Jeksenbi, 24 Qarasha 2024
Janalyqtar 2927 0 pikir 5 Qazan, 2009 saghat 10:45

Dәuren Quat.Eski qúda esik qaghyp túr…

Keshe, yaghny qazanyng 4-i kýni tang qylang bere  Múhtar Áliyev mingen úshaq Londonnan Almatygha kelip qonghany turaly el qúlaghdar bolyp qaldy.

Keshe, yaghny qazanyng 4-i kýni tang qylang bere  Múhtar Áliyev mingen úshaq Londonnan Almatygha kelip qonghany turaly el qúlaghdar bolyp qaldy.

Sonymen, qart akademik elge oraldy. Ol 2008 jyldyng nauryz aiynda densaulyghyna baylanysty emdelu ýshin Úlybritanyagha attanghan bolatyn. Onyng ózinde Serikbolsyn Ábdildin siyaqty sar tisti sayasatkerler men Jәnibek Sýleev sekildi qalamy «ot qúsqan» belgili jurnalister jabyla qol qoyyp Aq Ordadan aldiyarlap jýrip rúqsat alyp akademikti Kýn batys eline әreng shygharyp salghan edi. Rahattyng lany kópke ekibastan belgili. Búl shamada Múhtar Áliyevting ózi ýiine zansyz qaru saqtady dep aiyp-ajyn tartugha tayaghan-dy. Alayda, Áliyev «syigha tartylghan bir qarudy ghana tirkep ýlgermeppin, qalghany Rahattiki bolsa kerek. Men ony bilmeymin» dep, azar da bez bolghan. Zansyz qaru ghana emes,  oghan tanyla jazdaghan qylmystyng taghy bir týri bar. Esterinizge sala ketkenimiz jón: Bauyrjan Múhametjanov Ishki ister ministrining shenin arqalap, shekpenin kiygen tústaghy baspasóz hatshysy Baghdat Qojahmetov jurnalistermen kezekti jýzdesuining birinde «Múhtar Áliyev Joldas Temirәliyev pen Aybar Hasenovtyng iz-týssiz joghalauyna qatysty kýdikti túlgha. Eki bankirdi Áliyevting klinikasynda qyzmet etetin kók halatty adamdar alyp ketipti» degen sózding shetin shygharghan. Ýlken Áliyev, әriyne, múnday iske de qatysy joqtyghyn aityp basyn qorghap baqty. Oghan  Joldastyng әkesi Ghappar aqsaqal jolyghyp «Jýr, Avstriyagha barayyq. Baryp balana jolyghayyq. Mәselening mәn-jayyn óz auzynan estip bileyik» degen ótinish bildirip, qazaqy jol úsynghanda da qabyl kórmegen edi (Búl turasynda «Vremya» gazetining 2009 jylghy  9 qazanda jaryq kórgen sanynda aitylady. «Muhtar Aliyev, akademiyk, Jiti v Vene ya ne sobiraisi»).

Áytkenmende, Áliyev «Rahatqa jolyghamyn. Oghan aqylymdy aitamyn. Sabasyna týsiremin. Qoy, Elbasymen janjaldaspa deymin» dep Londongha úshty. Ári qartayyp, qausaghan shaghynda uayym shegip dertke shaldyqqan jýregin emdetu ýshin de Batystyng bilgir dәrigerlerining em-domyn hosh kórgen. Ataqty kordiolog, Halyq qaharmany, pәlenbay jyldan beri Qazaqstandaghy densaulyq salasyn ashsa alaqanynda júmsa júdyryghynda ústaghan akademikting jýrekke ota jasaytyn ortalyq ashqanymen izbasar shәkirtter dayynday almay shetelge mýsәpirding keypine enip attanghany sol kezde  kimning de bolsyn kónilinde  ayanysh  sezimin tudyrghan. Álde, akademik búrynghy songhy ataq pen abyroydyng bәrin onay oljalap kelgen be?.. Sóitip ol ózi turaly anyzdyng aqyryn osylaysha  әshkere etkendey auru syrqauy kóp Qazaqstandy tastap shyqty. Biraq, Áliyevting jaraly jýregin Batystyng bilgir emshileri de jaza almaghan siyaqty. Olay deuimizge sebep, Avstriyadaghy Qazaqstan elshiligine kelgen Áliyevting qan qysymy kóterilip, jýregi qysyp ótken jazda qúlap qalghany turaly Batys baspasózi jarysa habar taratty emes pe? Endeshe, Múhtar Áliyev alys elde emdeluden góri Aq Orda men Rahattyng arasynda elshilikte jýrgen bolsa, oghan jýdә, tang qalmaymyz. Óitkeni Rahattyng әlgi jer kókti shulatqan «Ókil ata» atty kitaby shyghyp, elimizding Bas prokurory qarip tanyp, hat oqitynnyng bәrin qatang baqylaugha kirskende Múhtar Áliyev sýrinip-qabynyp Avstriyadaghy elshilik ýiinde jýrdi emes pe? Sondaghy  tam-túmdap jetken aqparttyng ózi de bir týrli. Bir aqpartta «Oybay, Múhtar Áliyev balasy qúrghyrdan kýder ýzipti. At kekilin kesisipti» dep jatsa, ekinshisinde «Qaydaghyyy, onyng bәri ótirik. Elshiliktegi qular shalgha shalyqtatatyn dәri isketip esinen tandyryp tastapty. Áke men balanyng ketisken týge de joq» desti.

