyqqa Parlamentti jazghyratyn qogham «deputattardy soy» sindromyn qaytadan qozdyra bastaghan synayly. «Mәjilistegi deputattar eldegi revanshizmge qarsy nege әreket jasamaydy?» degen súraq әleumettik jelilerdi tenseltip túr.

Osyghan oray, Parlamentting 21-qarasha kýngi plenarlyq otyrysynda jariya etken deputattyq saualymdy yqshamdap, qayyra úsynudy jón kórdim. Oqyp kóriniz, artyq-kemin patsha kónildi qauymnyng ózi payymdap alar.

Eskerte keteyin, «eskining revanshizmi» men «jananyng sabotajy» turasynda byltyrdan beri Parlamentting jalpy otyrysynda birneshe ret mәsele kótergenimde, «joqtan bardy qoqsytqandy qong kerek qoy» degen synaymen, jelining pikir serkeleri meni kýlki qylghany da bar edi. Álbette, men ózimdi eldegi pikirlerding altyn qazyghy sanaudan aulaqpyn. Degenmen óz qúzireti men qoldanystaghy zannamalar beretin mýmkindikter shenberinde Mәjilis deputattary «estiytin» biylikti de, qotiyndau qoghamdy da qúlaghdar etip jýrgenin osy jariyalanym arqyly qaperge salghym keledi.

***

ESKINI ANSAUShYLAR BAS KÓTERE BASTADY!

QR Últtyq Qauipsizdik komiytetining tóraghasy
Ermek Saghymbaevqa!
QR Aqparat jәne mәdeniyet ministri
Aida Balaevagha

...Juyqta әleumettik jeliler arqyly Parlament Senatynyng búrynghy basshysy Darigha Nazarbaevany jer-kókke syighyzbay maqtaghan viydeo taraghany mәlim. Álbette, taqyrypqa jeleu bolghan personajdyng basqalardan adamy «artyqshylyghy» bolsa, oghan eshqanday dau joq. Biraq búl adam – Darigha hanym keshe ghana eldegi ekinshi basshy retinde joghary sayasy lauazym iyesi bolghanyn úmytpaghan jón. Sondyqtan búny búrynghy sayasy rejimning «artyqshylyghyn» dәripteuge arnalghan, qoghamdyq sanagha sinirilmek sayasy manipulyasiya dep qabyldau kerek.

Ásirese qazaq qoghamyna (qaytalap aitam, qazaq qoghamyna) iritki salugha astyrtyn baghyttalghan osynday «eskini ansau» ýrdisi býginde sayasy sipat ala bastaghan siyaqty. Áleumettik jeliler arqyly tarap jatqan múnday manipulyasiya arqyly «jana Qazaqstandy» sayasy jik-jikke bólu, ósh alu, ese qaytaru, «biylikke qaytyp kelu» әreketining әlpetin sezinu qiyn bolmasa kerek.

Mәselen, taghy bir mysal: Qantar oqighasyna tikeley qatysy bar, qantógiske sebepshi boldy dep sanalatyn «teris diny aghymnyn» kósemi bostandyqqa shyqqan son, onyng jaqtas jandayshaptary qoghamnyng sayasy sanasyna «qiqym salugha» belsendi týrde kirisude. Qantarda memlekettik tónkeris jasaugha әrekettenip, aqyrynda shetelge qashyp ketkender birtindep elge orala bastady.

Endi olar últtyq múdde-múra men salt-sanagha qarsy iydeologiyany el ishine ýiirip, revanshistik sayasatty qoghamgha siniruge qam jasauda. Maqsat – әzirge onsyz da ala-qúla qoghamda әleumettik-protestik tenselis pen narazylyq tolqularyn tudyru. Áleumettik jeliler men taralymy milliongha taqau jazylushysy bar tanymal internet resurstargha qarjylay kómek beru arqyly olardy óz «bauyrlaryna» basyp, ashyq platformalar arqyly sayasy tenselister tudyrugha niyetti. Maghan múnday insayderlik aqparattyng birnesheui jetti.

