Sәrsenbi, 4 Jeltoqsan 2024
Janalyqtar 3268 0 pikir 5 Qazan, 2009 saghat 07:25

Ábish Kekilbayúly. ERKINDIKPEN QOShTASQAN ESIL DÁUREN

("Birjan saldy" kórgende)

Jyl ainalyp soghatyn qansonarda jigitter boy kóterip, seyilge shyghatyn. Joldarynan ang qashsa, antalay quyp, mәz-mәiram bolatyn. Qiqugha eligip, qyz­dy-qyzdymen qansha qyr asqandaryn da bayqamay qalatyn.

Sóitse, qúlaghyn jymyp ap, júl­dyzday aghyp bara jatqan taghy kenetten kóz aldarynda, tylsym qúdiret soqqan­day, múrttay úshty. Sozalandap baryp, óz boyyn ózi jinay almay, iyrelendep qúlap týsti. Kózdi ashyp-júmghansha jantәsilim etti. An-tang qughynshylar toqtay-toqtay qalysty. Odyrayyp-odyrayyp qaraghan­darymen, eshtene úgha almady.

Kenet әldeqaydan qarqyldasqan әjep­tarqy dauystar qúlaqtaryna jetti. Tóbeden shyr ainala shýiilgen qúzghyn qarghalar kórinbeydi. Aspan ashyq. Ol da tan-tamasha qalyp jatqanday. Beyjay maujyraydy. Júrt ne bolyp, ne qoy­ghanyn qapelimde týsine almay túr. Sayat­shylar at ýstinde. Sostiyp-sostiyp qat­­qan da qalghan. Álgi bir júmbaq qarqyldar barghan sayyn kýsheye týsti. Árqay­sy­synyng estilgen túsynan bir-bir qarayghan kórindi. Birte-birte kóterilip keledi. Kóterile-kóterile, qyr basyna aighyr top atty adam andyzdap shygha keldi.

Shyqty da, jaylaryna qarap túrmady. Dauysy kýjildegen bireui anadaydan ai­qay saldy: "Áy, sender kim bolasyndar?"

("Birjan saldy" kórgende)

Jyl ainalyp soghatyn qansonarda jigitter boy kóterip, seyilge shyghatyn. Joldarynan ang qashsa, antalay quyp, mәz-mәiram bolatyn. Qiqugha eligip, qyz­dy-qyzdymen qansha qyr asqandaryn da bayqamay qalatyn.

Sóitse, qúlaghyn jymyp ap, júl­dyzday aghyp bara jatqan taghy kenetten kóz aldarynda, tylsym qúdiret soqqan­day, múrttay úshty. Sozalandap baryp, óz boyyn ózi jinay almay, iyrelendep qúlap týsti. Kózdi ashyp-júmghansha jantәsilim etti. An-tang qughynshylar toqtay-toqtay qalysty. Odyrayyp-odyrayyp qaraghan­darymen, eshtene úgha almady.

Kenet әldeqaydan qarqyldasqan әjep­tarqy dauystar qúlaqtaryna jetti. Tóbeden shyr ainala shýiilgen qúzghyn qarghalar kórinbeydi. Aspan ashyq. Ol da tan-tamasha qalyp jatqanday. Beyjay maujyraydy. Júrt ne bolyp, ne qoy­ghanyn qapelimde týsine almay túr. Sayat­shylar at ýstinde. Sostiyp-sostiyp qat­­qan da qalghan. Álgi bir júmbaq qarqyldar barghan sayyn kýsheye týsti. Árqay­sy­synyng estilgen túsynan bir-bir qarayghan kórindi. Birte-birte kóterilip keledi. Kóterile-kóterile, qyr basyna aighyr top atty adam andyzdap shygha keldi.

Shyqty da, jaylaryna qarap túrmady. Dauysy kýjildegen bireui anadaydan ai­qay saldy: "Áy, sender kim bolasyndar?"

Múnday tóten súraqty eshkim kýt­pegen. Sayatshylar sasyp qaldy. Jónderin aitty. Álgilerding bireui esti­genderin jalma-jan janyn­daghylargha týsindirdi. Taghy da qarq-qarq kýlisti. "Volinye ludi, ishi kakiye?"

Dudar bórikter әrli-berli iyzendesti. Arttaryna búrylyp, oigha qaray qayta qúlap ketti. Iyqtaryna ýnireygen bir-bir týtik asyp alypty. Kómeyinen ajal tógi­le­tindey, asqaqtay qaraydy. Álgi qasqyr­dyng ajaly da solardan kelgen bolmasyn.

Qarq-qarq kýlki qar kómip jatqan appaq jotalardyng astyna sinip tún­shyq­ty. Dýniyeni qaytadan tynyshtyq basty.