Qysqasy qart akademik otbasyna, Otanyna oraldy. Ózining zamandas qúrdastary, anau Aqtóbedegi el aghasy Zәkiratdin Baydosov, Atyraudaghy Hamza Ghabdolla siyaqty aqsaqaldar Preziydent Nazarbaevqa eldi ómir baqy basqara beriniz dep ótinish aityp jatqan tústa alystan «alyp aq qústyn» qanatyn taldyryp úshyp jetti. Onyng búl kelisi eski qúda (eks-qúda emes, qazaqta qúda myng jyldyq) Nazarbaevtyng namyn arttyryp, úpayyn týgendey týseri anyq. Akademik әzirshe baspasóz ókilderimen úshyrasyp sóz sóileuge qúlyqsyzdyghyn ashyq anghartty. Búnyng ózi «әli de qalay qalay emes auzyma abay bolayynnyn» belgisi. Nege deseniz ol Elbasy qabyldaytyn bolsa kezdesuge dayyn ekendigin jasyryp qala almady.

Múhtar Áliyev Qazaqstangha keluining sebebin óz ýiinde ózi myrza qonaq bolyp tútqynda otyrghan zayyby Minaurdy alyp ketip emdetumen baylanystyrady. Akademikting aituyna sýiensek, zayby Minaurdyng qan qysymy kóterilip basylmay túrghan kórinedi. Ol kisi Rahat isti bolghaly әlgindey dertke shaldyghyp, auruhanada jeke bólmede jatyr eken.

Avstriyanyng zany boyynsha Rahat Múhtarúlyna nómiri 000842172974 arnayy iydentifikasiyalyq kod berilgeni jayynda ótkende oqyrmanymyzdy habardar etkenbiz.  Osy elde túryp jatqan azamattar qújattaryn qansha ret aiyrbastasa da, búl kod eshqashan ózgermeydi eken. Bir qyzyghy osyghan deyin nómiri 000842172974 kodtyng qarsysynda «Rakhat Aliev» degen derek túrsa, juyrda onyng qasyna «Rakhat Shoraz» degen ekinshi esim qosylypty. Sóitip, Rahat óz familiyasynan bezip Shorazovqa ainalyp jatsa kerek. Ata tek, zәu zatynan bezgen úldan әkesining de bezip shyghuy ghajap emes qoy.

«Aytqysh eken» degen aidarda túrghan grek filosofy Geraklitting sózine jәne bir qarap qoyynyz: «Balasy әkesine, әkesi Qúdayyna kinә artady». Biraq bizding zamanymyzda әke men balanyn, bala men Qúdaydyng róli auysyp kete beredi. Sondyqtan osy kýni kimning kimge kinә artatynyn da týsinu qiyn.

Toqsan auyz sózding tobyqtay týiini: «Ókil atasyna» ókpeli balasyna sózin ótkize almaghan Áliyev elge oraldy. Soyy ózgergen Rahat Shorazov Avstriyada qaldy.

Al elge oralghan eski qúda bolsa esik qaqqaly túr. Elbasy qayter eken?

 

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1490
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3257
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5552