Jeksenbi, 24 Qarasha 2024
Janalyqtar 5432 0 pikir 5 Qazan, 2009 saghat 08:16

Aytmúhambet Túryshev. QÚNDYLYQTAR JÁNE RUHANY MÁDENIYET LEKSIKASYNYNG GhYLYMY NEGIZDERI (Jalghasy)

Qazirgi әdeby tilimiz - halyq tilining jogharghy formasy. Ádeby til damyghan sayyn onyng qoghamdyq qyzmeti, stilidik tarmaqtary saralanyp, normalyq jýiesi nyghaya týsedi. «V oblasty kulitury russkoy rechy v poslednie gody naibolee uspeshno razvivalisi sleduishie teoreticheskie napravleniya: 1) variantivnosti norm; 2) funksionalinosti v osenkah normativnogo haraktera; 3) sootnoshenie vneyazykovyh y vnutrilingvisticheskih faktorov v stanovlenii, razvitiy y funksionirovaniy liyteraturnyh norm; 4)  mesto y roli liyteraturno - normirovannyh elementov v strukture nasionalinogo yazyka; 5)  kulitura rechy v usloviyah dvuyazychiya y mnogoyazychiya y nekotorye drugiye» - dep jazylghannyng keybir elementteri bizding tilmizge de qatysty [44, 7]. Kópetnikalyq  Qazaqstan ýshin әriyne últtyq tildi damytu oryndy. Qazaq tili dominanttyq ról atqaruy kerektigi aitpasa da týsinikti. Uaqytsha orys tili resmy til retinde qyzmetin toqtatqan emes. Basqa tilderding de damuyna Qazaqstan qamqorlyq jasauda. Halyqtar Assambleyasy azshylyq últtardyng basyn qosyp, túraqtylyq pen beybitshilikting kepili bola bilude.                       N.Á. Nazarbaevtin: «Biraq, qazaq tilin Qazaqstandaghy últtyq toptardyng barlyghy da ýirenetin boluy tiyis» - degen úlaghatty sózi esterinde bolar deymiz [45].  Elimiz egemendik alyp,  qazaq tili әdeby tilge qatysty normany saqtaghanmen, memlekettik til retinde ózining tolyq qandy qyzmetin atqara almay otyr.

Qazirgi әdeby tilimiz - halyq tilining jogharghy formasy. Ádeby til damyghan sayyn onyng qoghamdyq qyzmeti, stilidik tarmaqtary saralanyp, normalyq jýiesi nyghaya týsedi. «V oblasty kulitury russkoy rechy v poslednie gody naibolee uspeshno razvivalisi sleduishie teoreticheskie napravleniya: 1) variantivnosti norm; 2) funksionalinosti v osenkah normativnogo haraktera; 3) sootnoshenie vneyazykovyh y vnutrilingvisticheskih faktorov v stanovlenii, razvitiy y funksionirovaniy liyteraturnyh norm; 4)  mesto y roli liyteraturno - normirovannyh elementov v strukture nasionalinogo yazyka; 5)  kulitura rechy v usloviyah dvuyazychiya y mnogoyazychiya y nekotorye drugiye» - dep jazylghannyng keybir elementteri bizding tilmizge de qatysty [44, 7]. Kópetnikalyq  Qazaqstan ýshin әriyne últtyq tildi damytu oryndy. Qazaq tili dominanttyq ról atqaruy kerektigi aitpasa da týsinikti. Uaqytsha orys tili resmy til retinde qyzmetin toqtatqan emes. Basqa tilderding de damuyna Qazaqstan qamqorlyq jasauda. Halyqtar Assambleyasy azshylyq últtardyng basyn qosyp, túraqtylyq pen beybitshilikting kepili bola bilude.                       N.Á. Nazarbaevtin: «Biraq, qazaq tilin Qazaqstandaghy últtyq toptardyng barlyghy da ýirenetin boluy tiyis» - degen úlaghatty sózi esterinde bolar deymiz [45].  Elimiz egemendik alyp,  qazaq tili әdeby tilge qatysty normany saqtaghanmen, memlekettik til retinde ózining tolyq qandy qyzmetin atqara almay otyr. Búghan kóptegen sebepter bar. Til qoghamdyq qúbylys onyng damuy tarihy ýrdiske negizdelgen. «Ádeby tilimizding sapasyn arttyrghan sayyn, til mәdeniyeti jaqsara bermek» - deydi Q. Esenov [46, 33]. Tildi tarihy múra retinde úrpaqtan - úrpaqqa jetkizushi ol - adam. Adamnyng ómiri etnomәdeny túrmysymen baylanysty ekendigi aityldy. Bizding ghasyr - ózining artyqshylyghymen tarihy ghasyr. Barlyq oilar men bizding jauaptarymyz, shygharmashylyghymyz tarihy negizden bastalyp, tarih tabaldyryghynda pisip - jetiledi - degen eken 1841 jyly Belinskiy [47, 172]. Til mәdeniyeti turaly jazghan  T. Qordabaevting enbekterine de nazar audarghanymyz jón [48, 121 qaranyz: 167]. M.M. Kopylenko: «Tem ne menee naibolishee chislo etnolingvisticheskih issledovaniy kasaetsya iymenno leksika y frazeologiy kak takogo yarusa yazyka, v kotorom etnos nahodit naibolee yarkoe vyrajeniye» - deydi [49, 19].  Qazaqtyng etnomәdeniyetine baylanysty Sh. Uәlihanovtyn: «Ile ólkesining geografiyalyq ocherki», «Qazaqtyng oq - dәrisining qúramy», «Eginshilik turaly», «Kiyiz ýi», «Qazaqtyng molalary men jalpy kóne eskertkishteri jóninde», «Qazaq shejiresi», «Tәniri (Qúday), «Qazaqtardaghy shamandyqtyng qaldyghy», «Aruaqtar nemese ongondar - ólgen ata - babalardyng ruhy», «Qazaqtardyng kosmologiyalyq týsinikteri», «Áuedegi qúbylystar», «Jaman kózden, ybylystar men әr týrli aurulardan saqtaytyn - túmar» t.b. atap ótuge bolady.