Qayran qalghan qalyng sayatshy әli auyzdaryn ashyp túr. Birazdan keyin esterin jiyp aldy. Keu-keulesken kýlki qayta estildi. Búl manayda jaqyn jerde kimning auyly bar ekendigi súraldy. Soghan baylanysty ótken-ketkender eske týsti. Joghalghan shider. Úmytylghan shaqsha. Eshkimge auzynan shyqpaytyn basqa bir qúpiya... Jappay oigha orala bastady.

Til alghysh jigitter tapsyrmalar alyp, tús-túsqa jónep ketti.

Mosqal tarta bastaghan әdemishe erkek qús tósekke qúlapty. Tәtti úiqynyng qúshaghynda. Qúlaghyn kesip alsa da biler emes. Raqattana kólbeydi. Álgining bәri óng be, týs pe?.. Onymen de sharuasy joq.

Qysyr jylanday qylymsyghan erke súlu... Erte oyanyp ketken... Kórgen týstey bir sәttik toyat... Kózdi ashyp-júmghansha ótken de shyqqan. Endi onyng oryny uday qaryp, ókinishi ózegin jalap barady. Eshtenege alang bolmay, beyjay úiqy soqqan majyra meymanyna ýnilip te, týnilip te qaraydy. Kópten beri kókeyinde keptelip túrghan ishtegi dertti laq etkizip tóge salghysy da keledi.

Qansha tistenip, qazyp-qazyp qazy­myr­lanyp sóilegisi kelse de, kózapara kórgensizdikten qymsynyp, tym sypayy til qatty. Áuelde jesir kelinshek qúruly túrghan qaqpangha ózi birinshi bolyp jýgirip edi. Shirente búralghan bolat serippe ózi kelip týsken oljany shappaghanda qaytpek? Qarmay alyp, qaqshyp salghan. Onysyn qu tizesin qúshaqtaghan jesirdi jarylqaghanym dep oilaghan.

Úiqydan oyanghan montany meyman shy­tyna qaraghan әiel janarynan kó­mey­in­degisin týsinip otyr. Jә, bolar is bolyp ketken. Tipti bozala tannan oyanyp óksip jat­qan beyshara múnlyqty ayap ta barady. Aya­ghany sol: osynday reti kelgen jerde kó­nilin aulap, qasyna jatyp, aunap-qu­nap ketedi. Ne súrasa da qolynan qaqpaydy.

Maqpal súlu súraghanda da ne súraydy... Belindegi beldikting bir qamaryn qalaydy. Kózindey kórip, ústap jýreyin dep alyp qaldy. Jalp ete qalghan bestik shamnyng sónip bitpegen biltesi qyp-qyzyl bolyp mazdap jatty.

Shetkeri ýiden qúlqynsәriden at­tanghan jolaushy jyp-jyly denesin múp-múzday bop qarmay alghan tanghy auagha titirkenip, sol bir aidyng súghanaq suyghyna qynjyla ókinish aitty. Áldeqayda enteley asyqqan erketotay sylqym jolaushynyng qay qylyghynda da býgingi kórermenning kónilin qaldyrmasa da, kózine tikendey qadalar sezikti jәilar tolyp jatyr. Al olar onyng tústastaryna qalay kóriner eken... "Oybay, mynasy ne?" dep betin basar ma eken? Álde: "Qayran zaman-ay, deseyshi!" dep aiyzy qanyp raqattanar ma eken?

Kadrlar jyljyp almasyp jatyr. Kózge tosyn kórinister. Tipti úshyrasyp ta kórmegen. Biraq, say-sýiegimen úghatyn­day... Kónilge tym jaqyn seziletin kóri­nister tizbektelip ótip jatyr. An-tang nazaryndy alysqa shaqyryp, ýirenshikti dýniyeden birjolata bezdirip jatqanday. Sol bir tylsym qozghalystan uaqyt bayau almasyp, mausymdar jipsiz jeng úshynan jalghasyp jatqanday.

Etek-jenin jappay qymtap, jalpaq dýniyeni jappay býrkegen aq kórpe óz-ózinen týitelenip, irip-toza bastady. Týrilgen etektey tómennen bastalghan kókmaysa kókke qaray órmelep barady. Kók ala shyt kóilek kiygen erketotay kóktem barghan sayyn delendey týsken. Say-salalar qiqugha tolyp, ersili-qarsyly shúbyrys bastaldy.

Bókter-bókterde qarauytqan ýiirler. Shúbarytqan otarlar. Kýrenitken endi tigilip jatqan keregeler. Shúbala malyn­typ, kómilte kómkergen aq jelender, qynama beshpetter. Toynaqy kiyinip, jinaqy jylmandasqan jigit-jelen.

