Latyn eng aldymen - kompiuterding «tili». Ekinshiden, tәuelsiz memleketimizding ózi tandaghan (syrttan tanghan emes) әlipbiyi. Búl - qazaq halqynyng (sheteldegi diasporalaryn qosqanda) ortaq әlipbiyi, әri memlekettik tilge nazar audarudyng «tyn» әdisi de.

Latyn eng aldymen - kompiuterding «tili». Ekinshiden, tәuelsiz memleketimizding ózi tandaghan (syrttan tanghan emes) әlipbiyi. Búl - qazaq halqynyng (sheteldegi diasporalaryn qosqanda) ortaq әlipbiyi, әri memlekettik tilge nazar audarudyng «tyn» әdisi de.

Qyryq eki әrpimiz bar dep maqtanghanymyzben búnyng bәri tól dybystarymyzdy tanbalap túrmaghany әrkimge ayan. Tipti ziyany da joq emes. Keybiri bilim ordalarynda qazaq tili sabaghynda da: «ózge últ sózderin aina-qatesiz jaz! Jәne sol tilding erejesine say sóile!» dep óktemdik jasap túrghanday. Osynyng saldarynan qazaq sózderi (esim sózder) әli kýnge qatelikterinen aryla almay keledi. Ózge til erejesi tyqpalanyp, qazaq tilining jeke ghylym retinde óz erejesi baryn eskermeytin tәrizdi. Sol sebepti, besikten beli shyqpay jatyp-aq ózge grammatika zandylyghymen balalarymyzdyng tilin «syndyratyn» ózge әlipbiylik V,Yo,IY,F, H,S,Ch,Sh,,,,E,Ya dybys/әripterden arylu qajet bar. Anatomiya, zoologiya, tabighattanu pәnderi oqulyqtaryn qazaqsha túnghysh jazghan alashtyng adal úly Halel Dosmúhamedúly: «Tilge kirgen jat sózder de sinu ýshin, tilge «ózilik» boluy ýshin sol tilding zanymen ózgerip, tanymastay hәlge kelui kerek. Býitpese jat sózder búralqy bolyp, tilding shyrqyn búzady, tilge ziyan beredi... Jat sózderdi qoldanghanda tilimizding zanymen ózgertip, tilimizge layyqtap alu kerek. Jat sózderdi ózgertpey, búljytpay alatyn jer dýniyede til joq dep aitsa da bolady... Jat sózderdi ózgertpesten alyp, bastapqy jat qalybymen tilge siniremiz degendik - shatasqandyq. Bú jolda jýrgen adamdar tilimizge orasan ziyan keltiredi....zorlyqpen kirgizgen jat sózder elding týp qazyghy bolghan tildi búzady» degen edi. Qazaq últtyq әlipbii - qazaq tilining tabighatyna say boluy - zandy. Latyn әrpine qayta oralu ýshin alghashqy qadam - osy boluy kerek.
Latyn әrpine kóshu - kóshelerdi orfografiyalyq, stilistikalyq sauatsyzdyq satpaghynan tazalaudyng ontayly sәti. Álbette, latyn әlipbiyine kóshpey túryp, qazaqy ataulardy, jarnamalardy latynmen jazugha tyiym salghan jón, kónbegenderge aiyppúl saludy qarastyrghan lәzim. Latyngha kóshuding tiyimdi joldaryn qarastyrghan abzal, alayda, búl jolda asyghyp-aptyqpaghan jón. Latyngha qayta oralu ýshin mynaday dayyndyq sharalary jýrgizilui tiyis.
1. Qazaq tili әlipbiyinen V, Yo, I, F, H, S, Ch, Sh, , , Yu, E, Ya әripterin (tanbalaryn) shygharuymyz kerek. Álipbiyimizdi yqshamdap, tabighy dybysymyzgha bet búruymyz qajet. Kompiuter de әripterding neghúrlym az bolghanyn «qalaydy».