Y. Altynsarinnin: «Etnografiyalyq ocherkterinde»: sharighat, ýy synyq, jesir, toqal, ilu, jyrtys, kempir óldi sýt aqy, sәukele kiygizu t.b. aitylady.

A. Qúnanbaev shygharmasynda: kýldәrimen belin bughan, tórkini, jel úshyq, namaz sham, qalyn, qansonar, tomagha, nayza, tymaq, nasybay, medrese, shólmek, altyn bergek, elubasy, shar salyp, jaylau, qystau, arshopke, shapan, sabau, kerege, bórik, ton, ólekshin, kәnnin, bәiitsymal, qobyz, dombyra, shyldaqana, malma sapsidy, aq shomshy, keruen, kýzeu, qarsha, kiyiz, úshpa, qom, ylau, shýiinshi, boykýiez, bәngi, sholpy, kәmshat bórik, túghyr, kóilek, kebin, ýki taqtyq, barymta, qamqa, torghyn ton, dulygha, sauyt, qylysh, sharayna, bosagha, tór t.b. kóptegen etnomәdeny leksika kezdesedi [50, 677].

Sh. Qúdayberdiyev shygharmasyndaghy etnomәdeny leksikanyng keybirin atap ótsek olar mynalar: újmaq, úrshyqtay, shalbar, noqtaly, kýsip, tórt ayaqty mal, qaqpan, bota, qúlyn, laq, qozy, pishen, qynap, qanjar, júldyz, ai, jetiqaraqshy, ýrker, tarazy, sholpan, temirqazyq, qosbozat, sheldi kóz, uyzday kelinshek, әmirkennen mәsi-etik, sukno, týlki tymaq, aq sharyp, qymbat ishik, qyl shapan, beshpent, shalbar, saghat, kaloshmy, er - túrman, kýmis, qalam, kórpe, qymyz, qúrysh, myrysh, lapkesi, shylbyr, qúdyq, shynyrau, belbeu, synyq iyne, taspa, qarmaq, kóje, talaq, jeli, baghlan,shaqpaq, býldirge, mәngýr, qora, búqa, maymyl, әtesh, tauyqtyng aighyry, qanjygha, taramys,dombyra, gormon, doyby, karta, sauyt, shatyrash, jesir, qúrym ýi, jebeli oq, saptama, aq sauyt, qyn, qalpaq, túzaq, kýbi, irimshik, shýmek, baqsy, noqta, shebelet qalpaq, tar shalbar, qysqa sertek, shashaq sәkәkýl, tagha, saqa, qúndaq, najaghay, temirqazyq, minut, sherik, qamshy, qúryq, jantorsyq, saptayaq, tәspyq, sәlde, jaynamaz, erulig, malta, noqta, sәjdә, kisen, asyq, balger, kóseu, jelbau, oshaq t.b. [51, 547].

Tilding san - salaly qyzmeti turaly qajymay, talmay zerttep jýrgen f.gh.d, professor R.Syzdyqova ... tilding kórkemdigin zerttep, maqsaty men taldau әdisi jaghynan aiyrmashylyghy bar: lingvistikalyq stilistika; ekinshisi - sóz mәdeniyeti - dep, jazdy [52, 177].  Qazaq tilining qúpiyasyn bayqaghan Ó. Jәnibekov til men adam psihologiyasyn úshtastyra kelip:  Bayqap qarasaq adamnyng qaysy bir últqa jatatyndyghynyng ózi onyng bet pishininen ghana emes, halyqtyq dәstýrlermen baylanystylyghynan da kórinedi eken. Asar - ýmeni, qonaq kәdeni, auyldyng «alty auzyn», bastapqyny  (bastanghyny - bolsa kerek-A.Q.),  kelin izetin, kýieu mizetin, toy bastardy, betashardy, әujardy, basqa da kәde - joralghylardy ishtey úghynyp, jýrekpen sezingen adamnyng mereyi ýstem bolatyny taghy bar - deydi [53, 3].