Kenet sonday syzdiya syzylghan sy­payy dýniyede әrpil-tәrpil kózge shalynar әldekimder. Anadaydan auyldy kóre sala, at ýstinde taltayyp túryp alyp jat­qan­dar qanshama?! At qaptalynda salpandap shauyp kele jatqandary qanshama?! Endi bireuleri qaralay kókke shapshyp, sekirip-sekirip qoyady. Keybireuleri attaryna te­ris minip, teris qamshylap otyr. Taghy bi­reuleri apiyn ishkendey bylq-sylq. Ja­nyna juyp ketkendi quyp keterdey, kó­zin tóbennen asyryp, eserlene qaraydy.

"Alaqay! Saldar kele jatyr... Sal­dar!.." Ayqayynyng ózi jer jarghanday. Dý­nie qoymaljyndanyp, qoyyrtpaq­tanyp jýre berdi. Dýnie jýrisinen janyl­ghan­day... At ýstinen eren-sereng qúlay ketedi. Qar­sy alghandardyng qúsha­ghyna jyghyla ketedi. At jalynan jayylghan tósekterge jaybaraqat súlay salady. Attan týsirgen qyz-kelin­shekterdi bas salyp sýiip ja­tyr... Qúshaq­tay jyghylyp, qarmay qúshyp jatty. Oghan renjip jatqan eshkim kó­rinbeydi. Qayta ónmendey týskenge ózeu­rey týse me qalay? Bәri shetinen shady­man. Shetinen mәz-mәiram. Ákeleri ba­zardan kelgendey qarq bolyp jatqan bir júrt...

Soghan qaraghanda búl kýndi saghyna kýtkendey. Alty ay qysta ýiden shyqpay әbden ishi pysqan júrttyng boyyn túsaghan salqyndyqtan bir sәtte serpilgendey. Ýlken-kishi ózin-ózi úmytyp, jayran­dasyp-aq jatyr.

Sal-serilerdi ortagha alyp, auyl-aymaq taban astynda qan bazargha ainalyp ketkendey. Esteri ketip qalypty. Jayy­lyp jastyq, iyilip tósek bolyp jatyr. Óz kózinizge óziniz senbeysiz. Ótirik deyin deseniz, jan-jaghynda jalghan sóilep, jalghan oinap-kýlip jýrgen eshkim joq. Tipti emin-erkin. Shyndyq deyin deseniz, bәri shamadan shyghyp, asyp-tógilip jatyr. Múnday jaghasy jaylau raqat ómirding kýnnen-kýnge jalghasyp, sozyla berui sirә mýmkin be?!

"Saldar... Alaqay, saldar keldi..." Qaqaqu basylar emes. Auyl iyesi Kólbay da ashylyp-shashylyp baghuda... Jan-jaqqa habar aityp, ersili-qarsyly shabarman attandyryp әure. "Pәlen­shekeme aittyndar ma?.. Týgenshekeme habar tiyip pe?" Auyl ýsti abyr-sabyr.

Kólbay quanbay da qaytsin! Endi-endi dәulet bitip, endi-endi qatargha qosylyp kele jatyr. Birjandar auyl arasynyng jay qydyrmasy emes. Ataghy aspandaghan sal basymen, laqyldatyp laqap arqalap jýredi. Yrysy tasityn ýige týsetin qyzyr ghoy. Birjan týsken ýy ataghy jayylady ghoy. Sodan bylay el-júrt múnymen eseptespey kórsin.

Ot basyna omaqasyp, shabarman keldi. Azynabay aitqanyn tyndap, antarylyp túr. Qoly tiymey jatqan bolyp, jәy aitty. Onysy - ózindey irgeli baydyng ýii túrghanda ýstinen attap ótken Birjangha ishtey ókpelegeni. Tyndap túryp, oilap túr. Kólbaydyng ay dese auzy, kýn dese kózi bar súlu qaryndasy bar. Sylqym saldyng izdep jýrgeni sylqyghan qazy-qarta, jal-jaya deysing be?! Qúshsa, qúshaghyn toltyratyn qaryndasy ghoy. Býiir túsy býlk ete týsti.

Álgi Azynabay shaqyrysqa ózi bar­maghanmen, aighyr top adamymen jigitin jibermek. Ataqty baydyng ataghyn jayyp, el ýstindegi elten-selteni kóp sal-serining auyzyn alyp qaytugha júmsady. Ánshining oiynyng qayda ekenin bilip qaytady. Syr tartugha tyrysady. Azynabaydyng saqily­ghynyng qasynda ýy iyesi Kólbaydyng orta jolda qalyp qoyatynyn eppen sezdirip, qyr kórsetip qaludy әdeyilep tapsyrdy. Baydyng maly - jaudyng maly degen. Shabarman Azynabaydy ayap qaytedi... Kónilinen shyqqan serige auyzyn ashsa, at atap, maqtau aitsa, aqsha atap, qoshemet aitsa, qalta-qaltasymen tóge salyp, әbden shalqyp baqty.