2. Qazaq tilindegi I, U dybystarynyng dauyssyz týrlerin ghana moyyndauymyz kerek. Kirme sózderde dauysty Y birde IY/YY bolyp qoldanylsa, birde (dauysty Y bolmaghandyqtan) E bolyp qoldanylatyndyghyn (menestir) eskergen jón. U dybysy - ÚU, nemese ÝU týrinde jazylady. Mysaly: úuys, gýuil, júuyrda, júua, kýuә, eger eki ashyq dauystynyng aralyghynda kelse U bolyp tanbalanady: aua, әue, al sóz basynda bir buynda UA, UÁ týrinde qoldanylady: uaqyt, uәj t.b.
3. Qazaq tilinde sóz basynda birynghay dauyssyz /ne dauysty/ dybystar qatarynan kelmeydi. Osy erejeni saqtaghanda U, Y dybystary dauyssyz dybystary qatarynan óz oryndaryn tabady. Kýni býgin U men Y әripterin orys tili erejesindegi qyzmetimen qazaq tilinde qoldanyp otyrmyz(?). Qazaq tilining óz zandylyqtaryn eskermeu - tilge jasalghan qiyanat, obal. Búl - qysan, әri ezulik Y, I dybystarynyng elenbeuinen tuyndap otyrghan olqylyq.
4. Meninshe, ózge tilderden engen sózderding barlyghyn audaru mýmkin emes, әri audaru dúrys emes. Kirme sózderding qazaq tilindegi balamasy bolmasa, dybystalu auanyna qaray zandastyryp, qoldanghan jón. Qazaq tili sózderining dybystaluy zandylyghyna kereghar kelmeytin kirme sózderding týbirin sol kýiinde qaldyrsa da bolady. Bizde kirme sózderding núsqasyn kóbine-kóp orys tilindegi týrinde qoldanu basym bolyp túr. Búl dúrys emes. (Kesteni qaranyz, ózge júrt qalay qoldanady)
5. Latyn әlipbiyine kóshpey túryp, eldi- mekender, kóshe, mekeme, kәsiporyn t.b. qazaqy ataulardy latynmen jazugha tyiym salghan jón. Árkim óz betinshe jazyp, júrtty janyldyrmasqa osynday shara qajet.
6. Latyn әlipbiyin pysyqtap alghan dúrys. Bәlkim, Á, Q, Gh, Ó, N, Y, I, Ú, Ý jәne H әripterining keybirin tanbalaudy kirillisadan (qoldanystan shygharylghan әripterding tanbalary) alu tiyimdi bolar, oilanu kerek.
7. Álipbiydi pysyqtaghan son, oqu oryndarynda fakulitativter júmys atqaruy kerek.
8. Is jýrgizudi orys tilining audarmasy retinde emes, taza qazaqy qalpyn keltirip, qalyptastyruymyz qajet tәrizdi. (Upravleniyem prinyaty mery - basqarmamen shara qoldanyldy emes, basqarma shara qoldandy boluy tiyis. Búnday óreskel qatelerding aldyn alu kerek: búl - orystildilerding qazaq tilindegi qújat ainalymyn «qalyptastyrugha» qosqan jemisi. Qújat isining qazaqsha jatyq boluyn, qysqa-núsqa, úghynyqty boluyna nazar audara otyryp qalyptastyrghan jón. Al búnday talap oqu oryndary týlekterine memlekettik tildi tereng mengerip shyghudy jýkteydi, sondyqtan:
9. «Júmyla kótergen jýk jenil» demekshi, latyngha kóshkende paydasy bolatyn dayyndyqtyng biri: respublikamyzdyng barlyq mektepterinde (qazaq tildi, últtyq, jekemenshik, arnayy t.b.) negizgi pәnderding memlekettik tilde boluyn qarastyrghan jón. Búl - diasporalardyng qúqyn taptau emes, memleketshildikti oilau, «halqymyzdy biriktirushi faktor - qazaq tilining rólin arttyru» bolyp tabylady. Óz basym Qazaqstangha ózge últ ókilderi rizashylyq sezimderin osynday úsynystardy qoldau arqyly jetkizedi degen senimdemin. Qazaqstandy Otany sanaghan, bolashaghyn qazaq elimen, qazaq halqymen baylanystyratyn azamattarda týsinispeushilik bolmaydy. Árkim óz últtyq ereksheligin dәripteudi qoyyp, memlekettik dengeyde oilauyn qarastyrsaq - otanshyldyqtyng ýlgisi osy tәrizdi.