Ónerding erte kezdegi minezdik sipaty sinkretti boldy.  Sinkret - (grek. synkretismos - biriktiru) - әrtýrli kózqarastardyng toghysy. Kóne dinning payda bolu joly әrtýrli. Olargha: magiya, feteshizm, totemizm, erotikalyq salt, jerleu dәstýri t.b. jatady. Negizgi týp - tamyry alghashqy adamdardyng ómir túrmysyna aparady. Anemizm - Búl termindi ghylymy ainalymgha aghylshyndyq etnolog E.B. Taylor (1832 - 1917) engizgen. Erte qoghamdaghy adamnyng jeke qúndylyghynyng senimi, syrtqy dýnie әserining tylsym syrlarymen astasyp jatty. Alghashqy mifologiyalyq kózqarastarmen tyghyz baylanysty boldy. Anemizm (lat. anima - aruaq, jan) adamdardyng tabighy sipattarymen sapasymen aiqyndalady. Taylor búl senim teoriyasynyn  yadrosy - barlyq din alghashqyda «taghy - pәlsәpә» «ruh» «jannyn» deneden bólinu qabiletine baylanysty boldy. Búl senimning búltartpastay dәleli - týs kóru, gallusinasiya, letarikalyq týs kóru kezeni, jalghan ólim, jәne taghy basqa týsiniksiz qúbylystar jatady. Magiya - dinning neghúrlym kóne týri. Magiya (grek. megeia - volshebstvo) keybir simvolikalyq is - әreketter men dәstýrler, siqyrlau jәne salt - dәstýrler jatady. Aghylshyn dintanushysy, etnolog Djeyms Frezer (1854-1941) dinning aldyndaghy kezeng deydi. Nemis etnology, sosiology A. Firkand (1867-1953) dinning damuynyng negizgi kózi dep qaraydy. Orys etnografy L.Ya. Shternberg (1861-1927) anemizmning senim - nanymnyng jemisi dep biledi. Fetishizm - (frans. fetihe - túmar, amulet, idol) erekshe kýsh iyesi sipatty jansyz zattargha tabynu. Feteshizmning tabynu nysany: tas, aghash, t.b. zattar boluy mýmkin. Amulet - (arab. gamala - alyp jýru) alghashqy kezendegi feteshizm men magiyagha aparady. Qazaqtardyng keybiri týsinbese de túmar, aydyng tyrnaghyn t.b. moyyndaryna ilip alady. Totemizm - kóptegen halyqtyng dininde mal - jangha, aghashqa  tabynu úshyrasady. «Taghylargha» әlem jandy bolyp kórindi. Onyng ishinde - mal - jan, aghash ta boldy. «Taghy»  óziniki siyaqty olarda da jan bar dep, olarmen qarym - qatynas ornatty. Alghashqy adam maldyng atymen ózin atady. Olardy ózining «bauyry» dep atap, onyng ólimine qayghyrdy, múny: totemizm - deydi. Totemizm - (soltýs. Ýndi ototem - onyng taby) degendi bildiredi. Totemizm - ru men ósimdikter jәne jan - januarlar (kóbine tabighat qúbylysyna baylanysty) qandyq baylanysyn, senimdi jatqyzady. Rulyq, fratrialdyq (grek. fratriya-aghayyndar), toptyq, jynystyq jәne jeke totemizm bolady. Búnyng qaysysy kóne? Kóptegen zertteushilerding pikiri boyynsha fratriy totemin kóne dep esepteydi. Totemizm - qazaqtarda kezdesedi. Mysaly: Áuliyege at aityp, Qorasangha qoy aityp (Qyz Jibek), Áuliyege at aityp, Qorasangha qoy aityp (Qobylandy, 39);  Áuliyening sybaghasyna jylqy ataghan (qúrbandyqqa soyghan) da, Qorasan (indet) ketsin dep qoy soyghan. Kóbine erkek maldy ataghan. Jas bala tughanda moyyny, búghanasy, bel omyrtqasy berik bolsyn dep, soyylghan qoydyng omyrtqalaryn  tizip jinap qoyghan. Tughan er balanyng «joldasyn» kómgende asyqty qyzylgha boyap ýsh - tórteuin birge kómgen. Qoydyng kәri jiligin sharbaq qoranyng shytalaryna ilip qoyghan (Sh. Uәlihanovty qaranyz) t.b. Búlaqty jerlerde, jalghyz jarym aghash kezdesse, «әulie aghash» - dep әlem - jәlem ilgen. Astana qalasynda totemizmning belgisi bolghan «Alyp bәiterek» simvolikasy boy kóterdi. S. Qasqabasov: «Adam men januardy bólmeu, adamdy eki keyipti bolady dep týsinu ol zamandardaghy mif keyipkerin jartylay adam, jartylay januar týrinde beyneleydi, yaghny zooantropomorftyq obraz jasaydy. Búl, әsirese, totemdik mifterde keng etek alghan, al keyingi dәuirlerde mifting basqa da týrlerinde oryn tepken. Ádette, kóne totemdik mifterde bir ruly el men belgili bir januarlar tobynyng totemdik atasy - bir ang dep bayandalady. Búl mifterdegi keyipkerlerding ózgerui - әli taza qúbylu emes, búl maqsatty qúbylugha aparatyn jol. Maqsatty qúbylu keyin, mәselen, ertegi janrynyng bir belgisine ainalady. Al, totemdik miftegi qaharman keyipining ózgerui shyn mәnindegi qúbylu dep sanalmauy kerek, sebebi múnda sol kezdegi sana boyynsha qaharman adam keyipinde de, januar týrinde de kórine beredi» - deydi [54, 69].  Til men din egiz úghymdar. Diny leksika qazaq tilinen tys ómir sýrmek emes. Diny leksika qazaq tilining sózdik qorynyng bólinbes qúramdas bóligi bolyp tabylady. Qazaq tilindegi diny leksikalar etnomәdeniyetke dendep engeni sonshalyqty  olardy qazaq túrmysynan bólip qarastyrudyng ózi әbestik bolar edi. Qazaq mәdeniyetin islam dininsiz kózge elestetuding ózi qiyn. Arab jazuy qazaq mәdeniyetining damuyna ýlken ýles qosty. V. Bartolid: «Arabskiy yazyk, kak yazyk islama y yazyk kulitury, okazavshey nesomnennoe vliyanie n kulituru zapadnoy Evropy, vsegda privlekal k sebe nebolishee chislo issledovateley sredy evropeyskih orentalistov; nauchnye uspehy dostignutye etogo otrasliu znaniya, znachiytelino prevoshodyat uspehy drugih otrasley vostokovedeniya» - deydi [55, 154].  Qorqyt ata (VIII - IH gh.)  ómir sýrgenmen shygharmalary bertin jaryqqa shyqty. Sondyqtan da shygharmalarynda oghyz - qypshaq elining salty men túrmysy keninen kórinedi. Qorqyt ata shygharmasy Islam dini dәuirine dóp kelgen song músylman qaghidalary, diny leksikalar úshyrasady. Temir dosy, din tútqasy Múhammed kórikti, Múhamedting ong jaghynda namaz oqyghanda Ábubәkir - Syddyq kórikti, «Yasiyn» ayaty kórikti, payghambarlar, qúran, qútba namazy, azan t.b. [56, 13-14].  Sol dәuirge jatqanymen, shygharamalarynda diny leksika onsha kóp kezdespeydi: Islam shenberindegi sufizmdik aghymdy ústaghan Ábunasyr Múhammed Ibn Múhammed ibn Tarhan ibn Úzlaq әl -Faraby Týrkistandaghy Farab (Otyrar) qalasynda 870 jyldary tughan.