Kólbaydyng ýiinde jiyn qyza týsti. Baltyrymen basyn qasyp, bashpayymen auzyn sipap, nebir sayqymazaq neshe týr­­li óner kórsetude. Shetterinen osy ýi­ge ótkizip qoyghandary kóptey, seriler basa kók­tep, tym erke, tym sholjang otyr. Kenet myng búraltyp әn shyrqaghan súlu dauys synghyrap qoya berdi. Júrt esik jaq­qa jalt qarady. Kópten beri Birjangha әnim­­­di tyndatsam dep, kezdesuding retin taba almay jýrgen әnshi qyz Lәilim kirdi. Syn­­ghyrlaghan súlu әn rasynda da qúlaq­tan kirip, boydy alady eken. Talaydy óz ýni­­men talmauratqan Birjan salgha qyz únap qaldy. Ornynan úshyp túryp, ózi amandasty. Birjannyng kómeyi belgili boldy.

Kóp úzamay, júrttyng kózin ala bere, qasyndaghy nókerine ym qaqty. Ol qolyna qúman ústap, auyldyng syrtyndaghy shoq-shoq aq qayyndargha qaray ayandady. Qayynnyng ishi u da du. Sal bitken aq qayyngha ainalyp ketkendey. Jelektey jelbirep, jelpildesken jastar. Oinap-kýlip әlek. Birjan izdegenin taba almay, sendelip jýr. Kerek kezinde ayaq astynan payda bolyp, kerek kezinde qaltarysta qalyp qoyatyn jylpyldaghan nóker jigit te jym-jylas joq. Jan-jaqtan qús әupildeydi. Qyzghysh shyqylyqtaydy. Qasqyr úlidy. Bәri de bir-birimen júmbaqtasyp, habar berip jatqan saldyng nókerleri. Kenet әldekim kómeyinen monshaq tógilgendey, syqylyqtap kelip kýldi. Búl sal aghasyn saghyna tosyp túrghan Lәilim edi. Biykeshin shygharyp berip, ózi tasagha tayqyghan jengetay endi nókerding qúryghyna ilikti. Auyz bastyrtqym dep, bilegine bilezik kiygizildi. Talay kinәsiz boyjetkenning obalyna qalghan osynday joralghylar ghoy!

Sodan Birjandar attanatyn kýn de tudy. Saldyng aldyna Kólbay sylang qaqqan sýlikqara arghymaqty kóldeneng tosty. Ánshi atqa taqym basty. Ázer shydap túrghan su jorgha yzghyta jóneldi. Anaday jerge úzap barady. Auyl jastary sondarynan qalmay ilesip keledi. Kenet kóz úshynan bir shanqan at qylanytty. Ol qúighyta shauyp kele jatqan Lәilim edi. Sony kórdi de sýlik qara qaq aldynan qarsy saldy. Ekeui júldyzday aqty. Eki nýkte kóz úshynda týiisti. Ar jaghy - jalyna aitqan qyz nazy. Tausyla ýz­dikken jigit syry. Qimas, qiyspas qoshtasu sәti.

Shamasy, músylmanshylyqtan búryn­ghy zamandarda qalyptasqan dәstýrlerding kóbin halyq әli kýnge úmytyp ýlger­megendey. Keyin taraghan din olardyng birazyn ózine iykemdegen. Oghan kónbey túrghandary da barshylyq. Olar kóp jyldar boyy jarysa ómir sýrip keledi. Ejelgi etnostyng keng taraghan qaghidat­tarynyng osy kezge deyin qatar ýrdiste jýrui әzelgi túrmys-salttaryn kózding qarashyghynday úzaq saqtay alghan halyqtargha ghana tәn. Teriskey Euraziyada kezdesetin kóp ghúryptar kóshpeli túrmys qúru ýrdisining arqasynda múrty shaghyl­mastan saqtalyp keledi. Tabighatpen qoyan-qoltyq aralasqan qauymdarda erkin jýrip, erkin túru erekshe qasterlenude. Oghan túrmys jaghdayynyng túraqtylyghy da әser etedi. Sal-serilik institutynyng qazaq arasynda keshege deyin saqtalyp kelui sonyng dәleli. Kóshpeli dәuren ayasynyng taryluymen birge saldyq-serilikting de ghúmyry qysqardy. Sayat qúryp, sayrandap jýrgenderge kezdeysoq jolyqqan beysauat adamdardyn: "Voli­nye ludiy... Ishi kakiye!" - dep múrty­nyng astynan myrs ete qaluynda da bir gәp bar edi. Oghan aidalada ang quyp jýr­gen jaghasy jaylau sayatshylar qapelimde qaydan týsinsin?! Týsinbese, týsine jatar. Ázir solargha biz de ilese túralyq.