«Býgingi biylik otstavkagha ketedi», «merziminen búryn ótetin saylaulargha dayyndyq jýrip jatyr», «deputattardan úyat ketti» (men ózimdi úyattan kettim dep aita almaymyn jәne ózgege de aitqyzbaymyn) degen siyaqty jalang trendterding әlemjelige erkin tarauyna sol revanshistik kýshterding qoltyqqa su býrku әreketteri sebep boluda. Búnyng bәri «búrynghynyng kezinde múnday bolmaghan» degen tezisti taratu arqyly qoghamdyq sanagha solaqay sanylau saludyng sayasy tehnologiyasy dep qabyldau kerek.

Men dәl osynday kontrpropagandalyq materialdardyng bir parasyn búghan deyin tiyisti vedomstvolardyng joghary lauazymgerlerine joldaghan edim. Endi qoghamgha iritki salushy týpnúsqalardy anyqtaudy, eng bastysy – el-júrtqa jik salu pighyly bar osynday «eskishil» astyrtyn kýshterdi anyqtaudy, olar jóninde qoghamgha tolyqqandy aqparat berudi Últtyq qauipsizdik komiytetining (KNB) basshylyghynan súraymyn.

Álbette, men mýddeli mekemelerdi mәni mayysqan mәselening anyq-qanyghyn, memlektting dini men dingegin solqyldatugha tyrbanghan revanshistik kýshterdi anyqtaugha shaqyrghanda, deputat Bapy sóz bostandyghyna núqsan keltiruge әser etude degen oy bolmauy kerek. Eshqanday zansyz qudalau bolmauy tiyis. Búl últtyn, eldin, memleketting tútastyghyna tәntilikten tughan bastama dep qabyldanuy kerek.

Biraq jeme-jemge kelgende, «eskishildik» tehnologiyasy últtyq tútastyqqa qastyq qylatyn, qazaq qoghamyn sayasy lagerilerge bólshekteuge qúshtar «sóz bostandyghy» bizding eldik bolashaghymyzgha qater tudyruy әbden mýmkin. Qazaqstannyng qauipsizdigine, juyq bolashaqtaghy eldik múratyna qaskýnem múnday sóz bostandyghy bizge qanshalyqty qajet?!

Sol siyaqty «búrynghy biylikti» ansaushylar ushyqtyryp, qazaqtar men jalpy músylmandar dýniyesin «jana Qazaqstangha» qarsy aidap salyp jýrgen diniy-sayasy әreketter de әshkerelenui kerek. Qazaqtyng myng jyldyq últtyq múrattary men últtyq salt-dәstýri sharighatpen emes, tiyisti zannama normalarymen rettelui tiyistigin úmytpayyq!

Suret: kazpravda.kz saytynan alyndy.

«Aqyldy qartay da óner eken»: Revanshizmge jol joq!

Erlan Sairov, Mәjilis deputaty:

– Qazaqstanda revanshisttik kýshter dәstýrli týrde jyldyng ayaghynda «qoza bastaydy».

Núrsúltan Ábishúly Nazarbaev shetelge shyghyp kelse, el ishinde әr-týrli aqparattyq, sayasy dýmpuler boluy dәstýrge ainalyp otyr. Búl da shyndyq.

Mine, N. Nazarbaev Reseyge jol tartypty. Búl neni bildiredi?

Eger nazar audarsaq, eki aida Qazaqstan ishinde memleketke, naqty Qasym-Jomart Toqaevqa qarsy aqparattyq shabuyldar da bolyp jatyr. Búl tendensiyany «sayasy soqyr» ghana kórmey otyrghan shyghar.

Revanshistter Qazaqstandaghy әr-bir oqighany memleketke qarsy paydalanugha tyrysyp otyr! Ótken eki aidyng ishinde Qazaqstangha ishten de, syrttan da aqparattyq shabuyl ýdep barady! Búl sol Qantardaghy jenilis ýshin revashistterding ósh alugha tyrysuy!

Konstitusiya boyynsha, Qazaqstan Respublikasynyng syrtqy sayasatyn anyqtaytyn - Preziydent! Býgingi Preziydent - Qasym-Jomart Toqaev!

Búrynghy preziydentting myna turbulentti zamanda basqa memleketting basshysymen kezdesuin qalay týsinuge bolady? 2022-jyly Qantar oqighalarynan keyin: «Men zeynetke shyqqanmyn, barlyq ókilettilikti preziydent Qasym-Jomart Toqaevqa tapsyrdym», - dep Núrsúltan Nazarbaevtyng ózi mәlimdegen!