Mahmút Qashqary sódiginde kóne týrik zattyq jәne ruhany mәdeniyet sózderi óte kóp: at, oq, un, alb, ot, iyr, on, atyz, ókuz, ydysh, urugh, ochaq, azuq, әtuk, ichuk, óruk, uzum, erkәk taqghu, arqar, orghaq, altun, ular, arpa, ughurshyq, qyn, qanat, qylych, kómәch, qobuz, qymyz, qamysh, kumush, qorygh, balyq, bilik, tәzәk, tóshәk, tishәk, kóruk, kóluk, kelin, lachyn, qatun, tushaq, iulan, kógәn, qamchy, kәkrә, tamgha, qargha, kәtmәn, qalqan, buzaghu, qysghach, baldyz, suvlyq, t.b. I. Kenesbaev «Orta ghasyrda qazaq halqynyng jazba dәstýri bolghanyn bәrimiz de qúptaymyz. Óitkeni ómirding qiyn tauqymetinen jazba dәstýrimiz tuystas týrki tilderimen astasyp jatty» [57, 83] - deydi. Búl keltirilgen mysaldardan da aiqyn kórinedi.

Ahmad Yassauiy   shygharmasynda ruhany mәdeniyet leksikasy kezdesedi: óner, bilim, oi, aqyl, abyroy, baqyt, uaqyt, jút, shyraq, jaryq, әdeptilik, qúl, qyzmet, núr, qúrmet, dәstýr, t.b. Ahmat Yassaviy  hikmatlarynda: bismilloh, hikmat, daftari, ghariyb, faqiyr, dargohigha, ghariblaryn, Madinagha Rasul, mehnat, quon, namoz, qazo, muhabbatni, shayton, imon, nafsiym, maktab, sunnat, kofiyr, nurgha, ruh, jibriyl, haftum, alast, arvoh, zikr, ollah, bobom, sharob, tovba, azoziyl, illiyyn, inshoalloh, labbayk, mul, uqbo, olam, oriyf, arsh, azob, jamol, chorter, chiltan, darvesh, diyn, adab, ibodat, ikky nur, karomat, mehmon, mehroj, nafs, zikr, murshiyd, nolmus, sufiy soflyq baghyttaghy jәne ara túra islam diny leksikalary úshyrasady [58, 254].

Ahmet Yýgineky enbeginde: dúgha, kitap, dýniye, jomart, tili, ziyaly, saran, tәkәparlyq, shapaghat t.b.