Jol-jónekey jolyqqan qaraly sheruge attarynan týsken saldar: "Kómer kóbeysin!" dep kónil aityp edi. Tóbeden týskendey búl sәlemdi jaqtyra qoymaghan jandar qapelimde kóp siyaqty kórindi. Oghan sheruding basy-qasynda jýrgen kýiek saqal erkek әkirendey jónelgen-di. Tipti qamshy jaudyruy da mýmkin edi. Qasyn­daghy qariya jalma-jan sózge aralasyp, asyghys qimyldaghan serigin tyiyp tas­tady. Búrynghy zamandarda jolda jolyqqan qaraly sherumen osylay amandasatyn әdet bar eken. Soghan qara­ghanda, saldyq pen serilikting ózi de tym kóne zamandardan kele jatqan siyaq­ty. Endi kóp úzamay, olar da úmytyla bastay­tyn týri bar sekildi. Kóne zamannyng kóp júmbaqtarynyng biri bizding kórip otyrghanymyzdyng qiyal emes, shyndyq ekendigine taghy da kózimizdi jetkize týsti.

Búghan deyingining bәri qiyal әleminde jýrgendey edi. Endi birte-birte shyndyq mendey bastady. Ekrandaghy qúba tóbel auylgha eski tanysymyzdy kórgendey ente­ley qaradyq. Erkegi ýide bolmay, ylghy jiyn-toyda jýretin ýiding júpyny tóri. Kópti kórgen keyuana әr sózin salmaqtay týsip, әngime soghyp otyr. Ýy iyesi әiel ýn-týnsiz tyndap baghuda. "Erkek әielding aqylyna emes, qylyghyna qúlay­dy. Aqyl­dy bәibishe qyryq toqaldy syiys­tyra­dy". Eski qazaq túrmysynyng búl ahualy­na ýy iyesi әielding qanshalyqty ilangha­ny­na bir Allanyng ózi kuә! Al bәrin de syrt­tan tyndap túryp, ishtey kýiingen Temir­tas it arqasy qiyannan at arytyp kel­gen keyuananyng arbasynyng sonynan: "Kel­mey-aq qoy, sen kempir!" - dep ke­sek atyp shygharyp salady. Búl arada Qa­biy­ba Elebekova oinaghan ról әbden oi­la­nyp, qapysyz saraptalghandyghymen kózge týsti.

Kóp úzamay eldi syrttay shulatqan jolaushy da keldi. Auyl-ýy aldarynan shyqty. Ýlken-kishi: "Aman kelding be?" - dep sypayy kórisip jatyr. Bireu atyn ústap, ekinshisi týsirip alyp, ýshinshisi ýige bastap bәiek boluda. Ishterinen bәrin bilip túrsa da, syrttaryna selkeu shyghar­maydy. Birjan da óz-ózinen quystanyp barady. Jolyndaghylarmen sypayy amandasyp, kózimen әielin izdep keledi. Ápish te dymdy bilmegendey. Kýlip qarsy aldy. Qaljynyna qaljynmen jauap berdi. Birjan boyyn jiyp ala qoydy.

Keshke Ápish kýieuining ayaghyna su qúiyp otyryp, әngimeni ózi bastady. Ózining qartayghanyn aityp, kýieuining seri kóniline serik bola almaytynyn sezdirdi. Birjan Lәilimning habarynyng auylgha da jetkenin týsine qoydy. Áyelining ony estigeli qalyng oigha batqanyn, әlgi ait­qandarynyng kezdeysoq emestigin, tolghana kelip, týigen qorytyndysy eke­nin aitqyzbay-aq andady. "Sen menimen agharyp, menimen qarayypsyn. Er múraty - qatyn qartaytu. Mening Birjanym nege toqal almaydy eken!" - dep qaytarghanda Ápish búdan әri júrtty shulatpay, ósek órbitpey, jónimen qúda týsip, ghashyghyna qosylghanyna keliskeni edi.

Aqyldy әielding búl qylyghy Bir­jannyng moynyndaghy auyr jýkti jenil­detkendey boldy. Kókeyindegi kóp uayym seyilgendey edi. Sóitip jýrgende auylgha Qasymbek kele qaldy. Janbota júmsap­ty. Rulas aghayyndyghy bar edi. Qoyandyda jiyn jinalghaly jatyr eken. Soghan: "Seni kelip ketsin, qolúshyn berip ketsin", - depti. Birjan jaghday aitty. Esil-derti Lәilimge auyp, basymen qayghy bo­lyp jýr eken. Jolda Kólbaydyng auyly­na soghyp, Lәilimmen bir auyz til­desip beru­di súrady. Qasymbek Janbota­­­nyng júm­­sauymen kelip, Birjannyng ótinishin oryn­daugha mәjbýr bolghanyna qinala kelisti.