«Endi sayasatpen ainalyspaymyn!» dep taghy birneshe mәrte mәlimdedi! Álde, zeynetke shyqqannan keyin Núrsúltan Ábishúlynda «úmytshaqtyq» payda boldy ma eken?

Onda Núrsúltan Ábishúlyna Nazarbaevtar janúyasyna qatysty korrupsiyalyq mәseleler boyynsha súraqtardyng tausylmaghandyghyn, Qantar oqighasynyng naqty sebepteri boyynsha da súraqtardyng bar ekendigin, «Nazarbaev Fondynyn» tabighatyn da zertteu mýmkin ekendigin jetkizu qajet tәrizdi!

Eger de, býgingi basshylyq ótken sayasy rejimge qatysty barlyq súraqtardy, әzirshe qoymay otyrsa, ol Núrsúltan Nazarbaevtyng «Aqsaqal» retinde tynyshtyghyn almayyq degen gumanitarlyq faktor!

«Kapitaldy qaytaru boyynsha da» qosymsha súraqtardyng tek qana «Nazarbaevtar» janúyasyna qatysty ekendigin qogham týsinip otyr! Osynday auyr jýkti arqalap alyp, nege halyqty dýrliktire beretindigi týsiniksiz!

Men aitarym: «Revanshizm ne proydet! Revanshizmge jol joq!».

Qazaqstannyng tynyshtyghy men birligin revanshistterden saqtau ýshin barlyq zandy әdisterding bәrine baramyz! Sondyqtan, zeynetke shyqqannan keyin, elge beynet jasamay, tynysh jýrgen aqyl bolady.

«Aqyldy qartay da óner eken». Elding tynyshtyghyn búzghandar onbaydy! Búl anyq!

Býgingi myna alay-dýley zamanda basty maqsat - El Birligi! Qazaqstannyng sayasy túraqtylyghy óte manyzdy aspekt. Yntymaq, Yqpaldastyq, Jasampazdyghymyz arta bersin!

Suret: kaz.inform.kz saytynan alyndy.

Nursultan Abiyshevich - eto chelovek sovetskoy nomenklatury

Samat Núrtaza, Mәjilis deputaty:

– Eks-preziydent Kazahstana N.Nazarbaev VChERA vstretilsya v Moskve s preziydentom Rossiyskoy Federasiy V.Putinym.

Esly chestno, u menya takie vstrechy vyzyvayt kakuy-to vnutrennuu trevogu. V golove srazu vsplyvaet Peterburjskaya vstrecha ot dekabrya 2021 goda, posle kotorogo sluchilisi “Kantarskie sobytiya”. Ya ubejden, chto kajdyy chelovek doljen zanimatisya svoey neposredstvennoy rabotoy y sootvetstvovati toy pozisiy kotoroy on zanimaet v dannyy moment.

Vot smotrishi na drugih eks-preziydentov, spokoyno jivut na pensii, hodyat po priglashenii, dait sovety svoey molodeji, v politiku ne lezut y ostaytsya v pochete. Ya ne viydel y ne slyshal, chto by Shushkevich ily Kuchma vstrechalisi s preziydentamy drugih stran v statuse “eks”. Ya ne pomnu chto by Shevardnadze ily Akaev melikaly na politicheskih vstrechah posle svoego uhoda. Pochemu nash eks-glava ne mojet ugomonitisya? Zachem ety ejegodnye polety v Moskvu?

A mojet eto privychka? Mnogoletnyaya privychka vremen SSSR, kogda nado bylo letati v Kremli za odobreniyem? Vse-taky Nursultan Abiyshevich - eto chelovek sovetskoy nomenklatury, kak ny kruty … tem bolee letal by on prosto kak turist - nikto by slova ne skazal. A tut srazu s aeroporta y v Novo-Ogorevo, k VVP. Trevojno kak-to. Ne hochetsya potryaseniy y volnenii, esly chestno …

V narode y bez togo vsyakie sluhy hodyat, a teperi posle poezdky v Moskvu, snova v obshestve y daje v rukovodstve strany u nekotoryh mogut byti vsyakie insinuasii, kotorye v svoi ocheredi negativno otrajaitsya na splochennosty y stabilinosty strany.

Abai.kz