Sýleymen Baqyrghany enbeginde: qúday, qúlshylyq, tozaq, Alla, kýnә, astaghfiralla, dәret, mihnat, ghibadat, iman, qúlshylyq, zikir, sharighat, sofylyq, paryz, oraza, nәpsi, shapaghat, músylman, әuliye, uajiyb, sýndet kóbine diny leksika kezdesedi. Altyn orda - Qypshaq dәuirindegi әdebiyetten: Rabghuziyding «Nuh' alayhy s - salam hikayalary», «Sýleymen alayhy s - salam hikayalary», «Harut pen Marut hikayalary»; Husam Kәtibting «Júmjúma súltan» naghyz músylman dinin uaghyzdaghan shygharmalar. Óz kezinde, qazir de qúndylyghyn joymaghan imaniyattyqqa, músylman mәdeniyetine shaqyratyn enbekter bolyp tabylady. Diny leksika siyaqty islam mәdeniyeti de qazaq mәdeniyetinen bólek dýnie emes. Qazaqtar qazaq tilinde sóileytinder, diny túrghyda sóileytinder bolyp ekige bólinbeydi. Demek, qazaq mәdeniyeti, músylman mәdeniyeti degen de joq. Bir tútas islam mәdeniyeti shenberinde órken jayghan  qazaqtyng últtyq mәdeniyeti degen bar. Sol siyaqty qazaq tiline etene sinisip ketken diny leksika (terminder) deuge bolady tilimizde qalaptasyp kýndelikti sóileu tiline ainaldy. Diny leksika tek qana adamdy jerlegen rәsimderde ghana qoldanylady, qoja, moldalardyn, meshitting «kәsiby leksikasy» desek qatty qatelesemiz. Diny qaghidalardy «kәsiby leksikagha» ainaldyryp jýrgender shyn mәnindegi «dýmshe moldalar», «dindi apiyngha» qalay ainaldyrghanyn bilmey qalghan, islam әleminen, mәdeniyetinen júrday, habary joq, sauatsyz din iyeleri ekendigin nege jasyramyz. Jalpy, qazaq tilinde «til jәne din» turaly az aitylyp keldi, teoriyalyq enbekter joqtyng qasy. «Jalpy til bilimi» [59] «Til bilimining negizderi» [60] - degen enbekterde mýldem sóz bolmaydy. Kenes dәuiri kezeninde «diny leksika» mәselesi jabyq taqyryp bolyp keldi. «Til jәne din» turaly aitu basyndy qaterge tigumen para - par boldy. Bir tútas qazaq әdebiyetinen ghasyrlyq mәdeniyet alynyp tastaldy. Qazaq әdeby tilining damuyna yqpaly bar «diny leksikalar» turaly mýldem sóz bolmady. Biraq, orta ghasyr jazba eskertkishterining tili - G. Abdrahmanova [61, 49], A.K. Qúryshjanov [62, 49], M.Orazov [63, 279], E.N. Nadjip [64, 162],           A.Ibatov [65, 211],  Eski týrki jazba eskertkishteri [66, 81, 123],  turaly zertteuler t.b. lingvistikalyq taldaugha týsti.Týbi «til jәne din» - atty tarau tolyghynan qayta qaralady degen ýmitimizde joq emes. Islam dini konfusy - daosistik jәne ýndi - budda jәne hrestiyan dinine qaraghanda jas din. Onyng shyghuy VII ghasyrdyng birinshi jartysyna jatady. Arab jerinde kóne arabtar taypasy ómir sýrdi [67, 194]. Islamnyng negizin qalaghan Múhammed payghambar boldy [68, 250]. Músylmandar bir ghana Allagha ghana senedi. Qúday, әlem turaly shyndyqty aitu ýshin arnauly adamdar payghambarlar tandap alyndy. Eng songhy payghambarymyz Múhammed boldy [69]. Basqa erte uaqyttaghy payghambarlar: Adam, Noy (Núh), Avraam, Lot, Moiysey (Músa), David (Dәuit), Solomon (Sýleymen), Issus Hristos t.b. boldy. Múnyng ishinde Múhammed ilimi ghana shyndyqqa juyq keldi. Islam dini boyynsha әlem allanyng әmirimen alty kýnde jasaldy. Áyel erkekting qabyrghasynan jasaldy. Adam ómirining eng tәtti kýnderi Adam men Hauanyng ómiri dep oqytty. Qúran (arabsha oqu) islam dining qasiyetti kitabyna ainaldy. Islam dini men qazaqtyng әdet - ghúryptary, salt - dәstýrleri turaly enbekter jazyldy [70]. N.Á. Nazarbaev «Syndarly on jyl» - degen kitabynda: «Islam dinin qabyldaghan qazaqtar Qúran erejelerining negizinde de, islamgha deyingi dәstýrli yrym - joragha da tabighy týrde jәne bir mezgilde minәjat ete alatyn bolghan. Osylaysha, qazaqtar ózderi ýshin jana arab dinin qabyldaghanymen, óz babalary - týrkining kóshpeli taypalarynyng ruhany múrasynan da kóz jazghan joq» - deydi [71, 3]. Búdan shyghatyn qorytyndy islam dinin qabyldaghan qazaqtar músylmandyq әdet - saltqa, túrmysqa baylanysty kýndelikti ómirdegi zattyq jәne ruhany mәdeniyetke qatysty sózderdi de qabyldady biraq, ózining ata - babasynyng tilinen alshaq ketken joq. «Okanchatelino reshiti sudibu kazahskoy tradisiy v Kazahstane mojet lishi poyavlenie teh, kogo v islame zovut Ali insan - ali kamili - Chelovek Sovershennyi» - degen sóz әrkimdi oilandyrady [72]. Osy orayda Zira Nauryzbaeva [73]. Álmira Beketqyzy Nauryzbaevanyng [74]. Evfrat Baghdatúly Imanbekting maqalalary men súhbattaryn erekshe atap ótuge bolady [75]. «Islam ummasynyng bolashaghy» degen halyqaralyq konferensiyada Múhtar Qúl - Múhammed bayandama jasady onda: «Islam men bilim egiz úghym. Alla taghalanyng 99 esimining biri - bilim» - dedi [76].  Múhtar Qúl - Múhammed: «Jalpy mәdeniyetke toqsan toghyz anyqtama bersek te últtyq mәdeniyeting tiregi bireu ghana, ol - til» [77] - degen sózining týp - tórkinine terenirek barayyq. Elimiz egemendik aluy qarsanynda «Til turaly zan» 1989 jyly qabaldandy [78]. Qazaqstan respublikasynyng Preziydentining ókimimen «Qazaqstan respublikasy til syasatynyng tújyrymdamasy (1996)» bekitildi. Egemendi eldin  memlekettik tilining qoldanylu ayasyn taghy bir pysyqtap bergen birden - bir manyzdy qújat boldy. Qazaqstan Respublikasyndaghy «Til turaly zan» (1997), Egemendi Respublikanyng Konstitutsiyalyq zanyndaghy memlekettik til turaly aitylghandy keninen - talqylap naqtylap berdi. «Tilderdi qoldanu men damytudyng 2001 - 2010 jyldargha arnalghan memlekettik baghdarlamasy» memlekettik tilding sala - salada qoldanyluyn taghy da aityp ótti. Sayyp kelgende 1996 jylghy qújatpen mazmúny say kelip, bәlendey aiyrmashylyghy joq boldy. Tek qana ghylymy qamtamasyz etude:  A. Baytúrsynov atyndaghy Til bilimi instituty basym rólge ie bolugha tiyis - degen sóilem jazyldy. Songhy jyldary merzimdi baspasózde qazaq tilining bolashaghy jóninde ótkir - ótkir maqalalar jaryq kórdi. Atap aitsaq: f.gh.d    Ó. Aytbaev [79] terminologiya turaly býgingi kýnning ózekti mәselesin kóterdi. F.gh.d B. Hasanov [80] memlekettik tilding mәrtebesi turaly,  S. Aqtaev [81],  Múhtar  Qúl - Múhammed [82]  t.b. qazaq tilining bolashaghy jayynda sóz qozghady. Memlekettik til shyny kerek «Bayaghy jartas bir jartas» kýiinen bir tanbady. Jetim bala «Kórkemtaydyn» kýiin keshkeli qashan. әl-Frabiyding ózi til ghylymyn basqa ghylymdardan joghary qoydy [83, 47].  Qazaq tilining memlekettik statusy bola túra nege óz dәrejesinde qoldanylmaytyny turaly B.Hasanov atalghan maqalasynda 17 súraqqa beyresmy týsindirme berdi sonda barlyq jayttar anyq aitylghan. «Konstitutsiyalyq Kenes til zany salasyndaghy osy atap kórsetilgen jәne atap kórsetilmegen qayshylyqtardy birjolata joy ýshin «Qazaqstannyng memlekettik tili turaly» jana zang qabyldauyn talap etu әdil bolary sózsiz» - deydi.