Ápishten kýtken ýlken soyqan bauyry Núrjannan shyqty. Qabaghyn qars jauyp, óz-ózinen týiildi. Sýiekke daq salghanyn kóldeneng tartty. "Kire tartyp bayyghan Kólbay, Janbaydyng qaryndasy bizding tenimiz emes", dep kergidi. Qúddy bir qazaqtardyng bәri hannan tughanday, tegin kóldeneng tartyp kekireydi. Kólbaydyng jaqynda bayyghanyn, keshegi qara sýiek jalshy ekendigin betine salyq qyldy. Biraq, ol aitqanyna pysqyryp qaraghan Birjan joq.

Lәilimmen jolyqqan kýnderi ylghy esinen shyqpaydy. Kәusar kólding týbinde kezdesip qalyp, qara sýley arghymaq pen shanqan bozdyng su shashysyp oinaghan erke qylyqtary esten ketpeydi. Saldyq dәurendi saghynyp aualandy. Kólbaydyng auylyn týn balasy toryp shyghatyn habarshylar jiyiledi.

"El qúlaghy elu" degen emes pe?! Búl habar Kólbaydyng aghasy Janbaygha da jetti. Ol da terisine syya alar emes. Áke-shesheleri erte ólip, jetim qalghan Lәilim jedeldes aghasynyng qolynda edi. Jetim­siremesin dep, betinen qaqpay ósir­gen. Endi, mine, sol jaqsylyghynyng qary­zyn qaytaryp otyrghanday...

Tepsingen Janbay inisining ýiine búrqyray kirdi. "Qyzgha qyryq ýiden tyiym" degen qayda? Tyiym týgili seyil qúryp jýrgen salgha qansonardyng qyzyl týlkisindey óngertip jibere jazdapsyn". Kólbaydyng eki ayaghyn bir etikke tyqty. Auyl toryghan habarshyny ústap әkeldi. Qol-ayaghyna kisen salyp, ýy syrtyndaghy shoshala ishine baylap qoydy.

Jer týbinen kele jatqan beysauat jolaushy kórindi. Asyqpay ayanmen keledi eken. Kәri by eken. Ústalyp qalghan habar­shysynyng sonynan keledi. Jappay qúraq úsha qarsy aldy. Dәulet Janbay qaytyp oraghytsa da Kәri by miz baqpady. Aqy­rynda sózden jenip, tútqynyn bosatyp әketti. Búl qazaq júrtyndaghy biylik ónerining shoqtyghyn asyrghan әigili sahna edi. Halyq әrtisi Sәbit Orazbaev halyq yntymaghynyng dingegi Kәri biyding rólin mayyn tamyzyp oryndady. Ne qimyly­nan, ne sózinen selkem-shalys eshtene bayqalmady. Bәri de altyn tabaqqa qúiylghan sary balday asa dәmdi shyqty.

Lәilim qyz atastyrghan auylyna úzatylatyn boldy. Aghalary kóldenennen kiylikken Birjangha әiel ýsti bergisi kel­medi. Sóitip Birjannyng artynan әngime tudyrmay, aiqay-shusyz, syi­lastyqpen ýilenem degen dәmesinen eshtene shyqpady. Lәilim qyz astyrtyn Birjan­dy shaqyrtty. Sal kergimedi, keldi. Lәi­lim qyz Birjangha Jetisugha asyp keteyik dep qiyldy. Bayaghyda Saramen aitysugha Arqanyng ataqty saly bolyp barghan Birjan endi el-júrtynan kýn kóre almay, quylyp kelgen ataqqa ilingisi kelmedi. Ólse de namysyn joghaltpaytyn sal joly bolmaghan Lәilim súlumen osylaysha qoshtasty. Ne qyz tarapynan, ne jigit tarapynan kýmәn shaqyrarday eshtene bayqalmady. Bәri senimdi, bәri qonymdy. Qyz jylay-jylay jat jerge kete bardy. Jigit jylay-jylay tughan jerde qala berdi. "Úrghashy kóp, el bireu". Kәri by nyqtap aitqan bir auyz sóz myqtap esinde qalyp­ty. Elin jatyrqatyp ta, jab­yr­qatyp ta er múrat taba almaqshy emes-ti.