10. Álipbiydi qabyldap, resmy jariyalanghan song (qújattardy rәsimdeudi qoya túryp), Qazaqstanda taratylatyn aqparat qúraldarynyng tilshileri tiyisti kurstardan ótkeni jón. Aldaghy uaqytta qazaqtildilerding qúqy búzylmas ýshin (67% qazaq + ózge últty qazaqtildi azamattar) tilshi lauazymy qazaq tilin biluge mindettelse kerek. Olay etpegen jaghdayda júmysyn qalay atqarmaq? Qalaysha qazaqstandyq tilshi atalmaq?
11. Memlekettik tildi dәripteu býkilhalyqtyq is, әr azamattyng boryshy bolghandyqtan Qazaqstanda taratylatyn búqaralyq aqparat qúraldarynyng barlyghy (shyghatyn tiline qaramastan) birneshe materialdaryn latyngha negizdelgen qazaq әlipbiyimen qazaqsha beruge mindettelui kerek. Búnday maqalalardyng sany jyl sayyn artuy kerek, gazet betinen orny da keneygeni dúrys bolar edi.
12. Joghary oqu oryndary qazaq tilin kiril jәne latyn núsqasyn salystyra otyryp ýiretushi filolog mamandardy әzirleui kerek.
13. Mektepterde latyn әlipbiyine negizdelgen memlekettik tilding qadyr-qasiyetin arttyru maqsatynda memlekettik til sabaghyn (qamtityn mәseleleri: otbasy, tughan jer, halqymyzdyng әdebiyeti, óneri, mәdeniyeti, dili, dini, tarihy, is jýrgizu t.b.) engizu.
14. Halyqqa latyn әlipbiyine qúrylghan til ýiretu kurstaryn úiymdastyru - latyngha kóshu jolyn jenildetedi.
15. Latyn әrpine qúrylghan әlipbiyding mini joq ekenine kóz jetkende eldi mekenderdegi mekeme-kәsiporyndardyn, kóshelerdin, sauda oryndarynyn, qyzmet kórsetu salasy t.b. ataularyna kónil bólgen dúrys. Latynmen jazylghan qazaq jazulary kirilmen jazylghan qazaqsha (orysshadan) 3-4 ese úlghaytylyp jazyluy tiyis. Alayda, dýken, dәrihana, emhana, aurúuhana, mektep, azyq-týlik, araq-sharap t.b. tek latyn әlipbiyimen jazylsa, (júrt ýiir bolghan jeri bolghandyqtan) memlekettik tilding mereyin asyrary sózsiz. Búl memlekettik tilge qúrmetimizdi Qazaqstangha kelgen turisterge sezdiru, júrttyng kózin qanyqtyru maqsatynda jasalatyn is.
16. Júmys oryndary óz júmyskerlerin latyn әlipbiyine negizdelgen qazaq tili kurstaryna qatysudy úiymdastyru.
17. Osy kezenderden ótken song qújattardy latyn әlipbiyine qiyndyqsyz kóshiremiz degen oidamyn.
Algha basyp, jana beleske shyghu ýshin de latyngha kóshu qajet, kóshten qalmas ýshin, bolashaq úrpaq ýshin. Búl - mening pikirim. Sheshim shygharu halyqtyng enshisinde.

Tólen RAMAZANÚLY

"Týrkistan" gazeti