 

Paydalanylghan әdebiyetter:

 

1 Kratkiy filosofskiy slovari. Pod redaksiey M. Rozentalya y P. Yudina. Politizdat pry SK VKB (b). 1940. -  S. 323-324

2 Tókenov Ó. S. Mәdeniyettanu negizderi. - Almaty: Dayk press. 2001. -  B.  63.

3   Timoshinov V. Kuliturologiya. - Almaty, 2001.  -  S. 101.

4 Kopylenko M.M. Osnovy etnolingvistiki. - Almaty: Evraziya, 1995. -  S. 19.

5 Ghabitov T., Mýtәlipov J., Qúlsariyeva A. Mәdeniyettanu negizderi. -Almaty: Dәneker, 2000.  -  B. 146.

6 Múqtarúly S. Shoqan jәne óner. - Almaty: Óner, -  B. 1985. 216.

7 Husaynov K.Sh., Jubanov M.H. Problemy fonosemanticheskogo derivasii. -Almaty: Ghylym, 1998. -  B. 69.

8 Kuliturologiya. Istoriya mirovoy kulitury. - Moskva: UNITY, 2000.  - S.  57-58.

9 Batmanov I.A. Grammatika kirgizskogo yazyka. Vypusk 1. - Kazani: Kirgizskoe gosudarstvennoe izdatelistvo Frunze, 1939.  -  S. 54.

10 Kopylenko M.M. Osnova etnolingvistiki. -Almaty: Evraziya, 1995. S. 71.

11 Ejelgi dәuir әdebiyeti. - Almaty: Ana tili, 1991, - B.10 -25.

12 Qaydarov A.T., Kerimbaev E.A. Etnolingvisticheskie aspekty kazahskoy onomastiky // Izvestiya An KazSSR Seriya filologicheskaya, 1990, № 3. - B. 5.

13 Ejelgi dәuir әdebiyeti. - Almaty: Ana tili, 1991,  - B. 26 - 38.

14 Kopylenko M.M. Osnovy etnolingvistiki. - Almaty: Evraziya, 1995, - S. 19.

15 Sedelinikov A.P. Raspredelenie naseleniya kirgizskogo kraya po territorii, ego etnograficheskiy sostav, byt y kulitura // Abay, №8. 1993, - B. 20.

16 Ghabitov T.,  Mýtәlipov J., Qúlsariyev A.  Mәdeniyettanu.  - Almaty: Dәneker, 2000.  - B. 48-49.

17 Sherba A.M. Sravniytelinaya fonetika turkskih yazykov. - Leningrad: Nauka. Leningradskoe otdeleniye. 1970. - S. 110.

18 Djunisbekov A. Singarmonizm v kazahskoy yazyke. - Almaty: Nauka, 1980. - S. 9 .

19 Zviygensev V.A. Istoriya yazykoznaniya HIH y HH vekov v ocherkah y izvlecheniyah. Chasti 1. Gosudarstvennoe uchebno-pedagogicheskoe izdatelistvo Ministerstvo prosvesh. RSFSR. - Moskva, 1960. - S. 205.

