Qazaqtyng qayghysyndaghy alyptar azayyp bara jatyr. Solardyng biri – keshe ghana 95 jasynda dýnie paraghyn japqan Mekemtas Myrzahmetov. Men kezinde búl ghúlamanyng «Qazaq әdebiyetindegi sopylyq tanym» atty kitabyna Alghy sóz jazghan edim. Últ-Úrpaq-Úrghyn ýshin ótken jankeshti shayqastarda Mekemtas aghaday alghadaydyng sonynda jýrgenimizding ózi – biz ýshin mәnin mәngi joymas mәrtebe!

Qosh-qosh, úlyqtar keruenining qara nary!

Úlylardan qalghan úlaghat mynau: Adamzat ómirindegi kýresterding eng úlysy – últ ýshin kýres. Búl qasiyetti kýreske ghúmyryn sarp etken úldaryn últ ta eshqashan úmytpaq emes. Olar halyq jýreginen óshpestey oryn alady. Múnday erenderding enbegin bilgenderding qaltqysyz qasiyet tútatyny kýmәnsiz, bilmegender de dýrmekke erip, esimin eriksiz esinde saqtary haq. Sonday atpal azamattardyng biri – Mekemtas Myrzahmetúly. Onyng at jalyn tartyp mingen kezinen bastap-aq ghylym men mәdeniyette sony sorapqa týsip, sara jol izdeui – osy últjandylyghynyng kórinisi edi. Janalyq izdeu – ózin tanytqysy keletin kez kelgenning sipaty boluy mýmkin. Biraq Mekemtas Myrzahmetúlynyng tyng baghyt-baghdary basqa edi. Olay deytinimiz, Mekeng izdegen janalyqtar sol tústa óz basyna maqtau-marapat әkelmek túrmaq, ghylymy karierasyna ghana emes, pendelik ghúmyryna da asa qauip tóndiretin qaterli jol edi. Sol kezde Mekem-agha úsynghan baghyttardan últjandy degen túlghalardyng ózi at-tonyn ala qashqany – sonyng aighaghy. Biraq solay boldy eken dep, baghytyn basqa arnagha búru bylay túrsyn, kidiris jasap kibirtiktegen de jeri joq, tek algha qaray nyq senimmen basa berdi. Sonau 32-jylghy ashtyq kezinde bala Mekemtasty qorqau qasqyrlardyng qorshauynan sәby qaryndasyn qúrbandyqqa berip, qútqaryp qalghan ana jýregi bolashaqta ata-shanyraqtyng iyesining ghana emes, kýlli últ múratyn tu etetin úlynyng taghdyryn qapysyz boljay bilgen ghoy.

Mekeng qolgha alghan taqyryptardyng barlyghy kenestik sayasatqa mýldem kereghar, al últqa ólsheusiz paydaly edi. Búrynghy әdebiyettanuda Abay dýniyetanymynyng negizgi shyghystyq arnasy turaly tiyip-qashyp qana sóz etilip kelse, búl turaly kózqaras Mekenning enbekterinen keyin kәmil baghytyn tapty. Ghalym enbekterining taghy bir ózgesheligi – patshaly Resey kezinde qalyptasyp, kenes ókimetinde әbden ornyqqan belgili bir ghylym salalarynyng tar shenberinde ghana zertteu jýrgizu ýrdisine syya bermeytindigi edi. Onyng zertteuleri әdebiyettanudyn, filosofiyanyn, tarihtyn, pedagogikanyn, halyq pedagogikasynyn, sayasattanudyn, kerek bolsa, jaratylystanu ghylymdarynyng qatysy bar nysandaryn qatar qamtyp jatatyn. Búl da últtyng arman-ansaryn aldynghy oryngha qondan tughan qúbylys. Syrtqy ekspansiyanyn, otarlaudyn, orystandyrudyn, shoqyndyrudyn, mәngýrttendirudin, últsyzdandyrudyng tarihyn, әdis-tәsilderin, sol maqsatta әreket etken missionerlerding ómir tarihyn, qiytúrqy әreketterin ghylymy negizde tanytyp qana qoymay, onyng zardaptaryn joyyp, joghaltqanymyzdy qayta qalpyna keltirudin, oghan qarsy túrudyng joldaryn aiqyndaghan enbekteri de bir tóbe. Ghalym múratynyng úlylyghyna, arlylyghyna, adamy qasiyetterine min tagha almaghandar oghan sayasy kózqarasy qate, ghylymy әdistemelik negizi bir izdi emes degen siyaqty syndar aityp baqty. Biraq qazirgi zaman talaby Mekeng uәjderining uәliligin, auzynyng dualylyghyn, haqtyghyn dәleldedi.