Birjan ishqúsa bolyp, kýn-týni zar­laydy da otyrady. Qoyandygha da guber­nator keletin jiyngha shonjarlargha әn salyp beruge emes, jer-jerden jiylyp jatqan qalyng elge sherin aityp, mauqyn basu ýshin barady. Júrt aldynda erteli-kesh qaqsap otyrghan sal úlyq­tardyng ýstine qayta-qayta shaqyrghanda, qayta-qayta ýzildi-kesildi bas tartady. Aqyryn­da Azynabaydyng "poshtabayy" qamshy­nyng astyna alady. Júrt jiylyp baryp, jandaraldyng qabyldauyn súraydy. Esik aldyna shyqqan úlyghy: "Múnday-múnday qazaq arasynyng dauy qazaq arasynda sheshilui kerek. Ondaygha bola dau-shargha aralasyp, general erigip jýrgen joq", dep bas tartady. Ókinishten tendik kýtken kópshilikting dәmesi jelge úshady. Otarshyldyqtyng múnday mýlәiim esebining ar jaghy týsi­nikti. "Birindi-biring tiridey jep qoysandar da meylin!"

Búl habardy hal ýstinde jatyp estigen Ápish qatty qorlanady. El ýstindegi erke saldyng zamanynyng ótip bara jatqanyna kýiinedi. Kýieuin qasyna shaqyryp alyp: "Áuelde qoyarda-qoymay Qoyandygha shaqyryp aparghan Janbotanyng ózi edi ghoy. Soghan baryp ait, tendigindi әpersin!" - deydi. Birjan baryp ataqty әnin shyrqaghanda, namysqa shyday almaghan Janbota: "Oybay, tiridey óltirdi-au!" - dep kýiinedi. Arpyldaghan Azynabay ar­syl­daghan Janbaygha úqsamaydy. Al amal­syzdan úlyqtargha jaghynghan Janbota óz bauyryn ishtey qapqan Núrjangha úqsa­maydy. Zamangha jaghynghandardyng әraluan esebin bir saryngha búryp jibermey, әrqaysysyn daralay kórsete bilgen.

Birjan auylyna qaytyp kelse, ta­lay­dan beri tósek tartyp jatqan sartap nau­qas dýniyeden ótipti. Onyng qadirin endi úgha­dy. Ózin óle-ólgeninshe Ápishting sýiip ótkenin biledi. Basynda bәibishe bolyp, barlyq toqaldy biylep-tóstep ótkisi kelgen shyghar dep edi. Sóitse ghashyq ja­ry Birjandy qimay, el arasyn shulatpay, bay qaryndasy Lәilim baghylandy ait­tyryp alyp, ózgeden basy ozyp túrghanyn kóksepti. Sýigenining jolynda shyn gha­shyqtyq adamgha ne istetpeydi?! Ataqty sal qúlynday shynghyryp joqtaydy. Balasy Temirtas: "Sen oghan kelmeding ghoy, kel­medin!" dep ókirip túra qashady. Qazaq salynyng basyndaghy qasiret kýlli qazaq dalasyn sayrannan tyiyp, sarsyltyp qoyar kiriptarlyq búltynyng torlap kele jatqandyghyn aiqyn sezdirip edi.

"Óner ghana ólmepti, býkil qazaq ólipti ghoy!" deytin Birjannyng jan dauy­­sy bostan jýrip, bostan túratyn erkindik pen әn-kýidi ghana qasterleytin qazaq dala­­synda ruhany qúndylyqtardyng týpki­likti ózgergenin bayqatady. Ol ruhty óltir­mey ústap kele jatqan sahara halqy­nan baq tayypty. Ónerden qadir ketkeni­ne týn ortasynda molagha baryp, baqyra aiqaylaghan Birjandy aghayyndary shalyq soqqangha sayady. Sartap bolyp jatyp al­ghan saldy bireuler baqsy-balgerge, ekinshi bireuleri jana ashylyp jatqan Shortan­dy men Zerendining dәrigerlerine kórsetudi úsynady.

Múnday jany ashyghyshtardan qashqan Birjan bir kezdegi joldastaryn jiyp alyp, saldyq qúrugha shaqyrady. Ay dalada aspandy basyna kótere aighay­lasyp, mәz-mәiram bolghan dostardyng sondarynan qughyn jetedi.

Bauyry Núrjan qaharyna shyndap minedi. Aghayyndy jiyp baryp, aidalada ketip bara jatqan saldargha tiyisedi. Búryn júrt saldargha oinap bolmasa, shyndap tiyispeytin. Núrjan qasyndaghy nókerdi aidalagha súlatyp-súlatyp salyp, Birjan­nyng qol-ayaghyn baylap, auylyna әketedi. Ánsheyinde: "Bitpeytin de qoy­maytyn seniki osy ne jigittik!" dep tiyisetin tu­ysqan endi ýiden shygharmaydy. Ay jatady, jyl jatady. Izdep kelip, halin súraghandargha, Núrjan syrttan myl­tyghyn kezenip túryp alady.