20 Ghabitov T., Mýtәlipov J., Qúlsariyeva A. Mәdeniyettanu negizderi. -Almaty: Dәneker, 2000.  - 52 -54.

21 Qaydar Á. Qazaq tilining ózekti mәseleleri. - Almaty: Ana tili, 1998. - B. 13 - 14.

22 Vedenie v kuliturologii. - Moskva: VLADOS, 1995, - S. 87.

23 Qúran kәrim. 1991. - B.  342.

24 Tomsen V. Istoriya yazykovedeniya do konsa HIH veke Gosudarstvennoe uchebno-pedagogicheskogo izdatelistvo Narkomprosa RSFSR. - Moskva-1938. - S. 32.

25 Berezin F.M. Istoriya sovetskogo yazykoznaniya. - Moskva: Vysshaya shkola, 1981. - S. 103.

26 Vvedenie v kuliturologii. - Moskva: VLADOS, 1995. - S.  84

27 Kuliturologiya.  - Rostov - na - Donu: FENIKS, 1995. -  S. 34 -35

28 Kuliturologiya. - Moskva: SENTR, 2000.  -  S. 67.

29 Sedelinikov A.P. Raspredelenie naseleniya kirgizskogo kraya po territorii, ego etnograficheskiy sostav, byt y kulitura // Abay, №8. 1993.  -  S. 20.

30 Júbanov Q. Qazaq tili jónindegi zertteuler. - Almaty: Ghylym,  -  B. 314-317,   275 - 283.

31 Kopylenko M.M. Osnovy etnolingvistiky . - Almaty: Evraziya, 1995, - S. 21.

32 Seydimbekov A. Kýngir - kýngir kýmbezder. - Almaty: Jalyn, 1981. - 148.

33 Kuliturologiya. - Moskva: YuNITI, 2000.  -  S. 30.

34 Aqsauyt. Batyrlar jyry.  Eki tomdyq. - Almaty: Jazushy, 1977. -  B. 71,  218.

35 Júmabaev M. Tandamaly. - Almaty: Ghylym, 1992. - B 196.

36 Balaqaev M. Qazaq tilining mәdeniyeti. - Almaty: Jalyn, 1971. - B. 74.

37 Adambaev B. Kazahskoe narodnoe oratorskoe iskusstvo. - Almaty: Ana tili, 1994. - S. 74.

38 Golovin B.N. Osnovy kulitury rechi. - Moskva: Vysshaya shkola, 1980. - S. 6 - 7.

39 Vinogradov V.V. Yazyk Gogolya y ego znachenie v istoriy russkogo yazyka // Materialy y issledovaniya po istoriy russkogo liyteraturnogo yazyka. Tom III . - Moskva: Izdatelistvo akademiy Nauk SSSR. 1953. - S. 15.

40 Balaqaev M. Qazaq әdeby tili jәne onyng normalary. - Almaty: Qazaqstan, 1971. - B. 74.

41 Skvorsov L.I. Teoreticheskie osnovy kulitury rechi. - Moskva: Nauka, 1980. - S. 90.

42 Smaghúlova K.N. Maghynalas frazeologizmderding últtyq - mәdeny aspektileri // f.gh.d., ghylymy dәrejesin alu ýshin jazylghan dissertasiyanyng avtoreferaty. - Almaty: 1998. - B. 37.

43 Qúrmanghaliyeva S. Qazaq tilin terendetip oqytu. - Almaty: Qazaq SSR-ning Ghylym baspasy, 1984. -B 24.

44 Osnovy kulitury rechi. Hrestomatiya. - Moskva: Vysshaya shkola, 1984. - S. 7.

45 Nazarbaev N. Á. Ortaq ýiimizdegi tynyshtyq - barshamyzdyng әrbir qazaqstandyqtyng iygiligi. Qazaqstan  Halyqtary Assambleyasynyng sesiyasynda preziydentting jasaghan bayandamasy. // Saryarqa samaly. №9 (12956) 1999.

46 Óreli óner (Til mәdeniyeti turaly) - Almaty: Ghylym, 1976. - B. 33.

47 Belinskiy istorik y teoretik liyteratury.  - Moskva -Leningrad: Nauka,  1949. - S. 172.

48 Qordabaev T. Qazaq til bilimining mәseleleri. - Almaty: Rauan, 1991. - B. 121;  Qazaq tili bilimining qalyptasu, damu joldary. - Almaty: Rauan, 1995. - B. 167.

49 Kopylenko M.M. Osnovy etnolingvistiki. - Almaty: Evraziya, 1995. - S.  19.

50 Qúnanbaev A. Shygharmalarynyng bir tomdyq jinaghy. - Almaty: 1961. - B. 677.

51 Qúdayberdiyev Sh. Shygharmalary. - Almaty: Jazushy, 1988. - B. 547.

52  Syzdyq R. Sóz Qúdireti. - Almaty: Sanat, 1977.  - B. 177.

53 Jәnibekov Ó. Ata-baba múrasy: uaqyt pen ómir talaptary túrghysynan // Egemendi Qazaqstan. 1992. 3 qazan. - B. 3.

54 Qasqabasov S. Qazaqtyng halyq prozasy. -Almaty: Ghylym, 1984. 69 b.

55 Bartolid V. Istoriya. Izucheniya Vostoka v Evrope y Rossii. Leksiy chitannye v uniyversiytete y v Leningradskom institute jivyh vostochnyh yazykov. - Leningrad: Izdanie vtoroe..1925. - S. 154.