M.Myrzahmetúly enbekterining qay-qaysysy da bosteki baylamsymaqtardan, sayasy baqay esepterden ada, qúnyn joymas qymbat dýniyeler. Sonyng ishinde aiyryqsha bólip aitudy qajet etetini – qazaq әdebiyetindegi sopylyq mәselesi. Sopylyq ilimnen, onyng tarihynan, ol jayyndaghy maghlúmattardan qansha uaqyt qol ýzip qalsaq ta, ol jónindegi aqiqattar últtyng qany men jany ekendigin bergi tarihtyng ózi kórsetip berdi. Búl qanday aqiqat edi? Úly Dalagha ýstemdik qúrghysy kelgen syrtqy kýshterding barlyghy sopylyq ilimdi qúrtu ýshin bar quat-sharyqtaryn júmsady. Keshegi patshaly Resey, keyingi sovettik totalitarizm, býgingi vahabittik-salafittik, koranittik diny teris aghymdar sopylyqtyng atyn da, zatyn da tezirek últ jadynan óshiruge jantalasty. Búlar bir-birine qarama-qayshy qúrylymdar bolghanyna qaramastan, osy zúlmat jospardan tuyndaghan zymiyan әreketti bir-birine estafeta qylyp tapsyryp otyrdy. Búl qiytúrqy sayasat býgin de jalghasuda. Mysaly, sovet ókimeti qansha jerden ateistik platformadaghy memleket bolghanymen, din ataulymen ymyragha kelmeytin synay tanytsa da, últ hәm din ózegine jegi bolyp týser teris diny aghym ókilderin óz maqsattaryna paydalanyp otyrdy. 20-jyldardyng sonynda Shamy damolla degendi «sahnagha» shygharsa, 60-jyldardan bastap SADUM-nyng vahabittik baghyttaghy qyzmetkerlerin kóbeytip, olargha astyrtyn dem berip otyrdy. Osynday asa quatty da qaterli kýshke jeke túlgha qarsy túrdy degenge búryn da, qazir de bireudi sendiru beymýmkin is. Solay bolsa da, búl – aiday aqiqat.

M. Myrzahmetúly Sovet ókimeti sopylyq ilimdi, ol turaly ghylymy oidy túnshyqtyryp, vahabizmdi jymysqylyqpen qoldap-quattap otyrghan tústa, Abaydaghy jýrek ilimi jayly mәselelerdi kóterip, aghysqa qarsy jýzip edi. Osy әreketine baylanysty jyly lebiz estu bylay túrsyn, tek shetqaqpay kóruden kóz ashqan joq. Biraq aghasy hәm ústazy Bauyrjan Momyshúly jýrgen tar jol – tayghaq keshudi ózining de taghdyry dep tanyghan Mekem-agha ony aldyn ala bildi, onyng qiyndyghynan qynbady.

Mekenning zamandastary týgili, aldynghy tolqyn aghalary da habarsyz, bәlkim, sanaly týrde baz keshken sopylyq ilim jayyndaghy oilar, maghlúmattar tam-túmdap tamshydan qúralghan tenizdey bolyp, arnayy zertteulerge úlasty. «Izdegenge – súraghan» degendey, osy tústa, 1991 jyly Halyqaralyq qazaq-týrik uniyversiytetining ashyluy ghalymnyng tyngha týren salyp, osy arnada bel sheship enbektenuine sebep boldy. Búl uniyversiytet qazirgi kýnde yasauitanudyng iri ortalyghyna ainalghan. Sonyng bas sebepkeri Mekem-agha bolatyn.

«Dinin shanshyp qarmaqqa, әrkim bir jem izdep jýrgen» (A. Baytúrsynov) býgingi tanda әleumet әlpeshtegen әnshi de, Alash ardaqtaghan aitysker de, halyq saylaghan «qalauly» da, el sengen bәzibir biyliktegiler de, imannyng úiytqysy bolugha tiyis keybir meshit qyzmetkerleri de sol aitylghan – din shanshylghan qarmaqty qauyp, jattyng jetegine kómekeyinen qarnalyp, últynyng soryna ainalghan kezde Mekemtas Myrzahmetúlynday aimanday túlghanyng baghzy bastau – týp tanymgha shaqyrghan úlan-ghayyr enbegi Payghambarymyz (s.gh.s.) aitqan «Úly jihadtyn» naghyz ózi!

Býgingi yasauitanushylar da Yasauy ilimining qúndylyghy onyng últ tarihymen bite qaynasqandyghynda ghana emes, últtyng býgini men úrpaqtyng bolashaghyna da auaday qajet ekendigin aityp otyr. Yasauitanushy B.Qorghanbekov ózining «Yasauy ilimi: keshe, býgin jәne erten» degen maqalasynda: «Orys filosofy, qúqyq teoriyasynyng bilgiri I.Iliin Reseydegi senim men shygharmashylyq iydeyalardyng arasynda tyghyz baylanys boluy kerek dep esepteydi jәne múny últtyq iydeologiyanyng basty sipaty etip kórsetedi. Onyng aituynsha, últtyq iydeologiya tarihy mәlimet berui kerek jәne tarihy sheshimderdi anyqtauy tiyis. Yasauy ilimi osy talaptardyng bәrine jauap beredi. Yasauy ilimi «dәstýrli din» úghymynyng qúramynda bolghanymen, onyng mәnine qatysty bolghandyqtan, onymen kóp jaghdayda sinonim retinde qoldanylmaghy da zandy. Sonday-aq ol últtyq iydeologiyamyzgha negiz bolatyn birden-bir jol», – deydi (http://masa.kz/article/view/id/2561).