Sóitip, Birjan Núrjannyng tútqy­nyn­da. Saldyq pendelikting tútqynynda. Bir­jangha aitqyzsan: "Býitip jatqansha, odan da ólgen dúrys!" Al Núrjandy sói­let­­s­eniz, bayaghy sol: "Dosqa kýlki, dúsh­pangha taba bolyp, bitpeytin de qoy­maytyn búl ne jelik, ne sayran?!". Ekeuin tughan bir dala, bir zaman, bir ana, bir әke. Ekeui eki uaqyttyng sózin sóileydi. Bireui - keshegi emin-erkin bostandyqty kókseydi. Ekeuining aitqany bir-birine qarama qarsy. Bireui qúlqynynyng toyghanyna mәz bo­lyp, el qatarly tiri jýrgenine mәz etek bas­ty tirshilikting degenin qylyp ýiren­gen. Myna darqan dalanyng endigi túrghyn­dary osylar. Olar qyzdary Asyl, Aqyq­ty, úly Temirtasty aityp, ózining eshqan­day jyndy emes ekendigin dәleldey al­may, "Sheshseyshi, qos qolyma arqan batty" dep kýn-týni zarlaghan Birjan salgha bez­­­­­býi­rektik tanytady. Esil erkindik eser pendelikting tútqynynda mәngi baqy qala bermek.

Filim osynday auyr oimen ayaq­talady. Ony qoyghan Dosqan Joljaq­synov. Asa talantty akterding rejiys­sura­daghy debuti. Soghan qara­mastan, biyik talantqa layyq asa biyik talgham men talapty údayy sezip otyrasyz. Filimde shashau shyqqan bir jer joq. Bәri óz ornyn tauyp, ýilesip túr. Áygili akterding ózi oinaghan Birjan beynesi meylinshe dýldýl ónerpazgha tәn shynayy­lyqqa, ózek órterlik qúshtar­lyqqa toly. Jastyqtaghy albyrt arman­daryna adal bolyp ótken abzal adamnyng toqtasqan shaghyndaghy ókinishteri men mún-zarlary asa senimdi. Dәureni ótip bara jatqan serilik taqsy­ret­teri óte sәtti shyqqan. Qal­­ghan akterler basty túlghagha baghyndy­ryl­ghan. Aysha Matay, Mәdy Múqashev, Gýlshat Turova, Sayat Mere­kenov, Asylbek Smaghúlov, Saghyndyq Jýnisov, Aydos Bektemirov, Tólegen Quanyshbaevtardyng әrqaysysy myq shegedey qadalyp, óz oryndaryn tapqan. Jas dramaturg Talasbek Ákim­qúlovtyng әrkimder biletin әnder taqyry­bynan iyirimi mol keleli taghdyrdyng keleli sipa­tyn jýieli keskin­dey alghany sýisindiredi. Sujetting dәldigi, suret­temening shynayy­lyghy, tildik minez­de­me­lerding dóp týsken­digimen tanyrqatady.

Últty qay jaghynan da ruhany bayyt­qan kinotuyndy dýniyege kelipti. Eshkimge eliktep, solyqtamaytyn, ónerde tek ózin kór­setip, ózekjardy sózin aitatyn jay­sang kinoger tuypty. Kinoshylar ýiiri sekil­di ala-qúla kýrdeli topty tek shyghar­ma ózegindegi oidy ashugha júmyl­dyra alypty.

Erkindikpen qoshtasqan esil dәuren... Kózden búl-búl úshqan saldyq pen serilik dәuren jayly elige de, elite de әngimeley­tin búl filim últtyq kinokenis­tigimiz­ding el senimin molynan arqalay alatyn taghy bir túrlauly túlghagha bayy­ghanyn ba­yandaydy. Búl bir ónerpazdyng ekinshi ón­er­paz jan dýniyesin qalay úqqan­dyghy tu­ra­ly jan tolghanysy. Jan tebirenisi. Av­torlyq filim. Filim-mono­log. Tútas ta som tuyndy. Oilanta da, tolghanta da alady.

Kóbeye bergey, kórkeye bergey.

Iske sәt!


«Egemen Qazaqstan» gazeti №323-324 (25721) 02 QAZAN JÚMA 2009 JYL

 

0 pikir

Ýzdik materialdar

46 - sóz

Poeziya men prozada qatar qalam terbegen jazushy

Ahmetbek Kirshibay 639
46 - sóz

Tiybet qalay Tәuelsizdiginen aiyryldy?

Beysenghazy Úlyqbek 876
46 - sóz

«Ontýstik Qazaqstan» gazetining ghasyr toyy

Ábdisattar Álip 539