56 Qorqyt ata kitaby. - Almaty: Jazushy, 1994. - B. 13 -14.

57 Kenesbaev I. Qazaq til bilimi turaly zertteuler. - Alma-Ata, 1987. - B. 83.

58 Ahmad Yasaui. Hikmatlar. - Toshkent: Ghafur Ghúlam nomidagy Adabiyet va sanat nashriyeti, 1990. - B. 254.

59 Qordabaev T. Jalpy til bilimi. - Almaty: Mektep, 1983.

60 Ahanov K. Til bilimining negizderi. - Almaty: Sanat, 1993.

61 Abdrahmanova G.H. Qoja Ahmed Yassauiyding «Diuany hikmet» tilindegi septik jalghaularynyng sipaty // f.gh.k., kan. ghylym dәr. alu. ýshin. jaz. dissert. Avtoreferaty. -Almaty, 2000. 49 - b.

62 Qúryshjanov A.K. Issledovanie po leksiyke <turkskogo - arabskogo slovarya > Alma -Ata, 1970. S.49.

63 Orazov M. Semantika Kazahskogo glagola (Opyt semanticheskoy klassifikasii) // Dissertasiya na soiskanie uchennoy stepeny dok. fiyl. nauk. -Alma -Ata, 1983, S. 279.

64 Nadjip E.N. Turkoyazychnyy pamyatnik HIV veka «Guliston» Seyf Saray y ego yazyk. Chasti pervaya. -Alma-Ata: Nauka, Kaz.SSR. 1975. S. 162.

65 Ibatov A. Qutbtyng «Husrau ua Shirin» poemasynyng sózdigi. -Almaty, 1974. 211 b.

66 Eski týrki jazba eskertkishteri turaly zertteuler. Ibatov A. Qypshaq Berke Faqiyhtyng tili, 81 b; Saghyndyqúly B. HII ghasyr eskertkishi «Hibat - ul - Haqayyqtyng til erekshelikteri»  123 b; -Almaty: Nauka izdat. Kaz. SSR, 1983.

67 Vvedenie v kuliturologii. -Moskva: VLADOS, 1995. S. 194.

68 Kuliturologiya. Istoriya mirovoy kulitury. -Moskva: YuNITI, 2000. 250.

69 Múhammed payghambardyng ómiri. -Almaty: Jazushy, 1994.

70 Mustafina R.M. Predstavleniya, kulity, obryady u kazahov. -Alma -Ata: Qazaq uniyversiyteti, 1992; Óserov N., Estaev J. Islam jәne qazaqtardyng әdet - ghúrpy. -Almaty: Qazaqstan, 1992.

71 Joldasbekov M. Ruh evolusiyasy N. Nazarbaevtyng «Syndarly on jyl» («Kriticheskoe desyatiyletiye») atty tyng tuyndysy haqynda // Egemendi Qazaqstan. 2003, № 35 - 36 (23236) 3 b.

72 Nurpeysova Sh.A. K chistomu rodniku tradisiy (súhbat) //Zaman -Qazaqstan. 1997. №19 (192).

73 Nauryzbaeva Z. Duhovnosti kak istochnik normativnogo regulirovaniya tradisionnogo obshestva // Zaman Qazaqstan. 1997. № 22 (195).

74 Nauryzbaeva Á.B. Mәdeniyet jaratushy - adam enbegimen qymbatty (súhbat) // Zaman Qazaqstan. 1997. № 8 (181); № 9 (182).

75 Imanbek E.B. Kulituronomika - obraz budushego dlya Kahzahstana // Zaman Qazaqstan. 1997. № 14 (187).

76 Egemendi Qazaqstan. 2003. № 127-130 (23340) // Egiypette Arab respublikasynyng astanasy Kair qalasynda dýnie jýzining 70 - ke juyq elderining bas qosqan «Islam ummasynyng bolashaghy» atty ýlken halyqaralyq konferensiya bolyp ótti.

77 Egemendi Qazaqstan. Últ mәiegi - mәdeniyet. Múhtar Qúl -Múhammedtin  «Últtyq mәdeniyetterding tarihy sabaqtastyghy» atty halyqaralyq konferensiyada  sóilegen sózi. 2003. № 139 (23349).

78 Qazaq Sovettik Sosialistik respublikasynyng Til turaly Zany. -Almaty: Qazaqstan, 1989.

79 Aytbaev Ó. Sóz týzeldi tyndaushy sen de týzel // Egemendi Qazaqstan.  № 134 (23344). 2003 jyl. 31 mamyr.

80 Hasanov B. Zannyng kýshi - tilding súsy // Egemendi Qazaqstan. № 150 (23360)  2003 jyl. 21 mausym.

81 Aqatay S. O. Sýleymenovtyng «Tariyhqa deyingi týrikter» degen kitabynyng «Týrik tili men jazuynyng shyghu tegi haqynda» (audarghan) Týrik tili men jazuynyng shyghu tegi haqynda // Zaman Qazaqstan. №27 (434) 4 shilde, 2003 jyl.

82 Múhtar Qúl - Múhammed. Últ tiregi - til. //Ana tili. №19 (648) 2003 jyl, 15- mamyr.

83 Kóbesov A.   Ál Farabi. -Almaty: Qazaqstan, 1971.  47 b.

21/09/2009

«Qazaq tili» (Mәskeu)

 

Sony

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1491
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3258
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5560