Osy aitylghandargha qarap-aq, Mekeng negizin qalaghan Yasauitanu ortalyghy men ol jazghan enbekterding halyq ýshin qanshalyqty manyzdy ekenin úghugha bolady.

Býkil adamzat balasynyng sanasy sansyrap, tórtkýl dýniyening «tәnirine» ainalghan tehnokratiyalyq tanym túiyqqa tirelip, dinder dogmattanyp, kýlli әlem Bar men Joqtyng tarazysynda tenselip túrghan býgingi tanda adamzat pen ghalamzatty qúrdymnan qútqaratyn qasiyetti ilimning Óz qolymyzda túrghanyn aityp, jarghaq qúlaghy jastyqqa tiymey jar salghan Mekem-agha – «jahan janashyry» deuge layyqty jan. Sopylyqqa dýiim ishki-syrtqy jat kýshterding qas, al Mekeng siyaqty júrty ýshin janyn pida etuge dayar túlghalardyng ony birden-bir aqiqat joly dep esepteytini – jay paradoks qana emes, әrbir adamnyng úiqydaghy kókiregin oyatuy tiyis aqiqat.

Fashizm ajdahasy Mәskeudi jútqaly túrghanda, arshylan tughan Baukeng – Bauyrjan Momyshúly keudesin tosyp edi! Erlik iyjәzәtin Sol Kisining óz qolynan alyp qalghan Mekemtas agha Myrzahmetúly da últqa qater tóngen qazirgi almaghayyp tústa Antyna adaldyghyn tanytudan esh tanbady! Abay men Shәkәrimdi sopylyqtan әdeyi alshaqtatpaqqa ne olardy basqa jat aghymdargha teligisi kelip jantalasqan sodyrly kýshterge der kezinde túralata toytarys bergen әruaqty әreketteri, songhy jyldary qazynaly Ontýstikting ruhany múralarynyng basyn biriktirgen 300 tomdyqty shygharu nemese B. Momyshúlynyng 100 tomyn qúrastyru syndy irgeli sharualary – osynyng bәri әlgi aitqandarymyzdyng búljymas dәlelderi!

«Qazaq әdebiyetindegi sopylyq tanym» atty jinaqqa ghalymnyng 70-jyldardan beri qaray jazylghan qazaq sopylyghy haqyndaghy ghylymy maqalalary toptastyrylghan edi. Búl enbekter últtyghymyzgha jat, qaterli diny aghymdardyng sesi bilinbey túrghan kezde-aq jazyla bastaghany ghalymnyng bolashaqty boljay bilgen kóripkeldigine menzeydi. Búl qasiyet ghayyptan kelgen nәrse emes, últyn sheksiz sýyden, bolashaghyna týpsiz alandaudan tughan qúsny qúlyq. Búl maqalalar tek avtordyng ghana emes, qazaq ghylymynyng da jýrip ótken jolyn tanytady. Sopylyqtyng joly ghana emes, ony zerttep-tanudyng joly da – últ hәm úrpaqtyng kókirek kózin ashatyn, qasiyetinen kýlli qaskóy qashatyn qasterli jol.

Jinaqta islam dinining ózegi bolghan sopylyq ilimnin, ruhany ilimning qazaq topyraghynda qalay kóktep, kórkeyip, gýldep, jemis bergeni tolyqqandy tәptishteledi. Búl úlyq ilimning Ál-Farabi, J. Balasaghúni, A. Jýigineki, A. Yasauiyden bastau alyp, jyraular poeziyasyna jalghasqan, odan Abay, Shәkәrim, Mәshhýr-Jýsip múralarynda arna tapqan dәstýrliligin kórsetip, onyng belgili bir qyrlary zaman tynysyna say aldynghy oryngha shyghyp, «hәl ilimi», «jauanmәrtlik», «kәmil insan», «tolyq adam», «ar ilimi» dep atalghany, soghan layyqty olardyng qanday erekshelikteri әleumettik mәn alghany tereng taldanghan. Jinaqtyng ruhany tamyrlarymyz turaly tanymymyzdy keneytuge, býginimizdi búldyr túmannan seyiltuge, bolashaghymyzdy bayandy etuge sýbeli septigi tiyeri sózsiz.

Halqymyz «Jaqsynyng aty ólmeydi, ghalymnyng haty ólmeydi» deydi. Mekemtas Myrzahmetov aghamyz aty da, haty da mәngi ólmeytin, qazaq halqy barda esim-soyy úmytylmaytyn, haty úrpaqtan-úrpaqqa jalghasatyn naghyz ghalym. Lәiim, jayy jәnnatta bolghay!

Ayt-Man Núrjan

«DAT».

Abai.kz